2-06-9602/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16.mai 2007.a kell 16.00 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmani kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-9602 Menetlustoiming Lõpplahend Kohtuistungi toimumise aeg 26.aprill 2007 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja KS(isikukood XXX) KS avaldus lapse elukoha määramiseks. Puudutatud isik: GM(isikukood XXX) Avalikku huvi kaitsma õigustatud isikud:

1. TL LLV sotsiaalhoolekande osakonna kaudu
2. R-AV kaudu Kohtuistungil osalesid Avaldaja KS, puudutatud isik GM ja TL esindaja KK RESOLUTSIOON
3. Jätta rahuldamata KS avaldus määrata lapse Uku Sibula elukohaks avaldaja elukoht.
4. Teha määrus teatavaks avaldajale KSale, puudutatud isikule GM ning TL ja RAV
5. Menetluskulud jätta KS kanda. Kohtumääruse jõustumine Kohtumäärus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni. ASJAOLUD JA AVALDUSE PÕHJENDUSED KS esitas Harju Maakohtule avalduse lapse elukoha kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt sündis KS ja GM kooselust XXX poeg US. Avaldaja väidetel pärast kooselu lõppemist XXX G. M ei soovinud lapse kasvatamisega tegeleda, pingete kogunedes K. S lahkus G. M juurest ja asus koos lapsega elama oma vanaema juurde tallu J. G. M tegi kõik selleks, et lapse jaoks turvaliseks ja stabiilseks kujunenud olukorda rikkuda. XXX G. M saabus avaldaja ja lapse elukohta koos oma isaga last nõudma. G. M oli eelnevalt avaldajale teatanud, et soovib last T arsti juurde viia, avaldaja selgitusi, et laps võib P arsti juures käia, kuulda ei võetud. Avaldaja elukohta saabudes kasvasid G. M nõudmised üle vägivallaks avaldaja ja tema vanaema HK vastu, otsese vägivalla tarvitamise tulemusel viidi US avaldaja juures ära. Vägivalla tarvitamise kohta on politseile esitanud avaldused nii K. S kui G. M . Avaldaja väidetel kohtleb G. M nii menetlusosaliste ühist last U, kui G. M varasemast kooselust sündinud tütart vägivaldselt: karjub laste peale; samuti on laste juuresolekul skandaalitsenud nii avaldajaga kui oma emaga, kes elab G. M ja lastega ühes korteris. Avaldaja leiab, et GM ei ole oma käitumise tõttu sobiv last kasvatama ja taotleb määrata lapse elukohaks avaldaja elukoht XXX. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT GM vaidleb avaldusele vastu. Avaldus lapse elukoha määramiseks esitati vastuhagina elatise nõudele. G. M seletuse kohaselt lahkumineku järel leppisid menetlusosalised kokku, et laps viibib avaldajaga koos viimase elukohas. Alates XXX avaldaja kokkuleppest kinni ei pidanud ja hakkas piirama G. M kokkusaamisi lapsega, väites, et tal puudub raha lapse T tagasi toomiseks, G. M poolt pakutavast rahast keeldus. Tegelikult käis avaldaja korduvalt ilma lapseta T , avaldaja ema elukohas tekkis seetõttu avaldaja ja G. M vahel konflikt, mille kohta G. M avalduse alusel algatati kriminaalmenetlus. Avaldaja valetas lapse asukoha ja elamistingimuste kohta. Avaldaja elukohas selgus, et laps ei olegi koos avaldajaga, vaid on avaldaja üle 70 aastase vanaema hoole all. G. M nõudel koostas LLV graafiku lapsega suhtlemiseks. US üleandmine toimus lastekaitsetöötaja juuresolekul. Kui avaldaja andis lapse üle G. M , tegi lastekaitsetöötaja märkusi lapse väljanägemise kohta – laps oli hoolitsemata, riided pesemata, kehal olid paistetused ja punased plekid. XXX avaldaja lapse ülalpidamises ei osalenud, lapsega kohtumistesse suhtus leigelt, kuigi G. M on XXX võimaldanud avaldajal lapsega kohtuda igal nädalavahetusel. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse (PKS) § 51 järgi, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 järgi on vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine hagita perekonnaasi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Poolte kooselust sündis XXX poeg US. Vaidlust ei ole selle üle, et XXX lõpust elavad avaldaja ja puudutatud isik eraldi ning käesoleval ajal elab US ema GM juures. Vaidlust ei ole ka selles, et XXX avaldaja ei võtnud osa U ülalpidamisest. Harju Maakohtu XXX kohtuotsusega mõisteti KSalt GM kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus. LLV XXX kirjaliku arvamuse kohaselt on lapsel praeguses elukohas GM juures vajalikud tingimused normaalseks arenguks ja kasvamiseks. Arvestades, et US on kaheaastane väikelaps, vajab ta oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, mida hetkel suudab tugevama emotsionaalse sideme tõttu tagada paremini lapse ema. L LOV on seisukohal, et lapse elukoht tuleks määrata puudutatud isiku GM juurde. 2 R-AV XXX kirjaliku arvamuse kohaselt on võimalik, et KS kasvatab oma elukohas XXX poega U, kuid lapse tervise huvides on vaja rohkem arvestada ruumide hügieeninõuetega ja need tagada. RAV pidas samuti vajalikuks, et ametnikud teeksid lapse Sepa talus viibimise ajal pistelist kontrolli. Kohus suhtub kriitiliselt asjas tunnistajatena üle kuulatud avaldaja ema KS ja vanaema HK ning puudutatud isiku ema HM ütlustesse. Tunnistajate ütlused võivad olla mõjutatud soovist anda lähedasele perekonnaliikmele soodsamaid ütlusi ning ei ole seetõttu usaldusväärsed. Tunnistajate ütlused tõendavad, et pooltevahelised suhted ei ole head, neil on olnud probleeme lapsega suhtlemise osas kokkuleppimisega ja kokkulepetest kinnipidamisega. Tunnistaja K. S seletas, et GM ei hooldanud piisavalt väikest US, samas tunnistaja kinnitas, et puudutatud isik koos U elas tema juures väga lühikest aega. Samuti tunnistaja Sibula ütlustest nähtub, et kuigi ta elab T on ta lapse vanaemana U kohtunud vaid paaril korral, GM juures ta ei ole käinud. Tunnistaja H. M seletuse kohaselt on ta püüdnud avaldajaga rääkida, et avaldajat ja puudutatud isikut probleemi lahendamisel aidata, kuid avaldaja ägestub ja hakkab karjuma. Tunnistaja M sõnul avaldaja käitus kooselu ajal puudutatud isiku suhtes vägivaldselt. Pärnu Maakohus kuulas XXX erinõude korras Paide kohtumajas üle ka avaldaja vanaema HK. Tunnistaja seletuse kohaselt juhul, kui U elukoht määratakse avaldaja juurde, hoolitseks tema lapse eest avaldaja tööl oleku ajal seni, kuni lapsele leitakse lasteaiakoht. Tunnistaja avaldab arvamust, et GMei ole võimeline last kasvatama, olevat näha, et GM ei ole lapse jaoks aega. Samas tunnistaja seletas, et on GM kohtunud kolmel korral ning last nägi viimati XXX. Kohus ei kahtle mõlema vanema soovis pakkuda lapsele parimat. Mõlemad vanemad on võimelised last kasvatama ja tema eest hoolitsema. Kohtul on tekkinud kahtlusi KS avalduse siiruses. KS ei eitanud kohtuistungitel, et pärast lapse tema juurest ära viimist XXX ta last materiaalselt ei toetanud kuni elatise väljamõistmiseni, samuti ei kohtunud ta lapsega XXX. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid avaldaja ja puudutatud isik LLOV vahendusel kokkulepped lapse ja avaldaja suhtlemiseks: XXX; XXX, XXX; L l vanema XXXX korraldusega kinnitati lapse ja isa suhtlemise kord alates XXX. Avaldaja ja puudutatud isiku kinnitusel on lapse ja isa kohtumised toimunud. Avaldaja väidetel GM takistab tal lapsega suhtlemast, samas avaldaja kinnitas, et GM lubab tal lapsega kohtuda oma elukohas, kuid avaldaja ise ei soovi lapsega kohtumiseks minna lapse elukohta GM juurde. Samuti KS, olles seisukohal, et GM käitub lastega halvasti ja ei ole sobiv isik last kasvatama, peaaegu aasta jooksul ei külastanud last väidetavalt ebapädeva vanema juures ega võtnud osa lapse ülalpidamisest. Kõnekas on asjaolu, et lapse elukoha kindlaksmääramise avaldus esitati vastuhagina elatise nõudele. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on avaldaja ja puudutatud isiku omavahelised suhted halvad, avaldaja on erinevate avalduste ja taotlustega pöördunud kohaliku omavalitsuse poole, teinud G. M kohta erinevatele asutustele järelepärimisi. Eelnevast kohus järeldab, et lapse elukoha kindlaksmääramise avaldus võib olla esitatud pahatahtlikult, ilma tõsise soovita last ise kasvatada. Lapse elukoha määramisel kohus lähtub eelkõige lapse heaolust. Kohus võtab arvesse, et tegemist on 3 aastase väikelapsega, kes on suurema osa oma elust, s.h. viimased poolteist aastat, elanud koos emaga. Isaga kohtumised on viimase ajani olnud harvad ja ebaregulaarsed, mistõttu on lapsel suurem emotsionaalne side emaga. Kohalike omavalitsuste arvamustest tulenevalt on GM juures lapsele tagatud ka paremad olmetingimused: lapse praeguseks elukohaks on kolmetoaline kõigi mugavustega korter, kus ta elab koos ema, vanaema ja õega. Laps käib alates XXX T lasteaias. Avaldaja elukohas XX veevarustus ja kanalisatsioon hoones puuduvad, vett tuuakse kaevust, käimla asub väljas. R-A VV ülevaate kohaselt vajab elamu sanitaarremonti. Lisaks kohus arvestab, et avaldaja juures hoolitseks lapse eest suurema osa päevast avaldaja vanaema. Kohus ei pea õigeks määrata lapse elukoht isa juurde, kus lapse järelevalve ja lapse eest hoolitsemine jääb 76 aastase eaka inimese kanda. Kohtu hinnangul on lapsel praegu turvaline elukeskkond, väljakujunenud oma elurežiim ja lasteaiakaaslased. Asjas kogutud ning kohtuistungil uuritud tõenditest ei tulene asjaolusid, mis annaksid alust lapse senise elukorralduse muutmiseks. Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse määrata US elukohaks avaldaja elukoht. 3 Kohus osundab, et lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega. PKS § 52 järgi lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Heli Käpp Kohtunik 4