Obsah (7)

§ 866§ 875§ 877§ 76§ 100§ 115§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-24777 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2007, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Kai Kullerkup

) § 866 lg 1 sätestab, et pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Tõendamist leidis, et pooled sõlmisid

§ 866

lg 1 tähenduses pakettreisilepingu reisimiseks Sharm el Sheiki majutusega hotellis Club Reef.

§ 875

lg 1 kohaselt peab reisija lepingu rikkumisest teatama reisiteenuse vahetule osutajale ning reisikorraldajale või vahendajale. Reisikorraldaja peab rikkumise kõrvaldamiseks võtma oma kulul tarvitusele mõistlikud abinõud. Reisija võib anda reisikorraldajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. See ei välista ega piira reisija õigust vähendada reisitasu, ning lg 2 kohaselt, kui reisikorraldaja ei võta abinõusid tarvitusele reisija poolt selleks määratud mõistliku tähtaja jooksul, võib reisija ise abinõud tarvitusele võtta ja nõuda reisikorraldajalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tõendamist leidis, et hageja teatas 04.12.2004 kostjale majutuse mittevastavusest 2 lepingutingimustele ning palus kostjal rikkumine kõrvaldada. Kohus asus seisukohale, et tulenevalt

§-st 875 piisab suulisest teavitusest, mida hageja ka tegi.

§ 877

lg 1 alusel vastutab reisikorraldaja lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine. Hageja seletuse ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et hotellid Sharm Club ja Sonesta Club ei vastanud lepingutingimustele. Tunnistaja Ü. T ütlustega (t.lk 116) leidis tõendamist, et hotell Sharm Club ei vastanud pakettreisilepingus kirjeldatud tingimustele, sest tuba oli halvas seisus, rõske, niiske ja kulunud, puudusid merevaade ja föön, hotell oli inimtühi. Ka hotell Sonesta Club ei vastanud tingimustele, sest tubadel puudusid aknad, rõdu oli pisike ja sealt avanes vaade ehitusplatsile, hotell oli merest kaugel, jala randa minna oli võimatu. Järgmisena viidi reisijad Sheraton Sharm Hotel, Resort & Villas, mis vastas lõpuks lepingutingimustele. Tunnistaja M. V ütluste kohaselt (t.lk. 135) on internetiühendus hotellis Club Reef, hotellis Sharm Club aga mitte. Hotellis Sonesta Club nägi ta tube, kus polnud rõdu ja aknad olid väikesed. Tunnistaja J. M andis ütlusi selle kohta (t.lk. 132), et hotellis Club Reef puudus föön. Pakettreisilepingu p 3.2.2 järgi on korraldajal õigus majutada reisija teise hotelli juhul, kui korraldaja ei saa lepinglaselt tellitud arvu kohti kindlaksmääratud hotellis. Seega ei saa teise hotelli paigutamise aluseks olla renoveerimistööd. Samuti on kostja viide lepingu p 10.2.3 asjakohatu, kuna antud juhul oli hotellis Club Reef tegemist renoveerimistöödega, mitte ülebroneerimisega. Seega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud pakettreisilepingut, paigutades reisijad ümber lepingutingimustele mittevastavatesse hotellidesse. 5.

§ 877

lg 2 sätestab, et

§-des 876 sätestatu ei välista ega piira reisija nõudeõigust talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, ning lg 2 kohaselt võib reisija muu hulgas nõuda mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest. Vastavalt

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on lepingu rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

§ 115

lg 1 järgi koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, väljaarvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Varaline kahju on

§ 128lg 2 kohaselt eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Planeeritud puhkuse kestuseks oli 7 päeva, hageja kaotas sellest 3 puhkusepäeva, sest suurem osa päevast möödus reisikorraldajaga vaieldes ning erinevatesse hotellidesse kolimises. Kostja majutas hageja lepingutingimustele vastavasse hotelli alles kolmanda reisipäeva õhtuks. Seega jäi hagejal kasutamata puhkus ajavahemikus 04.12.-06.12.2004. Ka tunnistaja Ü. T (t.lk. 116) ütluste kohaselt õnnestus puhata vaid 4 päeva. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt 10 544 krooni väljamõistmine. Hageja poolt tasutud 7 päevase puhkuse hind oli 8265 krooni, mis teeb ühe puhkusepäeva hinnaks 1180 krooni ja 3 puhkusepäeva hinnaks 3540 krooni. Samuti tuleb kostjalt välja mõista 7004 krooni, kuna sellist väljaminekut poleks hageja pidanud kandma, kui kostja oleks täitnud oma lepingujärgseid kohustusi. Hagejat ei majutatud hotelli Sheraton Sharm Hotel, Resort & Villas, kuna ta keeldus andmast allkirja kostja suhtes pretensioonide puudumise kohta. Sheraton Sharm Hotel, Resort & Villas 06.12.2004 arvega (tl 69-70) on tõendatud, et hageja tasus majutuse ja toitlustamise eest 3701,16 EGP, mis on 7004 krooni. Kuna hageja oli sunnitud tasuma ise 07.12.-10.12.2004 majutuse ning toitlustamise eest täiendavalt 7004 krooni, siis sellega on hagejale tekkinud kahju seoses kostja poolt lepingu rikkumisega kokku 10 544 krooni.

§ 128

lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kohus rahuldas hageja mittevaralise kahju nõude 5000 krooni ulatuses. Kohus nõustus hageja väitega, et tema ülejäänud puhkus ei olnud stressi tõttu täisväärtuslik. Tõendamist on leidnud, et hageja sai kolida lepingujärgse hotelliga samaväärsesse hotelli puhkuse kolmanda päeva õhtuks. Hageja pidi ise vahetult 3 tegelema majutuskoha otsimisega, mis tekitas talle palju hingelisi läbielamisi. Seetõttu ei olnud hageja ülejäänud puhkus täisväärtuslik. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada. Kostjal oli lepingu p-dest 3.2.2 ja 5.3 tulenevalt õigus paigutada hageja teise hotelli renoveerimistööde tõttu. Kohus jättis lepingu p 5.3 tähelepanuta. Kohtuotsusest ei selgu, milliseid lepingutingimusi kostja asendushotelli Sharm Club puhul rikkus. Lepingu p-st 3.2.2 tuleneb, et asendushotell peab kuuluma vähemalt samasse kategooriasse kui varemmääratu. Nii esialgne kui asendushotell kuulusid 4 tärni kategooriasse. Seda pole hageja vaidlustanud. Kohus, leides, et see ei vastanud lepingutingimustele, tunnistas hotellile antud kategooria ebaõigeks, ületades sellega pädevuse piire antud asjas. Kohus ei hinnanud tunnistajate ütlusi TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kostja ei vastuta kohapealsest aastaajast tingitud kliima mõjust elamistingimustele, ta pole lubanud kliendile merevaadet ega garanteerinud hotelli ülejäänud tubade hõivatust. Kostja andmetel saavad hotelli külalised nii fööni, teleri puldi ja vajadusel adapteri hotelli valvelauast. Hotellis Sharm Club puuduvat internetti oli võimalik kasutada samal territooriumil asuvas renoveeritavas hotellis Club Reef. Hotell Sharm Club asus mere ääres ja selle juurde kuulusid spordiväljakud. J. M kummutas hageja väited bussiühenduse, spordiväljakute ja basseini puudumise, tubade ebarahuldava seisukorra, toiduostmise võimaluste, ebakvaliteetse vee jm osas. Hageja kahjunõue ei vasta väidetava kahju suurusele. Isegi kui kostja oleks lepingut rikkunud, on hagejale väljamõistetud summa põhjendamatu. Ainuüksi lennureis edasi-tagasi maksis 4500 krooni, lisaks tasus kostja asendusmajutuses hageja hommiku- ja õhtusöögi eest. Apellatsioonkaebuse vastus
2. Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
4. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 01.12.2004 pakettreisilepingu reisimiseks Sharm el Sheiki koos majutusega hotellis Club Reef. Tõendamist leidis, et kostja majutas hagejat korduvalt ümber ja seda kolme päeva jooksul hotellidesse Sharm Club ja Sonesta Club, millest kumbki ei vastanud 01.12.2004 lepingus kokkulepitud hotelli Club Reef tingimustele. Kohus on oma otsust hotellide mittevastavuse kohta lepingu tingimustele piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohtul pole alust hinnata tõendeid teisiti. Tunnistajate ütlusi on kohus õigesti hinnanud, k.a tunnistaja M ütlusi, kes kinnitas hotellis Club Reef fööni puudumist. Maakohus tuvastas õigesti, et lepingujärgsesse hotelli hageja ja teiste reisijate majutusest keeldumise aluseks olid renoveerimistööd, mitte aga hotelli ülebroneerimine, millise juhtumi esinemise korral oleks reisikorraldajal olnud õigus majutada reisijaid ümber teise samaväärsesse hotelli (lepingu p 3.2.2). Hageja ei vaidlustanud hotelli kategooriat, nagu ekslikult väidab apellant, vaid hotellide vastavust lepingutingimustele. Hageja valis hotelli pakutavate teenuste järgi, mitte lähtudes vaid kategooriast. 06.12.2004 esitati hagejale tingimus, et ta majutatakse Club Reef hotelliga samaväärsesse hotelli tingimusel, kui ta on allkirjastanud avalduse, et tal puuduvad seoses reisiga pretensioonid kostja vastu. 4
5. Apellandi käsitlus sellest, et ta ei vastuta pakettreisilepingu p. 5.3 alusel selle eest, kui reisipakett ei vasta kirjeldusele korraldajast mitteoleneval asjaolul, on ebaõige ja reisijat kahjustav.

§ 877

lg 1 kohaselt vastutab reisikorraldaja lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine. Kostja kohustus oli tagada hageja majutus hotellis Club Reef või teatud juhtudel teises samaväärses hotellis, mis vastab kokkulepitud reisikirjeldusele. Kostja pidi 01.12.2004 lepingut sõlmides olema teadlik tema poolt pakutavate hotellide olukorrast. Tõendamist leidis, et kostja asus lepingu rikkumist kõrvaldama ja asendushotelli otsima, kuid ükski kostja poolt pakutud asendushotell kokkulepitud tingimustele ei vastanud. 11. Apellant on vaidlustanud ka temalt väljamõistetud hüvituse, märkides kaebuses, et hageja nõue ei vastanud tekitatud kahju suurusele. Samas ei ole apellant esitanud vastuväiteid sellele, et vastustajal oli õigus majutus hotellis Sheraton Resort & Villas kinni maksta ja apellandil kohustus see hüvitada. Tõendamist leidis, et apellant keeldus vastustajat majutamast eelnimetatud hotelli põhjusel, et vastustaja kinnitanud allkirjaga apellandi suhtes pretensioonide puudumist.

§ 875

lg 2 alusel, kui reisikorraldaja ei võta abinõusid tarvitusele reisija poolt selleks määratud mõistliku tähtaja jooksul, võib reisija ise abinõud tarvitusele võtta ja nõuda reisikorraldajalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Maakohus on hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamist põhjendanud ja ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid erinevalt esimese astme kohtust. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osalisele rahuldamisele ei ole apellant sisulisi vastuväiteid esitanud. Ka nimetatud osas on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. 12. Eeltoodut arvestades tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellandi menetluskulud kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 p 1 ja 8 alusel tema enda kanda. U.Loonurm K.Kullerkupp M.Reino 5