2-06-12030/7

2-06-12030 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril
2. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-12030 Menetlustoiming Menetluse võtmisest keeldumine Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets (AB Paul varul, Ahtri 6a Tallinn 10151); Kostja Tallinna Äripanga AS (registrikood 10237984, asukoht Vana-Viru 7 Tallinn 10111) esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister (AB Laus ja Partnerid, asukoht Nafta 1 Tallinn 10152) Menetlusosalised ja nende esindajad xxx hagi Tallinna Äripanga AS vastu kahju hüvitamise nõudes RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast xxx hagi Tallinna Äripanga AS vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagi koos lisadega tagastada hagejale pärast edasikaebetähtaja möödumist. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Menetluse käik: 17.05.2006.a esitas xxx esindaja kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 26 060 029.40 krooni. Hageja palus endale anda menetlusabi ja vabastada riigilõivu tasumises täielikult või siis lubada tal tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena suuruses mitte üle 1500 krooni kuus. Hageja esitas nõuetekohase taotluse menetlusabi saamiseks ja oma majandusliku seisundi teatise. Kohtu nõudmisel esitas hageja täiendavaid tõendeid oma sissetuleku ja ülalpeetavate kohta. Kuna vastavalt TsMS § 181 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt peab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel hindama ka menetluses osalemise eeldatavat edukust ning asjaolu, kas 1 menetluses osalemine võiks olla pahatahtlik, palus kohus kostjal esitada oma seisukoha nimetatud asjaolude suhtes. Kostja esindaja leidis, et menetlusabi taotlus on põhjendamatu, kuna tegemist on perspektiivitu ja pahatahtliku hagiga. Kostja esitas ka taotluse hagi menetlusse mitte võtta ning juhul, kui kohus hagi menetlusse võtab, kohustada hagejat tasuma kostja menetluskulude katteks tagatise kohtu kontole. Hageja nõuded Hageja palus kostjalt välja mõista 26 060 029.40 krooni, mis koosneb otsesest varalisest kahjust summas 3 897 000 krooni, saamata jäänud tulust töötasuna summas 5 663 029.40 krooni ja dividendidena summas 16 500 000 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt tuleneb hageja nõue 2003.a jaanuaris kostja ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (edaspidi MESA) vahel sõlmitud laenulepingust nr 3001, mille kohaselt andis MESA kostjale laenu samas lepingus sätestatud sihtotstarbel. Laenulepingu p 3.
3. kohaselt kohustus kostja kasutama saadud laenu ainult p 1.
4. nimetatud krediidisaaja finantseerimiseks. Lepingu p 1.4 kohaselt oli krediidisaajaks UNIO AS. Hageja leiab, et kostja õigusvastane tegu seisnes selles, et kostja ei andnud AS-le Unio MESA-lt saadud laenu üle ja seega on ta rikkunud VÕS § 81 lg 1 nimetatud kohustust arvestada hageja huvidega. Kahjuks on juba eelpool summana nimetatud otsene varaline kahju, mis seisnes hageja aktsiate väärtuse kaos- 15.11.2004.a tuvastas Ida-Viru Maakohus tsiviilasjas 2-1384/04 AS Unio maksejõuetuse. Saamata jäänud tulu koosneb hagejal AS Unio juhatuse liikmena saamata jäänud tasust perioodil 01.12.2004-31.12.
5. Samuti on saamata jäänud tuluks hagejale kui AS Unio ainuaktsionärile eeldatavalt äriplaani alusel välja maksmisele kuuluvad dividendid. Hageja leiab, et kui kostja oleks täitnud MESA ja kostja vahel sõlmitud lepingut, oleks hageja täitnud äriplaani ja talle ei oleks kahju tekkinud. Kostja vastuväited Kostja leidis, et kuna hageja ega ka AS Unio (pankrotis) ei olnud jaanuaris 2003.a kostja ja MESA vahel sõlmitud laenulepingu pooleks, ei tekkinud neil nimetatud lepingust ka õigusi ja kohustusi. Kostja leidis, et ei ole tõendid selle kohta, et kostja oleks koheselt pidanud AS-le MESA-lt saadud raha üle kandma. Kui ka kostja tegevus oleks kellegi kahju tekitanud, siis oleks selleks olnud AS Unio, kes olei lepingus krediidisaajaks, mitte aga kostja. AS Unio kostja vastu nõuet ei ole esitanud. Seega ei ole hageja subjektiivseid õigusi rikutud. Hageja poolt kahjuks nimetatud summade kohta märkis kostja järgmist: otsene varaline kahju ei ole hinnatav aktsiate nimiväärtusena, sest tegelik aktsiate väärtus võis olla 0 krooni; saamata jäänud tulu osas aga leidis kostja, et kostja ei olnud isikuks, kellega oli hagejal sõlmitud juhatuse liikme leping ning eeldatavad dividendide nõue on oletuslik (kas dividende üldse oleks makstud, kui suures ulatuses jne). Kostja leidis, et kogu kahju on tõendamata. Kostja leidis, et hageja soovib oma äririske ja juhtimisvigasid üle kanda kostjale. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud hagi ja kostja seiskohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Seetõttu ei lahenda kohus ka menetlusabi taotlust. Kohus lähtub asja lahendamisel ka TsMS § 372 lg 3, mille kohaselt võib kohus vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks. Kostja on oma seisukoha andnud. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguse õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 2 Kostja ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MESA) vahel jaanuaris 2003.a sõlmitud lepingu kohaselt andis MESA kostjale laenu 13 miljonit krooni sihtotstarbega finantseerida Unio AS-i kostja poolt MESA-le esitatud laenutaotluses nimetatud viisil, tähtajal ja eesmärgil (lepingu p 1.4 ja 3.3.) Seega oli AS Unio lepingus kolmandaks isikuks, kelle huve laenuandja MESA soovis kaitsta (VÕS § 81 lg 1). VÕS § 81 lg 2 annab kaitstud kolmandale isikule õiguse nõuda tekitatud kahju hüvitamist kohustust rikkunud isikult (antud juhul kostjalt). Kaitstud isikuks oli vastavalt lepingule AS Unio. Asjaolu, et hageja oli äriühingu juhatuse liige ja aktsionär ei anna talle iseseisvat nõudeõigust VÕS § 82 lg 2 ja 2003.a laenulepingu alusel. Nõudeid oli võimalik 2001.a jaanuari lepingu nr 3001 alusel esitada AS-il Unio (pankrotis) või MESA-l. Seega ei ole esitatud asjaolude alusel kostja poolt hageja õiguste rikkumine võimalik ja seetõttu tuleb keelduda hagi menetluse võtmisest. Kohus tagastab hagimaterjalid hagejale pärast edasikaebetähtaja möödumist. Maimu Laumets Kohtunik 3