kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX XXX. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on pooled avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet XXX sõlmitud abielu lahutada. Kuivõrd pooled abielu jätkamist võimalikuks ei pea, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, kelle elukohta jääb ühine tütar KG, kes elab koos emaga. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Samuti ei ole vaidlust ühisvara jagamise osas. PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.
lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse.
Hageja taotles kohtukulude väljamõistmist kostjalt, kuivõrd hageja on lapsega kodune ja soovis lahendada asja kohtuväliselt, kuid kostja ei võimaldanud seda teha. Seega leiab kohus, et hageja kohtulud tuleb jätta kostja kanda. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja perekonnanimeks jätta abiellumisel võetud perekonnanimi „G “, kuivõrd nime tagastamiseks hageja soovi ei avaldanud.
lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamisest XXX toimunud kohtuistungil. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.