Obsah (8)

§ 33§ 13§ 14§ 30§ 12§ 4§ 814§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-845 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2007, Tallinn Kohtukoosseis Tsiviilasi Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Kai

) § 4 lg 1 ja § 33). Autoriõigust audiovisuaalsele teosele reguleerib

§ 33

, mille lg 2 nimetab audiovisuaalse teose ühiste autoritena režissööri, stsenaariumi autori, dialoogi autori, muusikateose autori, operaatori ja kunstniku. Sellest nähtub, et stsenaarium on ainult üks osa filmist, selle baasil algab alles uue teose (filmi) loomine. Seega tuleb autorilepingus sätestatud mõiste „filmi toota” all mõelda „filmi luua”. Autori varaliste õiguste mõiste on sätestatud

§ 13

, sh on varaliseks õiguseks õigus teha teosest kohandusi, töötlusi ja teisi töötlusi. Kuigi autorilepingus puudub otseselt õigus teose töötlusele, ei ole seda ka välistatud, sest p 3 teise lause kohaselt sisaldavad varalised õigused luba toota (luua) filme või selle variante.

§ 33

lg 2 sätestab, et režissööri, stsenaariumi autori, dialoogi autori, operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Antud juhul ei ole autorilepingus teisiti ette nähtud. Nimetatud sätte mõtte kohaselt on tegemist kõigi varaliste õiguste loovutamisega, seega ka õigusega teose töötlemisele ja kohandamisele. Audiovisuaalse teose loomisel ei ole stsenaariumil kui filmi aluseks oleval teosel produtsendi jaoks filmi tervikuna ja lõppastmes silmas pidades iseseisvat tähendust. Stsenaarium on vaid üks osa filmist, mis ei ole samane valminud teosega. Selle eelduseks, et filmi loomise käigus saaks lisada teksti, muuta võtteplaane ja –kohti, lisada kõrvaltegelasi, jätta stsenaariumis ettenähtud teksti välja jms, on see, et produtsent on omandanud kõik varalised õigused.

1. Kostja on omandanud filmirežissööri kutse, olnud mitmete audiovisuaalsete teoste produtsent, stsenarist ja režissöör. Seega on ta isik, kes mõistis autorilepingu olemust ja eesmärki (luua audiovisuaalne teos), on aastakümneid tegutsenud filmivaldkonnas ja väga hästi kursis filmi loomise protsessi spetsiifika ja üksikasjadega, samuti produtsendile vajalike õiguste olemasolu ja vaieldamatu eeldustega. Autorilepingust (t.lk 88) ja Saxonia Media autorilepingute üldised tingimused punktist 3 (t.lk 88 ja 497-502) nähtub, et tava kohaselt võtab stsenarist endale kohustuse teha teoses muudatusi ja annab produtsendile õigused, milliste seas on ka õigus teose töötlemisele. Viidatud üldistest tingimustest lähtuva lepingu sõlmis kostja ise 01.08.2002 (t.lk 88-90). Filminduse üldlevinud tava esialgse stsenaariumi edasiarendamises teiste isikute, sh režissööri poolt, kinnitab Eesti Filmi Sihtasutuse peaekspert kohtule esitatud 03.01.2006 kirjas nr
2. Hageja on seisukohal, et õigus teose töötlemisele ei saakski realiseeruda teisiti kui füüsilise isiku poolt stsenaariumisse muudatuste tegemisena ja stsenaariumi edasiarendamisena. Mõiste „stsenaariumi ümberkirjutamine” jääb hagejale autoriõiguslikust aspektist arusaamatuks. Produtsendi õigus teose töötlemisele saab realiseeruda teise füüsilise isiku kaasamisena. Varalise õiguse loovutamine tähendab, et õiguste omandaja omandab varalised õigused täies mahus, s.t tal on õigus kas ise teost töödelda või anda kellelegi õigus teose töötlemiseks. Konkreetses vaidluses andis produtsent õiguse teost töödelda M. B. Eeltoodule tuginedes leidis hageja, et tal oli kostjalt saadud õigus teose töötlemiseks, s.o stsenaariumis muudatuste tegemiseks ehk stsenaariumi edasiarendamiseks, samuti õigus 2 kaasata selleks teisi isikuid. Kostja vastuväited, vastuhagi asjaolud ja nõue
3. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Hagejal puudus õigus muuta stsenaariumi omal suval ja kaasata selle ümberkirjutamisse teisi kaasautoreid. 14.12.2003 sõlmitud stsenaariumi autorilepingu järgi ei olnud hagejal õigust kaasata teisi kaasautoreid ega stsenariste. Autorileping nägi ette kostja poolt stsenaariumite erinevate variantide väljatöötamise lepingus märgitud ajaks. Lepingust tuleneb, et autor loovutas produtsendile õigused ekraniseerida filmi autori poolt loodud stsenaariumi alusel ning selliselt loodud filmi salvestada, avalikkusele edastada jne. Autor ei ole loovutanud õigust stsenaariumi muuta või seda töödelda. Kõik õigused, mis produtsendile on lepingu järgi üle läinud, on lepingus selgelt ja ammendavalt kirjas. Kui mõne õiguse üleandmise kohta lepingus kokkulepe puudub, ei saa teose kasutaja sellise õiguse üleandmist eeldada, tuginedes umbmäärasele filmitootmise tavale.

§ 14

lg 3 tuleneb, et kui lepingus ei ole mõne õiguse kasutamine või loovutamine märgitud, ei või kasutaja vastavaid toiminguid teostada. Hageja mõistis lepingu sõlmimisel selgelt, et lepingu järgi puudus tal õigus oma suva kohaselt stsenaariumi muuta või kaasata selle muutmisele teisi autoreid. Kostja teatas koheselt, et ei nõustu tingimusega, mis nägi ette hageja õiguse kaasata teisi autoreid (t.lk 491, 494). Lepingu p 6 järgi oli hagejal õigus kaasata konsultante, kuid neid isikuid loetakse

§ 30lg 6 kohaselt tehniliseks abiks.

Hageja poolt tehtud muudatused stsenaariumis on kostja jaoks vastuvõetamatud kunstilistest, eetilistest ja religioossetest põhimõtetest lähtuvalt. Stsenaariumisse on teiste autorite poolt juurde kirjutatud mitmeid Eesti olustikku sobimatuid stseene ja lisatud mitmeid uusi tegelasi. Eesti Filmi Sihtasutusele esitas hageja tootmistoetuse saamiseks stsenaariumi, millele olid lisatud uue autori poolt kirjutatud osad. Sama stsenaarium võeti aluseks filmi tootmisel.

1. 12.11.2004 esitas kostja vastuhagi kahju 232 372 krooni hüvitamiseks. Kostja leidis, et stsenaariumi muutmisel rikkus hageja kostja isiklikke mittevaralisi (autori) õigusi. Filmi stsenaariumis on tehtud hulgaliselt muudatusi autori nõusolekuta ja need muudatused kahjustavad autori au ja väärikust. Stsenaariumile on lisatud teiste autorite poolt loodud osi ja stsenaariumi autorina märgitud isik, kes ise stsenaariumi loonud pole ja kelle kaasamisega autor nõus polnud. Autori isiklike õiguste kaitse põhimõte on sätestatud Berni Kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklis 6bis, millega Eesti on ühinenud. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud mittevaralised õigused, mis on autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad. Mistahes moonutused teoses, milliseid ei ole tehtud autori nõusolekul, juba iseenesest kahjustavad autori au ja väärikust. Autor ei ole seejuures kohustatud täpsemalt põhjendama, miks talle need muudatused ei meeldi. Teose moonutamine on autori maine kahjustamine, mistõttu on moraalse kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Hageja väited, et muudatuste tegemine stsenaariumis oli vajalik, kuna kostja loodud stsenaarium polnud piisavalt hea ning sisuliselt põhjendatud, sest film ise oli edukas, ei põhjenda autori isiklike õiguste rikkumist hageja poolt. Autori teose väidetav vähene väärtus ei saa õigustada tema mittevaraliste õiguste rikkumist. Asjaolu, kas film tervikuna oli edukas või mitte, ei oma antud juhul tähendust. Tõendatud pole, et hageja oleks sisuliselt pöördunud kostja poole ettepanekuga teha muudatusi stsenaariumis, mida aga kostja oma lepingulisi kohustusi eirates ei teinud.
2. Autori isiklike õiguste rikkumisega on hageja tekitanud kostjale kahju ja hageja vastutab kahju tekkimise eest. Juhul kui kostja oleks teadnud, millisel viisil ja ulatuses kavatseb hageja muuta tema poolt loodud stsenaariumi, oleks kostja seesuguseks tegevuseks nõusoleku andmisel küsinud oluliselt suuremat litsentsitasu, kui ta lepingu järgi sai (217 628 krooni). Rahvusvahelise praktika kohaselt on litsentsitasu suuruseks 5% filmi 3 eelarvest, mis teeb õigeks litsentsitasu suuruseks 450 000 krooni. Seega on kostjal saamata jäänud tulu 232 372 krooni. Kostja nõutud summa pole ülemäärane. Pooltevahelise lepingu suhtes on kohaldatavad VÕS §-id 368-374, sh § 368 sätestatud litsentsitasu mõiste.

§ 12

ega ükski teine säte ei näe ette, et autori isiklike õiguste rikkumine leiab aset vaid siis, kui autorile tekitatakse rikkumisega moraalseid kannatusi. Autori õigused jagunevad isiklikeks mittevaralisteks õigusteks ja varalisteks õigusteks. Autori isiklikke mittevaralisi õigusi ei saa samastada automaatselt mittevaralise kahjuga. Kostjal on õigus nõuda kahju hüvitamist vaatamata sellele, et talle on lepingu alusel litsentsitasu makstud. Hageja vastuväited vastuhagile 9. Hageja ei tunnistanud vastuhagi ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja ei ole rikkunud

§ 12lg 1 p 5 sätestatud autori õigust au ja väärikuse kaitsele.

Kostja ei ole kajastanud mingeid asjaolusid, millest nähtuks autori au ja väärikuse kahjustumine ja sellest tulenev produtsendi õigusvastane tegevus. Kostja ei ole nimetanud ega põhistanud, milliseid moonutusi ja ebatäpsusi stsenaariumis produtsendi tegevuse tulemusena esineb. Kostja ei ole nimetanud ega tõendanud, milliseid olulisi muudatusi võrreldes stsenaariumiga mängufilm «x" sisaldab ning kuidas on need muudatused ja uued osad vastuolus autori religioossete, kunstiliste ja eetiliste tõekspidamistega, samuti seda, milliseid Eesti olustikku sobimatuid stseene ja uusi tegelasi film sisaldab. Eelmärgitu tõttu ei ole kostja tõendanud ka temal isikliku kahju tekkimist. Seega puudub alus nõuda kahju hüvitamist. Kostja püüd seostada isiklike õiguste rikkumist litsentsitasu täiendava maksmisega on otsitud ja õiguslikult põhjendamatu. Hageja on seisukohal, et isiklike õiguste rikkumine saab teoreetiliselt kaasa tuua mittevaralise kahju tekkimise, kuid mitte varalise kahju. Ekslik on kostja seisukoht, et ta oleks saanud sõlmida vaidlusaluse autorilepingu 2 korda suuremas tasus. Stsenaristi keeldumine edasisest koostööst ja põhjendamatu keeldumine konsultandi ja režissööri poolt tehtud ettepanekutest muudatuste stsenaariumisse sisseviimiseks seadis ohtu kogu filmiprojekti ja oleks toonud suure varalise kahju produtsendile, samuti kahjustanud rahvusvaheliselt Eesti filmitootjate mainet ja edasisi võimalusi tootmistoetuste saamiseks. Hageja oli sunnitud kaasama teise isiku stsenaariumi töötlemiseks ja edasiarendamiseks. Seejuures vähendati filmi režissöörile ja produtsendile makstavat tasu, võimaldamaks tasuda autoritasu M. B. Nii režissöör kui produtsent said kumbki kogu filmiprojekti eest enam kui kahe aasta tasu 200 000 krooni, mis on vähem kui kostjale väljamakstud tasu. Juhul, kui kostja ei oleks põhjendamatult keeldunud edasisest koostööst, ei oleks produtsent olnud sunnitud kaasama M. B ega tõusetunud kostja nõue talle kahju tekitamises. Seega isegi siis, kui käesolevatel asjaoludel oleks alust rääkida kahju tekitamisest, tingis selle väidetav kannatanu enda tegevus (keeldumine) ja tegevusetus (muudatuste mittetegemine). Maakohtu otsus ja põhjendused 10. Harju Maakohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata.

(redaktsioon 01.05.2004 kuni 28.10.2004) § 11 lg 1 kohaselt tekib teose autoril teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused, lg 2 järgi on autori isiklikud õigused autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad, ning lg 3 kohaselt autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta.

§ 12lg 3 sätestab autori õiguse teose puutumatusele.

Selle sisuks on autori ainuõigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi.

§ 4

lg 3 p 5 kohaselt on teoseks, millele tekib autoriõigus, ka 4 stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid. Vastavalt

§ 12

lg 1 p 3 võib muudatusi teoses teha ainult autor ise või teine isik autori loal, ning p 4 kohaselt on autoril õigus lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid. Kostja väitel rikkus hageja seda õigust stsenaariumi muutmisega teise isiku poolt. Seega kõik stsenaariumi variandid, mida kostja tegi ja hagejale mängufilmi „X“ tegemiseks üle andis, alluvad

§ 12

lg 1 p 3 sätestatud autori õigusele teose puutumatusele ning hagejal puudus õigus stsenaariumi muuta lasta teisel isikul ilma kostja nõusolekuta.

1. Vaidlus puudub selles, et hageja laskis teha stsenaariumis teistel isikutel muudatusi. Poolte vahel 14.12.2003 sõlmitud stsenaariumi autorilepingust (p 3 ja 6) ei nähtu, et kostja oleks andnud hagejale nõusoleku lasta teisel isikul stsenaariumi muuta (t.lk 12-13). Lepingu p 3 järgi kostja müüs ja loovutas hagejale õigused toota filme antud stsenaariumi baasil, selle hulgas lubas ta toota filme või selle variante kõikvõimalikel viisidel. Selles punktis ei ole sõnagi sellest, et kostja lubab hagejal kostja poolt esitatud stsenaariumidesse teha teisel isikul muudatusi. Lepingu p-s 6 andis kostja hagejale õiguse kaasata koostööle stsenaariumi konsultante, et saavutada filmi loomiseks ja finantseerimiseks parim stsenaarium. Ka siin puudub kostja luba stsenaariumi muuta. Asjaolu, et kostja kohtus 25.05.2004 hageja poolt stsenaariumi muudatuste tegijaga, et väljenda kostja nõusolekut stsenaariumi muutmiseks teise isiku poolt. Kostja teatas oma esindaja vahendusel 25.05.2004 hagejale mittenõustumisest stsenaariumi ümbertegemisega teiste isikute poolt. Kostja kordas oma mittenõustumist poolte kohtumisel
2. ja 12.06.
3. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud autori nõusoleku olemasolu tema teose (stsenaariumi) ümbertegemiseks (muutmiseks) teiste poolt, samuti nõustub kohus kostja väitega tema kui autori vastava nõusoleku puudumise kohta ega korda neid enam.
4. Kohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata tõendamatuse ja põhjendamatuse tõttu. Kohus nõustus hageja esitatud vastuväidetega vastuhagile ning leidis, et need on põhjendatud, mistõttu puudub vajadus neid korrata. Kostja väitel oleks ta juhul, kui ta oleks teadnud, millisel viisil ja ulatuses kavatseb hageja muuta tema loodud stsenaariumi, seesuguseks tegevuseks nõusoleku andmisel küsinud suuremat tasu, kui ta 14.12.2003 lepingu p 7 järgi sai (2,65 % eelarve kogusummast, mis 26.11.2003 seisuga moodustab 217 628 krooni, t.lk 13), s.o oleks nõudnud tasu 5 % filmi eelarvest, mis oleks antud juhul olnud 450 000 krooni. Hageja tasus kostjale vastavalt lepingule 217 628 krooni. Hageja ei ole rikkunud pooltevahelist kokkulepet kostjale makstava tasu suuruse osas. Asjaolu, et hageja rikkus hiljem kostja õigust teose puutumatusele, ei anna alust väita, et hageja oleks sõlminud või oleks olnud kohustatud sõlmima lepingu teistsugustel tingimustel. Autori isiklike õiguste rikkumise fakt ei anna alust suurendada autorile varaliste õiguste loovutamise eest makstavat tasu ega anna alust eeldada, et kostja oleks oma stsenaariumi saanud müüa kellelegi teisele produtsendile suurema tasu eest. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamisese aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sisuliselt nõuab kostja tasu suurendamist oma nõusoleku eest stsenaariumi muutmiseks, kuid see saab toimuda vaid poolte kokkuleppel. Apellatsioonkaebuse põhjendused
5. Kostja V. K palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti vastuhagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kaebuse kohaselt ei ole kohus viidanud kohaldatavatele õigusaktidele ega põhjendanud tõendite arvestamata jätmist ning vastanud kostja väidetele, millega on rikutud oluliselt protsessiõiguse norme. Kuigi kohus tuvastas, et hageja rikkus autori mittevaralisi õigusi ja pooltevahelist lepingut, ei anna see kohtu arvates alust nõuda kahju hüvitamist. Kohtu järeldus, et autoriõiguste suhtes sõlmitud 5 lepingute rikkumisel saab kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui see on lepingus kirjas ja kui lepingut rikkunud pool on nõus hüvitist maksma, on vastuolus

§ 814lg 1.

Kostja esitas oma isiklike õiguste rikkumise eest varalise kahju hüvitamise nõude, milline õigus tuleneb

§ 814lg 1 ja VÕS § 1043.

Seadustest ei tulene, et kahju hüvitist ei saa nõuda autori isiklike õiguste rikkumise korral ja lepingut rikkuva isiku vahel lepingulise suhte olemasolul ning et autori isiklike õiguste rikkumise korral on kahju hüvitamise eelduseks teise lepingupoole nõusolek. Kohus järeldas VÕS § 128 lg-st 4 vääralt, nagu eeldaks saamata jäänud tulu väljamõistmine poolte eelnevat kokkulepet. Nimetatud sättest tuleneb, et saamata jäänud tulu nõude rahuldamiseks piisab ainuüksi tõenäosuse esinemisest. Kostja on tõendanud, et kui ta oleks teadnud, et hageja paneb toime õiguserikkumise, ei oleks ta lepingut teose kasutamiseks sõlminud või oleks teinud seda oluliselt teistel tingimustel. Kui kostja oleks olnud sunnitud sõlmima lepingu oluliselt teistsugustel tingimustel (millest ta keeldus), oleks ta soovinud saada oluliselt suuremat autoritasu (vt VÕS § 127 lg 6). Hageja ei ole tõendanud kostja poolt tavatingimustel õiguste andmist väiksema autoritasu eest. Kohus oleks pidanud seega lähtuma kahju hüvitise väljamõistmisel nendest tasudest, mida kostja tavaliselt oma õiguste eest küsib. Kuigi kohus tuvastas hageja süü õiguserikkumise toimepanekus, vabastas ta hageja ilma igasuguse õigusliku aluseta kahju hüvitise maksmisest. Arvestades, et rahvusvahelise praktika kohaselt on litsentsitasu suuruseks 5% filmi eelarvest, ning filmi „X” eelarve oli ca 9 000 000 – 12 000 000 krooni, oleks antud juhul litsentsitasu suuruseks vähemalt 450 000 krooni. Hageja tasus kostjale lepingu alusel 217 628 krooni. Kostja nõutud summa ei ole ülemäärane. Kostjal on õigus nõuda kahju hüvitamist vaatamata sellele, et talle lepingu alusel on litsentsitasu makstud. Vastuapellatsioonkaebuse põhjendused 14. Hageja AS E palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt jättis kohus kohaldamata

§ 33

lg 2, tähelepanuta hageja väited, mis seondusid

§ 33ja stsenaariumi autorilepingu p-dega 3, 6 ja 8.

Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tal oli stsenaariumi autorilt saadud õigus teose töötlemiseks, s.o selles muudatuste tegemiseks ehk stsenaariumi edasiarendamiseks, samuti õigus kaasata selleks teisi isikuid. Arvestades audiovisuaalse teose loomise spetsiifikat ja seaduse alusel produtsendile üle minevaid varalisi õigusi filmi loomiseks, ei saa lähtuda formaalselt

§ 12sätestatud autori isiklikest õigustest.

Tulenevalt asjaolust, et autoriõiguse seaduses ei ole võimalik eraldi lähtuda iga teose liigi spetsiifikast ega vastavalt sellele erisusi välja tuua, tuleb alati lähtuda konkreetse teose liigist, selle kasutamise viisist ja eesmärgist. Vaidlus puuduks, kui hageja oleks omandanud õigused stsenaariumi kirjutamiseks. Antud juhul tuleb lähtuda sellest, et stsenaariumi baasil hakati looma uut iseseisvat teost. Ka kostja kinnitas kohtuistungil, et mistahes algne stsenaarium ja selle baasil loodud audiovisuaalne teos ei ole ega saagi olla omavahel võrreldavad. Eeltoodu jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta. Apellatsioonkaebuste vastused

1. Pooled vastaspoole kaebustega ei nõustu ja paluvad need jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse vastavas osas muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja nende esindajad ning tutvunud 6 esitatud materjaliga, leiab et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
3. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata AS E hagi V.K vastu ja tuvastas, et hagejal puudus autori nõusolek tema teose (stsenaariumi) ümbertegemiseks (muutmiseks) teiste isikute poolt. Vastavalt

§ 4

lg 3 p-le 5 on teoseks, millele tekib autoriõigus, ka stsenaariumid.

§ 12

lg 1 p 3 kohaselt võib muudatusi teoses teha ainult autor ise või teine isik autori loal. Tegemist on autori isikliku õigusega, mitte aga üleantava varalise õigusega, milliste loetelu sätestab

§ 13lg 1.

Poolte vahel 14.12.2003 sõlmitud stsenaariumi autorilepingu p-s 6 andis kostja hagejale õiguse kaasata koostööle stsenaariumi konsultante, et saavutada filmi loomiseks ja finantseerimiseks parim stsenaarium. Ekslikud on hageja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt

§ 33

lg 2 andis käesoleva vaidluse puhul õiguse ühiste autoritena teha töötlusi, kohandusi

§ 13

kohaselt.

§ 33

lg 2 sätestab tõepoolest varaliste õiguste ülemineku teose produtsendile, kuid teose muutmise õigus ei kuulu autori varaliste õiguste hulka.

§ 13

lg 1 p 5 kohaselt on autori varaliseks õiguseks teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) ja teisi töötlusi (õigus teose töötlemisele), kuid asja materjalidest nähtuvalt ei saa V. K teoses tehtud muudatusi pidada töötlemiseks

§ 13lg 1 p 5 tähenduses.

Autori isiklike õiguste üleminekut

§ 33lg-st 2 ei tulene.

Vastupidi,

§ 33

lg 5 kohaselt kuulub muu hulgas stsenaariumi autorile kui audiovisuaalse teose (filmi) loomises osalenud isikule autoriõigus oma teosele, mis moodustab iseseisva tähendusega osa audiovisuaalses teoses ja mida saab kasutada sõltumatult teosest kui tervikust. Õige on hageja käsitlus, et stsenaarium on vaid osa filmist, kuid tegemist on teosega

§ 4

lg 3 p 5 järgi ja

§ 12

lg 3 sätestab autori õiguse teose puutumatusele, mida hageja käesoleval juhul rikkus. Vaidlus puudub selles, et hageja lubas teha stsenaariumis teistel isikutel muudatusi, omamata selleks kostja luba. Hageja oli sõlminud 26.02.2004 lepingu M. B stsenaariumi muutmiseks.

1. Samuti jättis maakohus õigesti rahuldamata vastuhagi 232 372 krooni saamiseks. Kohus tuvastas õigesti, et hageja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut kaasautorite kaasamisega ning rikkus sellega ka kostja mittevaralisi õigusi. Kuid vaatamata lepingu rikkumise tuvastamisele ei anna see fakt iseenesest alust käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades nõuda kahju hüvitamiseks 232 372 krooni väljamõistmist. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et kohus jättis hagi rahuldamata, nagu nõuaks VÕS § 128 lg 4 kohaldamine, et saamata jäänud tulu väljamõistmine eeldab selleks eelnevat pooltevahelist kokkulepet. Maakohus ei ole sellist järeldust lahendis teinud. Maakohus märkis otsuses, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja poolt esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostjal oleks hageja poolt lepingu rikkumise tagajärjel tulu saamata jäänud.
2. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei rikkunud pooltevahelist kokkulepet kostjale makstava tasu suuruse osas ning asjaolu, et hageja hiljem rikkus kostja õigust teose puutumatusele, ei anna alust väita, et hageja oleks sõlminud või oleks olnud kohustatud sõlmima lepingu teistsugustel tingimustel. Isiklike õiguste rikkumise fakt ei anna alust eeldada, et autor oleks saanud müüa mõnele teisele produtsendile stsenaariumi suurema tasu eest.
3. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Ringkonnakohus leiab, et ehkki varaline kahju saab tekkida nii 7 autori varaliste kui isiklike õiguste rikkumise puhul, puudub käesolevas asjas põhjuslik seos lepingu rikkumise või kostja kui autori isiklike õiguste (

§ 12) rikkumise ning kostjal tulu saamatajäämise vahel.

Kuna autori isiklikud (mittevaralised) õigused ei ole

§ 11

lg 2 kohaselt litsentsi vm alusel üleantavad, ei saa isiklike õiguste rikkumisest tekkinud varaline kahju seisneda selles, et autor sai väiksemat litsentsitasu kui ta oleks saanud juhul, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Ekslik on kostja poolt apellatsioonkaebuses väidetu, mille kohaselt ka kinnitas, et oleks ta teadnud, et hageja paneb toime õiguserikkumise, oleks ta sõlminud hagejaga lepingu oluliselt teistel tingimustel ning oleks soovinud saada oluliselt suuremat autoritasu. Kostja apellatsioonkaebuse väide on oletuslik. Kuna autorileping nagu iga leping põhineb poolte kokkuleppel, ei oleks saanud filmi stsenarist V.K ühepoolselt ette kirjutada tasu suurust või kohustada produtsenti stsenaariumi ostma ja sõlmima autorilepingut autori ettekirjutatud tasustamise tingimustega. Esiletoodud asjaoludest ei nähtu, et hagejapoolse lepingu rikkumise või kostja isiklike autoriõiguste rikkumise tagajärjel oleks kostjal tulu saamata jäänud. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik ning poolte väited, mille kohaselt ei ole maakohus nende väidetele vastanud ja on vaid kostja vastuväidetega nõustudes hagi rahuldamata jätnud ja hageja vastuväidetega nõustudes vastuhagi rahuldamata jätnud, ei ole õige. Maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud menetlusnorme ega jätnud poolte väidetele vastamata ja lahend on kooskõlas TsMS § 442-s sätestatuga. 21. Pooled palusid vastaspoolelt välja mõista apellatsioonimenetluse kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellantide poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud nende endi kanda, tulenevalt TsMS § 60 lg -st 1. U.Loonurm A.Tänav K.Kullerkupp 8