) § 423 lg 1 p 6 alusel. Kohus leidis, et lepingus sisalduv vahekohtu kokkulepe on piisavalt selge vaidluse allutamiseks vahekohtu menetlusele.
§-st 423 lg 1 p 6 ja §-dest 717-720 ei tulene, et vahekohtu kokkuleppes peab tingimata sisalduma vahekohtu nimetus. Lepingu poolte kokkuleppes sisaldub selgesõnaline kokkulepe vahekohtu moodustamise korrale ja valitud reglemendile. Hageja kaalutluse selles, kas vaidluse lahendamine kuulub Eestis alaliselt tegutseva EKTK Arbitraažikohtus pädevusse või tuleb pooltel kokkulepitud reglemendi ja seaduse (
§-d 721725) alusel ning korras vahekohus moodustada, lahendab sellekohase nõude esitamisel EKTK Arbitraažikohtu nõukogu (EKTK reglemendi § 1 lg 3). Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga selles, et lepingust tuleneva nõude loovutamisega on võimalik ühepoolselt lepingul põhinevat õigussuhet muuta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamine ei too peale võlausaldaja vahetuse kaasa sisuliselt mingeid muudatusi nõude sisus. Loovutatud nõue säilitab kõik senised omadused; võlgnik võib uue võlausaldaja suhtes maksma panna kõik oma senised loovutatud nõuet puudutavad vastuväited, s.h vastuväide tsiviilkohtumenetluse lubamatusele tuginedes vahekohtu kokkuleppele. Määruskaebus Määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada. Hageja leiab, et lepingust tuleneva nõude loovutamisega ei lähe nõude omandajale üle lepingus sisalduv vahekohtu kokkulepe. Kohus on ebaõigesti võrdsustanud nõude loovutamisega kõigi lepinguliste õiguste ja kohustuste ülemineku (lepingu ülevõtmise). Hageja on omandanud üksnes lepingust tuleneva rahalise nõude. Hageja ei ole sõlminud kostjaga kokkulepet vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada. Vahekohtusse asja andmine saab olla rangelt vabatahtlik ning asja vahekohtus lahendavate isikute poolt selgelt kokku lepitud. Vahekohtu kokkulepet saab omandada ja loovutada üksnes teise lepingupoole nõusolekul. Lepingus sisalduvast vahekohtu kokkuleppest ei tulene, et vaidluse lahendamine oleks antud EKTK Arbitraažikohtule; kokku on lepitud üksnes vahekohtu pidamine EKTK Arbitraažikohtu reglemendi järgi. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning
VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele ning VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja vastu esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid nõude loovutamise ajal senise võlausaldaja vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nõude omandamiseks tahte avaldamise ja selle omandamiseks kokkuleppe sõlmimisega on hageja ise ennast allutanud lepingus kokkulepitule. Seega ei ole õige hageja seisukoht selles, et teda on tahte vastaselt allutatud vahekohtu menetlusele.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.