KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma
- aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-810 Haldusasi OÜ L kaebus Energiaturu Inspektsiooni 30.03.2006 otsuse nr 55-TK/EITS tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 27.10.2006 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev OÜ L apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja OÜ L, esindaja Joonas Toomson, nõustaja Meelis Tomson Vastustaja Energiaturu Inspektsioon, esindajad advokaat Tiiu Siig ja Margus Kasepalu Kolmas isik M.O 19.04.2007 RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 27.oktoobri 2006 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib vahetult Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest
- aprillil
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Energiaturu Inspektsiooni (ETI) 30.03.2006 otsuse nr 55-TK/EITS „K. O kaebuse OÜ L poolt esitatud elektriarve EL27 arvestuse õigsuse kontrollimise kohta” kohaselt ei ole OÜ L poolt 24.08.2005 M.Ole esitatud elektriarve EL 27 ja selles toodud „omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse arvestus” koostatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra” (kord) § 4 lg 1 ja lg 2 alusel. OÜ-le L tehti ettekirjutus esitada elektriarve uus arvestus, lähtudes korrast ja samas otsuses toodud arvestusest. 3-06-810
- OÜ L esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Energiaturu Inspektsiooni 30.03.2006 otsus nr 55-TK/EITS. OÜ L leiab, et elektriarve EL 27 on koostatud õigesti ja selle koostamisel on arvestatud korra § 4 lg 1 ja 2 nõudeid. Vastupidiselt ETI käsitlusele vaidlustatud otsuses, ei näe kord ette omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu määramisel peakaitsme suuruse või selle peakaitselüliti nimivoolu käsitlemist seadme rakendusvooluna. M.O tarbimiskohas on maja peakaitsmeks 3-faasiline standardne C-rakendustunnusjoonega kaitselüliti nimivooluga 25 amprit. See kaitselüliti vastab DIN VDE 0100 nõuetele ja selle tootja poolt kontrollitud väikseim rakendusvool on 1,13 kordne kaitselüliti nimivool. Seega on M.O maja peakaitselüliti tootja poolt kontrollitud väikseim rakendusvoolu suurus ühes faasis 1,13x25=28,25 amprit ja summaarne 3-faasilise peakaitsme rakendusvool on 3x(1,13x25)=84,75 amprit. Kaebajale teadaolevalt nimetatakse elektriseadme nimivooluks elektrivoolu suurust, millele ta on arvestatud, ja selle nimivoolu suurust voolu peab elektriseade taluma lõpmatult pika aja vältel. Kaitselülitite rakendusvool on üldjuhul suurem nimivoolust ja on määratud alati tema rakendustunnusjoontega. Käsitletava 25 amprilise nimivooluga kaitselüliti iga faasilüliti peab taluma 25 amprilist koormusvoolu lõpmatult pikka aega seejuures välja lülitumata (rakendumata). ETI otsuses sisaldub ka arvutusviga, mis seisneb käibemaksuta arvutatud elektrienergia maksumusest käibemaksuga maksustatud ja varem tasutud elektrienergia maksumuse lahutamises.
- ETI palus jätta kaebus rahuldamata.
- Tallinna Halduskohtu 27.10.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra § 4 lg 1 sätestab, et juhul kui elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt kasutanud isiku võrguühenduse läbilaskevõimet määrav või koormust piirav seade on korras ja plommitud, siis omavoliliselt kasutatud elektrienergia kogus ja võrguteenuse maht määratakse võrguühenduse läbilaskevõimet määrava või koormust piirava seadme rakendusvoolu alusel. Kohus leidis, et kaebaja poolt mõistele „rakendusvool“ antud sisu ei ole kasutatav käesolevas vaidluses. Kaebaja sisustab mõistet „rakendusvool“ kaitseseadme tootja poolt tehnilistes katsetustes määratud teimihoidevoolu või testvoolu tähenduses. Kaebaja arvestustes aluseks oleva väärtuse saavutamisel lülitub kaitseseade tegevusse. Kohus nõustus ETI-ga korra § 4 lg 1 kasutatava mõiste „rakendusvool” sisustamisel. Sõna „rakendusvool“ grammatiline tõlgendamine ei anna ühest vastust, kas korras on silmas peetud tehnilist rakendumist või arvestuslikku näitajat. Korra teksti süstemaatilisel tõlgendamisel tuleb arvesse võtta, et seadusandja on kõrvuti ja teineteist täiendavana kasutanud mõisteid „võrguühenduse läbilaskevõimet määrava” ja „koormust piirava seadme” rakendusvool. See tõlgendus vastab ka tavalise inimese arusaamisele kaitseseadmete tööst, s.t et 25 amprine kaitseseade tagab sama tugevusega voolu kasutamise ja selle ületamisel lülitub kaitseseade tööle ehk teeb võimatuks suurema voolu kasutamise. Kui seadusandja oleks soovinud mõistet „rakendusvool” rakendada seadme tehnilistes tingimustes määratletud erimõistete „testvoolu” või „hoidevoolu” mõttes, oleks ta vastava selgesõnalise seletuse õigusakti teksti lisanud. Mõiste „rakendusvool” kasutamine kaebaja poolt soovitud tähenduses on vastuolus ka õiguse selguse ja arusaadavuse ning ökonoomsuse põhimõttega. Nimelt tähendaks see seda, et igal elektrienergia ebaseadusliku kasutamise juhul tuleks hakata uurima kasutatud seadmete tehnilisi spetsifikatsioone ja nendes toodud näitajaid. See asetaks tavatarbija sisuliselt ettemääramatusse olukorda, sest temalt ei saa eeldada vastavate tehniliste näitajate tundmist. 2
(5)3-06-810 Tehnilistest dokumentidest tuleneva erisuuruse rakendamine oleks vastuolus ka korra ja seadusandja soovitud eesmärgiga, sest nagu pooled on kinnitanud, ei ole võimalik, et tarbija saaks testvoolu (teimihoidevoolu) ulatuses elektrienergiat kogu arvestusperioodi jooksul, sest selle saavutamisel lülitub tööle kaitseseade. Korraga ettenähtud trahviv ja korrale kutsuv eesmärk omavolilise tarbimise puhul on saavutatud juba 1,25 kordse tariifi rakendamisega, mis katab kaebaja kulutused voolu tarnimisel. Kaebaja poolt tõstatud küsimuse puhul ebaõigest arvestusest vaidlustatud otsuses on tegemist HMS § 59 toodud ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta haldusakti sisu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Apellatsioonkaebuses palub OÜ L tühistada Tallinna Halduskohtu 26.10.2006 otsus ja kaebus rahuldada. Apellant leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Elektrituruseadus nõuab, et kõiki tarbijaid tuleb võrguteenuse osutamisel kohelda võrdselt olenemata tarbija isikust ja tarbija tehnilisest teadlikkusest. Tarbijate kasutuses olevad elektripaigaldised ja neis asuvad võrguühenduse läbilaskevõimet määravad ja koormust piiravad seadmed on projekteeritud, arvestades tarbimiskoha elektrivarustuse vajadustega ja tehniliste võimalustega, projekteerimis- ja elektritööde teostamise õigust omavate pädevate isikute poolt. Projektdokumentatsioon asub tarbija valduses. Tarbijaga sõlmitud elektrienergia ostumüügilepingus on müüdava elektrienergia põhinäitajatena fikseeritud pinge, sagedus ja peakaitsme voolusuurus (peakaitsme nimivool). Lepingu kohaselt tagab võrguettevõtja tarbija elektritarbimiskoha elektrienergiaga pideva varustamise peakaitsme nimivoolu suuruse vooluga, ilma, et peakaitse välja lülituks (rakenduks). Elektrienergia ja võrguteenuse mahu arvutamise korral on omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu arvutamiseks vajalik täiendavalt muuhulgas fikseerida tarbimiskoha peakaitsme rakendusvoolu suurus. Korra kohaselt omavolilise tarbimise kohta koostatavas aktis tuleb märkida energiaseadme asukoht, omavolilise tarbimise iseloomustus, nimivõimsused ja muud andmed, mis on vajalikud omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu arvutamiseks. Seega annab ka kord võimaluse arvestada elektripaigaldise tehniliste andmetega. Tarbija võrguühenduse läbilaskevõime on määratud olenevalt peakaitseseadme tüübist selle peakaitsme rakendusvoolu suurusega. Peakaitse, mille seadmetena kasutatakse kaitselüliteid või sulavkaitsmeid, on selline vahelduvvooluga töötava elektriahela element, mis rakendub tööle siis, kui juhtsuurus (voolutugevus) saavutab mingi kindla väärtuse, katkestades elektriahela. Kaitselüliti nimivool on kaitselüliti talitlusvool amprites. Kaitselüliti tehnilisteks omaduseks on rakendumine nimivoolust suuremal elektrivoolutugevusel vastavuses standardile IEC 898 rakendumistunnusjoont järgides. Kaitselüliti rakendumisvoolu suurus oleneb teda ümbritsevast temperatuurist. Apellant ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tavaarusaama kohaselt 25 amprine kaitseseade tagab sama tugevusega voolu kasutamise ja selle ületamisel lülitub kaitseseade tööle ehk teeb võimatuks suurema voolu kasutamise. Tarbijate kasutuses on mitmed elektrimootortarvikud, mille käivitusvoolu suurus on 3 – 5 kordne elektrimootori nimivool. Suure elektrimootori nimivooluga mootortarbijad käivituvad edukalt ilma, et 25 amprine peakaitse välja lülituks. Seega on võrguühenduse läbilaskevõime suurem kui tarbimiskoha peakaitsme nimivoolu suurus ning kohtu arusaam rakendusvoolust ja võrguühenduse läbilaskevõimest ei ole õige. Halduskohus on jätnud tähelepanuta apellandi esitatud tõendi. Selleks, et saada kinnitust, et selle konkreetse peakaitsmena toimiva kaitselüliti rakendusvool 1,12 x 25 = 28,25 amprit on määratud korra § 4 lg 1 järgi õigesti, esitas kaebaja 04.05.2005 e-maili teel sellekohase järelpärimise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 05.05.2006 kirjas nr 1.15-6/211 teatas 3
(5)3-06-810 ministeerium, et elektriseadmete parameetrite määramiseks tuleb pöörduda seadme tootja või müüja poole. Apellant on seisukohal, et ETI arvutus ja selgitus käibemaksu osas vaidlustatud otsuses on jätkuvalt vale.
- ETI palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 12.06.2005 koostatud elektriarveldusseadmete tehnilisest kontrollaktist nr 14 nähtuvalt seisnes elektrienergia omavoliline kasutamine mõõteseadme näidu moonutamises (ElTS § 68 lg 1 p 1). Tarbija esitas OÜ-le L tegelikest kümme korda väiksemad elektriarvesti näidud. Mõõteseade oli seejuures korras ja plommitud. Korra § 4 lg 1 kohaselt määratakse omavoliliselt kasutatud elektrienergia kogus, võttes aluseks võrguühenduse läbilaskevõimet määrava või koormust piirava seadme rakendusvoolu. Võrguühenduse läbilaskevõime määrab peakaitse. 30.01.2001 tarbija ja OÜ L vahel sõlmitud elektrienergia ostu-müügilepingu kohaselt oli maja (tarbimiskoha) peakaitsme suurus 3 x 25 A. Voolutugevust, millele peakaitsme kontaktid reageerivad, nimetatakse selle peakaitsme rakendusvooluks. Seega tuleb omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse määramise alusnäitajaks antud juhul võtta rakendusvool 25 A. Vale on apellandi väide, et halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja esitatud tõendi. Kohus on mõiste „rakendusvool” sisustamisel analüüsinud kõiki tõendeid, millest saab teha järeldusi kaitseseadme tehniliste spetsifikatsioonide ja nende näitajate kohta. Vaidlustatud otsuses olnud arvestuse viga, mis ei muutnud õigustühiseks sisult õiget ETI otsust, on parandatud otsusega 5.jaanuarist 2007 ja sellest on haldusmenetluse osalisi kirjalikult teavitatud.
- M.O nõustub Tallinna Halduskohtu põhjendatud seisukohaga.
- Enne kohtuistungit esitas apellant veel väljavõtte Eesti Vabariigi standardist EVS-EN 608981:2003 „Elektritarvikud. Liigvoolukaitselülitid majapidamis- ja muudele taolistele paigaldistele. Osa 1: Vahelduvvoolukaitselülitid“, mis on harmoneeritud rahvusvahelise standardiga CEI IEC 60898-1:2002, tõendamaks rakendusvoolu mõiste õiget kasutamist. Kohtuistungil kinnitas apellant, et arvutusviga ETI otsuse põhjendustes on parandatud ning sellekohaseid põhjendusi pole enam vaja käsitleda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks.
- Tulenevalt ElTS § 68 lg 2, peab turuosaline hüvitama võrguettevõtjale ja müüjale omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse. Elektrienergia kogus ja maksumus määratakse korra alusel. Arvestades ElTS § 68 lg 2 ja korra § 4 lg 1, peab omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse kindlaks määramisel lähtuma suurimast võimalikust elektrienergia kogusest, millele tarbijal oli katkematult juurdepääs arve aluseks oleva perioodi jooksul. Sellisele suurusele vastab käesoleval juhul kõige täpsemini kaitselüliti nimivool – 25A. Nimivool on kaebaja poolt viidatud standardi kohaselt tootja poolt määratud vool, millel töötades on kaitselüliti kavandatud katkematult funktsioneerima kindlaksmääratud ümbritseva õhu temperatuuril. Nimivoolu arvestamine elektrienergia maksumuse määramise valemis ei ole vastuolus korra § 4 lg 1, mille kohaselt võetakse elektrienergia koguse määramisel aluseks võrguühenduse läbilaskevõimet määrava või koormust piirava seadme rakendusvool. Rakendusvoolu mõiste osas on mõlemad osapooled ühel meelel - voolutugevust, millele peakaitsme kontaktid reageerivad, nimetatakse selle peakaitsme rakendusvooluks. Rakendusvoolu aluseks võtmine ei 4
(5)3-06-810 tähenda rakendusvoolu suuruse kirjutamist valemisse, mille alusel määratakse elektrienergia maksumus. Kui valemis võtta aluseks rakendusvoolu suurus, ei määraks me kindlaks elektrienergia maksumust lähtudes võimalikust tarbimisest, vaid lähtudes suurusest, mille puhul tarbimine polnud enam võimalik või ei olnud võimalik katkematult kogu tasumise aluseks oleva kaheaastase perioodi jooksul. Tarbijalt ei saa nõuda tasu elektrienergia eest, mille kasutamine tal arvel näidatud perioodi jooksul reaalselt võimalik ei olnud. Asjaolu, et kord lähtub elektrienergia koguse kindlaks määramisel just võimalikust kasutusest, nähtub eriti selgelt korra § 4 lg 3 regulatsioonist. Nimetatud sätte kohaselt elektriseadmetel, mille töötamine 24 tundi ööpäevas on tehniliselt võimatu, võetakse võimsuse kasutusajaks mitte vähem kui 8 tundi ööpäevas.
- Kaebaja poolt kasutatud 28,25 amprit lähtub kaitselüliti tehnilistest parameetritest ning arvestades eelpool viidatud standardi punkti 8.6.2.2 on tegemist kaitselüliti kokkuleppelise mitterakendusvooluga, mis on 1,13 ja kaitselüliti nimivoolu (25 amprit) kordne. Kuivõrd tegemist on kokkuleppelise mitterakendusvooluga, mille puhul ei saa kindlalt väita, et kaitselüliti ei rakenduks, kui voolu tugevus oleks kaheaastase perioodi jooksul katkematult 28,25 amprit, ei ole selle suuruse arvestamine elektrienergia maksumuse arvestamise valemis eelmises punktis toodud põhjustel õigustatud.
- Korra § 3 lg 1 annab juhise, millised andmed peavad sisalduma elektrienergia omavolilise kasutamise kohta koostatavas aktis. Kaebaja on viitega 1.lõike punktile 5 väitnud, et kuivõrd aktis peavad olema kajastatud ka muud andmed, mis on vajalikud elektrienergia koguse arvutamiseks, annab kord võimaluse kaitselüliti tehniliste parameetrite, ehk käesoleval juhul kordaja 1,13, kasutamiseks kasutatud elektrienergia koguse määramisel. Vastustaja viitas põhjendatult, et kaebaja ei ole vaatamata oma eeltoodud seisukohale rakendusvoolu suurust aktis (toimiku lk 30) fikseerinud ega näidanud muid tehnilisi andmeid, mis võimaldaksid selle arvutamist.
- Apellatsioonkaebuse väide, et kaitselüliti läbilaskevõime võib lühiajaliselt olla suurem kui kaitselüliti nimivool, ei oma otsuse punktis 10 toodud põhjendustel tähtsust. Kaebaja poolt viidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastust ei ole kohus otsesõnu otsuses käsitlenud, kuid see ei muuda asja lahendust. Seega on ETI seisukoht elektrienergia koguse ja maksumuse arvutamise osas õige ning kohus on jätnud OÜ L kaebuse õigesti rahuldamata. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 5
(5)