← Eesti

2-07-11531/1

Obsah (5)§ 142§ 407§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2007.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-11531 Tsiviilasi Koi

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik Menetlusdokumendid on kostja isiklikult kätte saanud ja talle on eelmenetluses antud hagiavaldusele vastamise tähtaeg, kuid kostja ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 407

lg 1 alusel loetakse sel juhul hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohus võib omal algatusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kostja on

  1. märtsil 2006.a sõlminud Koigi Vallavalitsusega eluruumi üürilepingu, millega Koigi Vallavalitsus andis kostja kasutusse 3-toalise korteri asukohaga xxxxx korter x, üldpinnaga 49,5 m2 . VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt üürilepingu punktile 4.1 kohustus üürnik (kostja) tasuma igakuiselt
  2. kuupäevaks möödunud kuu eest kommunaalteenuste ning muude üürnikule osutavate teenuste eest tasu vastavalt üürileandja poolt saadetud makseteatisele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksimisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulusid) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kõrvalkulude tasumise osas on pooled kokkuleppinud vastavalt lepingu punktis 4.
  3. Üürileping lõpetati üürniku algatusel
  4. aprillil 2006.a. Vaatamata sellele, et üürileping oli lühiajaline, oli kostja kohustatud omapoolsed üürilepingutingimused täitma. Hageja esitatud arveid kostja ei tasunud ja ei ole neid ka vaidlustanud. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vaatamata mitmele hageja poolt kostjale saadetud meeldetuletusele, võlgneb kostja hagejale 1620.55 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.Hageja hagiavaldusele viivise arvestuse lisanud. Hageja on arvutanud viiviseid lähtuvalt üürilepingu punktist 4.5, s.o 0,2% tasumata summalt päevas, kokku summas 969.52 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 162

lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o kostja. Hageja menetluskuluks on käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (

§ 174

lg 1).

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.