lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (
Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule 1 poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
I Asjaolud Hageja tagas käenduslepingu alusel kostja ja Eesti Ühispanga vahel sõlmitud laenulepingust tulenevat võlga. Kuna kostja jättis oma kohustused täitmata mõisteti Tartu Linnakohtu 02.11.1999.a. otsusega kostjalt, kaaskäendaja E.Z. ja hagejalt solidaarselt välja 61 778.83 krooni ja riigilõiv summas 2553 krooni, millised summad on kostja täitemenetluse käigus tasunud. Vastavalt kohtutäituri õiendile on hageja tasunud täitemenetluses kostja eest kokku 68 517.58 krooni, mis on kostja võlgnevus hageja ees. Hageja palub VÕS § 65, § 69, § 142, § 152 alusel kostjalt välja mõista 68 517.60 krooni. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte 02.03.2007.a. ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Kohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 68 517.60 krooni.
lg.1 ja § 173 lg.1 ja 3 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.