Obsah (5)

§ 1§ 2§ 4§ 5§ 13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1368 Otsuse kuupäev 31. jaanuar 2007. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi M. L. kaebus Põllumajanduse Registrite ja I

nr 41 "Põllumajandusministri määruste muutmine" § 1 punktile 3, millega täiendati Põllumajandusministri 06.04.2005. a

nr 39 «Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» paragrahvi 2 lõikega 11, mille kohaselt Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5 . Kaebaja kasutas massiivil nr 38447272693 asuvate põldude kohapeal ülevaatamiseks ja seal puude liituvuse hindamiseks piirkondliku metsakonsultandi abi ja nõustus PRIA poolt edastatud vaideotsusega osaliselt. Vaidlustatava ala suurus on umbes 2,60 ha. PRIA puude liituvuse määramiseks kohapealset kontrolli teostanud ei ole, vaid lähtus oma otsuse tegemisel nn administratiivse kontrolli tulemustest, otsus tehti kaugseire meetodil ortofotode ja Tõravere observatooriumi satelliidikaartide põhjal. Kaebaja vaidlustab administratiivse kontrolli tulemused, kuna kasutatav metoodika ei ole usaldusväärne ja ei anna põllumassiivi piiri määramisel tõepäraseid tulemusi, seega saadud tulemus ei vasta tegelikkusele looduses. Kaebaja on veendunud, et tegelikkuses vastab põllumassiivil nr 38447272693 asuval vaidlustataval alal puude liituvus eespool nimetatud põllumajandusministri

nõuetele, st on 0,5 või alla selle. Neil asjaoludel taotleb kaebaja vastustaja 05.06.

1. a vaideotsuse nr 12-14/16 tühistamist osas, millega keelduti põllumassiivil nr 38447272693 asuva 2,60 ha suuruse põllu nr 7 põllumassiivide registrisse kandmist; Võimaldada põllumassiivil nr 38447272693 asuva 2,60 ha põllu eest
2. aasta põllumajandustoetuste (ühtne pindalatoetus, ebasoodsamate piirkondade toetus, põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames makstavad toetused ) taotlemise võimaldamist tagantjärele. Samuti taotleb kaebaja vastustajalt kaebaja poolt kantud kohtukulude väljamõistmist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Kaebaja esitas 26.05.
4. a pindalatoetuse taotluse nr
5. Põllumassiivile nr 38447272693 taotles ta
6. a toetusi 64 ha-le. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 63 lg 2 kohaselt kontrollitakse pindalatoetuse taotluse nõuetele vastavust esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide, andmekogude ning kohapealse kontrolli alusel. PRIA teostas kaebaja majandusüksuses halduskontrolli, kasutades liituvuse hindamiseks satelliidi-ja ortofotosid. Taotleja poolt pindalatoetuse taotlusele ja vaidele lisatud 2 kaardimaterjalil punasega joonistatud (kaart nr 1 ja nr 2) aladel ületab puude liituvus 0,5, välja arvatud ala, kus
7. aasta foto järgi on raielank, varem on seal kasvanud mets. Nimetatud põllumassiiv kustutati osaliselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist 21.02.
8. a, mille kohta saadeti kaebajale vastav teatis 09.04.
9. a.
10. aasta alguses teostati põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri uuendus, mille käigus selgitati kaugseire teel esmalt põllumassiivi piiri korrigeerimist vajavad kohad ja seejärel digitaliseeriti piiri muudatust vajav põllumassiiv uuesti
11. aasta ortofoto alusel. Põllumassiivide piiride korrigeerimine toimub registri regulaarse uuendamise käigus ja ei ole seotud konkreetse taotleja kontrollimisega. Põllumassiivide piiride korrigeerimine viiakse läbi regulaarselt kõikides maakondades vastavalt PRIA võimalustele. PRIA-l on kohustus uuendada registrit iga viie aasta tagant. Kaugseire teel otsitakse välja registri parandust vajavad kohad, määratakse nende alade liituvus satelliidipildi alusel ning registris olevate pindade uuendamine toimub
12. aastal tehtud 0,5 m piksli suurusega ortofoto alusel. Seega otsitakse alad, millel on vaja põllumassiivi piiri muuta, välja satelliidifoto alusel, konkreetne piiri muudatus tehakse aga uusima ortofoto alusel. Põllumassiivi nr 38447272693 pindala on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris vähendatud PRIA poolse kaugseire teostamise tulemusena. Kaugseire käigus analüüsis PRIA nimetatud põllumassiivi toetuskõlbulikkust
13. aasta satelliidifotode alusel ning avastas puuduseid.
14. aasta ortofoto abil digitaliseeriti põllumassiivi pindalast välja puudega kaetud ala ning raielank, mis oli
15. aastal samuti tiheda puistuga kaetud. Kaebaja väide, et halduskontroll ei ole piisavalt usaldusväärne ning tulemused ei vasta tegelikkusele looduses, pole õige. PRIA käsutuses olevad ortofotod ning satelliidifotod ning kasutatavad fototöötlusprogrammid on piisavalt täpsed, et hinnata isegi kraavide laiust, rääkimata puudega kaetud alade tuvastamisest. Kasutatava
16. aasta ortofoto piksli suurus on 0,5 m, mistõttu tulemus on tagatud piisava täpsusega. Kaugseire on kontrollimeetod, mis on iseseisev kohapealsetest kontrollidest ning puudub säte, mis ei lubaks erinevate kontrollimeetoditega põllumassiivide pindalasid vähendada. Eelnevatest põhjendustest tulenevalt leiab vastustaja, et PRIA on haldusakti välja andnud põhjendatult ning kaalutletult ning puudub vajadus PRIA-le ettekirjutuse tegemiseks asja uueks läbi vaatamiseks. Taotleja majandusüksuses toimus 12.07.2006.-13.07.2006.a kohapealne kontroll, mis viidi läbi PRIA Saaremaa büroo poolt ning mille käigus kontrolliti põllumajandusmaa toetusõiguslikkust ning seda, kas põldudele sätestatud nõuded on täidetud. 09.08.
17. a toimus järelkontroll, mille käigus hinnati, kas kõik nõuded on tähtaegselt täidetud. 24.07.
18. a viidi PRIA keskuse kontrolli osakonna otsetoetuste ja keskkonnatoetuste kontrolli büroo juhataja poolt läbi superviseerimine, mis seisneb esialgse kontrolli tulemuste õiguse kontrollimises. Superviseerimise kohta eraldi kontrollaruannet ei vormistatud kuna superviseerimise käigus vigu ei avastatud ning kontrollaruanne nr 060077-74-022 tunnistati korrektseks. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
19. Halduskohtule esitatud kaebus on lubatav ja tähtaegne. Kaebuse lubatavuse osas kuuluvad kohaldamisele Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõike 2 punktid 1 ja 2, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ja peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Seega on lubatav nii vaideotsuse osaliselt tühistamiseks esitatud taotlus, kui ka taotlus toimingute sooritamiseks kohustamiseks. Kaebuse tähtaegsuse 3 osas kohaldub HKMS § 9 lõige 3, mis sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Seega on tähtaegne 05.06.2006.a vaideotsuse ja -menetluse järgne kaebus, mis on postiasutusele kohtule edastamiseks üle antud 06.07.2006.a.
20. HKMS § 7 lõige 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 26 lõike 1 punktid 1 ja 2 sätestavad, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi; samuti teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti täitmiseks, välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks. Nimetatud sätete koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevusse kuulub ainult isiku subjektiivseid õigusi piirava haldusakti tühistamine ja isiku subjektiivseid õigusi piirava haldusorgani tegevusetuse lõpetamiseks kohustusliku ettekirjutuse tegemine. Halduskohus, kuulanud ära kaebaja seletuse ja vastustaja esindajate selgitused kohtuistungitel, uurinud asjas kogutud tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks, kuna vaidlustatud toimingud ja haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi.
21. Nõuded ühtse pindalatoetuse saamiseks on sätestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) §-s 12, mille
22. lõige sätestab, et ühtset pindalatoetust on õigus taotleda põllumajandusega tegeleval füüsilisel ja juriidilisel isikul, seltsingul ning muul isikute juriidilise isiku staatuseta ühendusel (edaspidi isik), kes vastab EL Nõukogu

s 1782/2003/EÜ, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1–69), sätestatud nõuetele ja kasutab vähemalt 1,00 ha põllumajandusmaad. Sama paragrahvi

1. lõige sätestab põllu mõiste, mille kohaselt põld käesoleva seaduse tähenduses on ühtne maa-ala, millel kasvatatakse põllumajanduskultuuri või mida kasutatakse püsirohumaana või mis on põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas. Sama paragrahvi
2. lõikes defineeritakse põllumassiivi mõiste, mille kohaselt on põllumassiiv käesoleva seaduse tähenduses maastikul selgelt eristuvate püsivate objektidega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust ning millel on numberkood. Paragrahvi
3. lõige sätestab aga delegatsiooninormi põllumajandusministrile muuhulgas kasutuses oleva põllumajandusmaa suhtes nõuete kehtestamiseks, nimelt sätestab sama paragrahvi
4. lõige, et nõuded ühtse pindalatoetuse saamist taotleva isiku kasutuses oleva põllumajandusmaa ja selle kasutamise kohta kehtestab põllumajandusminister. ELÜPS § 63 lõige 2 sätestab, et pindalatoetuse taotluse nõuetele vastavust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide, andmekogude ning kohapealse kontrolli alusel. EL Komisjoni

nr 796/2004 artikli 23 kohaselt viiakse kontrolle läbi haldus- ja kohapealsete kontrollide rakendamise teel. Seega oli vastustaja õigustatud teostama kaebaja majandusüksuses halduskontrolli, kasutades liituvuse hindamiseks satelliidi- ja ortofotosid. 4 Eesti siseriiklik õigus on täpses vastavuses Euroopa Komisjoni 21.04.2004. a

796/2004 artikli 30 lõikega 2, mis annab liikmesriigile pädevuse arvestada põllumajandusliku maa pindala arvestamisel ainult tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olevat hooldatud ehk heas põllumajanduslikus korras olevat maad. Vastustaja pädevuses oli seega kaebuse esitaja poolt vaidlustatud toimingu teostamine, mille suhtes on vastustaja teinud vaideotsuse. Nimelt sätestab nii ELÜPS § 12 lõige 2, kui ka Põllumajandusministri 05.09.2003. a

nr 89 Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord § 3 lõige 3, et põllumassiivide kaardile kantakse põllumassiivid, mille pindala on vähemalt 0,3 ha ja mis on heas põllumajanduslikus korras.

§ 1

lõige 2 sätestab, et põllumassiivi kaardi koostab, põllumassiivide piiripunktide ja pindalade määramise korraldab ning põllumassiividele numbrilise koodi annab PRIA.

§ 2

sätestab, et põllumassiivide piiripunktide määramisel määratakse nende koordinaadid ortofotolt.

§ 4

lõike 1 teine lause ütleb, et uus numbriline kood antakse juhul, kui põllumassiiv jagatakse osadeks või kui liidetakse kokku mitu põllumassiivi.

§ 5

lõige 1 sätestab, et põllumassiivi pindala määramisel võetakse aluseks põllumassiivide kaardil olevad põllumassiivide piiripunktide koordinaadid. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivi sees paiknevad üle 0,01 ha suurused maa-alad, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (puude grupid, kivihunnikud jne). Sama paragrahvi

1. lõige sätestab, et põllumajanduslikuks tootmiseks sobivaks püsirohumaaks loetakse Saare-, Hiiu-, Pärnu- või Lääne maakonnas asuva põllumassiivi maa-ala, millel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,
2. Isikute poolt esitatud taotlustes sisalduvate andmete kontrollimine vastustaja poolt teostatud viisil on vastustaja pädevuses ka Vabariigi Valitsuse 30.04.
3. a

nr 162 Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimääruse kohaselt.

§ 13

lõige 3 sätestab, et

paragrahvi 8 lõikes 10 nimetatud andmete muutumise korral teeb PRIA registrikande muudatuse järelevalvetoimingute teostamise käigus, taotleja avalduse menetluse käigus või muutunud andmetest muul viisil teadasaamisest arvates 30 päeva jooksul. ELÜPS § 12 lõige 4 sätestab põllumassiivi mõiste, mille kohaselt on põllumassiiv maatükil selgelt eristuvate püsivate objektidega piiristatud maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust ning millel on numberkood. Selleks, et erinevaid osasid oleks võimalik lugeda üheks põllumassiiviks, peab neid osasid ühendama vähemalt 10 meetri laiune ühendav ala, et oleks võimalik osade vahel põllutööriistadega vabalt liigelda ning seega oleks võimalik nende osade kasutamine ühe tükina. Ühendava ala puudumisel jagatakse maa osad eri põllumassiivideks. Vastustaja on seega õigustatult vähendanud põllumassiivi nr 38447272693 pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris kaugseire teostamise tulemusena. Vastustaja oli õigustatud ka põllumassiivi pindalast puudega kaetud ala ning raielangi, mis oli 2003. aastal kaetud puistuga registrist väljaarvamiseks, kuna EL Komisjoni

796/2004 artikli 30 lõike 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa, st maa, mis on hooldatud (niidetud, karjatatud) või millel kasvab toetusõiguslik kultuur, milleks ei ole kohtu hinnangul sammal. Seega tegutses vastustaja õiguslikul alusel korrigeerides endise põllumassiivi nr 38447272693 piire ja jagades selle üheksaks põllumassiiviks. 5 EL Komisjoni

nr 796/2004 artikli 8 lõike 1 kohaselt ei loeta puid hõlmavat maatükki toetusõiguslikuks, kuna seal pole võimalik teostada põllumajanduslikke tegevusi samamoodi, kui sama piirkonna puudeta maatükil. Rohumaa loetakse toetusõiguslikuks, kui seal on täies ulatuses võimalik täita kehtestatud nõudeid – niita või karjatada. Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa suhtes kehtestatud erinorm, et nendes maakondades on toetusõiguslikud massiivid, kus puude ja kadakate liituvus ei ületa 0,5 kinnitab, et põldude puhul, kus puude liituvus on üle 0,5 ei ole tegemist põllumajandusliku maaga. Samblikke võib küll kaebaja väitel kasutada lambasöödana, kuid see ei muuda veel samblaga kaetud ala rohumaaks kehtiva õiguse mõttes. Vastustaja tuvastas seega õiguslikul alusel halduskontrolli käigus, et vaidlusalune põllumassiiv on valdavas osas kaetud puudega, mis takistab rohttaimede kasvu ja soodustab sambla kasvu, kusjuures puude liituvus ületab 0,5 ning ühe ala puhul on tegemist raielangiga, mis ei saa olla samuti võrdsustatav rohumaaga seoses seal asuvate kändudega. Kaebaja väide, et halduskontroll ei ole piisavalt usaldusväärne ning tulemused ei vasta tegelikkusele looduses, on ümber lükatud vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud tõenditega. Nimelt on arvamusega katastriüksuse nr 30101:003:00570 heas põllumajanduslikus korras olemise kohta (tl 92-97) tuvastatud, et vaidlusalune maa ei ole sobiv lammaste karjatamiseks seoses puude ja kändude arvukusega, vaid et maa on sobilik kasutamiseks loomade jalutuskoplina. Seega kinnitab ka asja tundvate isikute arvamus vastustaja järeldust, et tegemist ei ole heas põllumajanduslikus korras oleva rohumaaga põllumajandustoetuste regulatsiooni mõttes. Ka metsahindamisandmetele tuginedes tehtud eksperthinnang (tl 98-119) kinnitab vastustaja vaideotsuses tehtud järeldusi, et vaidlusalusel põllumassiivil ületab puude liituvus valdavas osas 0,5-te, mille tõttu ei ole tegemist heas põllumajanduslikus korras oleva maaga. Kaebaja poolt tõendina esitatud metsaspetsialist U. L. arvamus (tl 82) ei tõenda vastustaja toimingute ja vaideotsuse õigusvastasust, kuna arvamus on antud maaüksuse karjamaa osa suhtes, mis ei tõenda aga puude, kadakatega ja kändudega kaetud ning sammaldunud osade puude liituvuse jäämist alla 0,5-e ja seega vaideotsuse ekslikkust. Vastustaja on vaideotsuses õigesti osundanud ka Põllumajandusministri 06.04.2005.a

nr 39 Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord § 2 lõikele 1 ja Põllumajandusministri 20.04.2004.a määrus nr 49 Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord § 3 lõikele 1, mis sätestab põllumassiivile heas põllumajanduslikus korras olemise nõude. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on tõendatud, et vaidlusalune põllumassiiv oli registrisse kantud ekslikult, kuna põllumassiiv ei olnud 2003.a seisuga ja registrist kustutamise seisuga heas põllumajanduslikus korras. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et vastustaja poolt läbi viidud menetlus, teostatud toimingud ja langetatud vaideotsus on õiguspärased ja ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mille tõttu jääb kaebus täies mahus rahuldamata ja kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 92 lõike 10 alusel jätab kohus ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda, kuna kohtu arvates on vastustaja poolt tellitud ekspertiiside maksumuse 15 000 krooni kaebajalt väljamõistmine kaebaja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik, kuna kaebaja kahjuks kohtuotsuse 6 tegemine on tingitud tõenditele antavast hinnangust, mitte aga kaebeõiguse põhjendamatust kasutamisest. Roby Koik Kohtunik 7