mail 2007 (tl 15). Seega on kostja teadlik vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulud. Vastavalt
Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 15 250 krooni ( tl 7). Vastavalt asja menetlemise ajal kehtinud RLS § 37 lg 1 tuleb tsiviilasja hinnalt 299 003, 30 kroonilt tasuda riigilõivu 15 250 krooni. Kuna kostja on osa võlast hagejale tasunud pärast hagiavalduse esitamist on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukuluna kogu hagiavalduse esitamisel hageja poolt tasutud riigilõiv 15 250 krooni. Hageja on asja menetlemisel kandnud lepingulise esindaja kulusid kokku 8 838, 20 krooni ( tl 5, 6) millest õigusabi tasu on 7 000 krooni ja hageja esindaja poolt kantud sõidukulud 490 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % ( tl 5).
lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt 250 000 krooni kuni 300 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 70 000 krooni. Eeltoodust lähtudes loeb kohus
alusel 8 838, 20 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt Antsla vallalt välja mõista OÜ Enerel kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 15 250 krooni ja hageja esindaja kulud summas 8 838, 20 krooni, kokku seega menetluskulu 24 088, 20 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses Kohtunik: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.