KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2007, Tallinn Haldusasja

) § 6 lg-le 31 sellise ehitise kordategemiseks tähtaja. Kuna lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisi ei käsitata ehitisena ja neile tulevikus erastatavat teenindamiseks vajalikku maad ei määratud, siis ei ole ajutise teenindusmaa määramine vastuolus maakorralduse nõuetega. Objektide kordategemiseks ei pea väljastama ehitusluba ega projekteerimistingimusi. c) Vaidlusalused objektid – Pringi külas asuv aiandikompleks ja Haabneeme alevikus Ravi tee ja Sõpruse tee nurgal asuv tehnokeskus – olid Viimsi Vallavalitsuse 30.06.2003 korralduste andmise ajal lagunenud ja kasutusest välja langenud ning kaebuse esitaja oli ise neist asjaoludest informeeritud. Täpsemalt on kõnealuste objektide seisund fikseeritud 19.05.2003 ülevaatuse tulemusena koostatud aktis, millega on kaebuse esitaja tutvunud. Seega ei olnud kaevatud korraldustes vajalik kirjeldada ehitiste konkreetseid puudusi ja AS-le E pidi olema antud juhul üheselt mõistetav, mida tähendab „ei ole kasutusel ega kasutuskõlblik“ ning „on lagunenud ja kasutusest välja langenud“. Et Viimsi Vallavalitsuse 30.06.2003 korraldused olid ka kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad, siis on põhjendamatu tugineda vaidlustatud haldusaktide motiveerimise puudustele. Formaalselt ei olnud menetlusosalistele tagatud ärakuulamisõigus ja niisuguseid olukordi peab head haldustava järgiv haldusorgan edaspidi püüdma vältida. Arvestades Viimsi Vallavalitsuse ja AS E vahel kõnealuseid 2

§ 6

lg-st 31 (30.06.2003 redaktsioonis) tuleneb, et kui ehitiste omanikule antakse ehitiste kordategemiseks tähtaeg, siis määratakse sama haldusaktiga ka ehitise teenindamiseks vajalik maa, mida ehitiste omanikul on võimalik erastada juhul, kui ehitis määratud tähtpäevaks korrastatakse. Vallavalitsuse 30.06.2003 korraldustega andis vallavalitsus ehitiste kordategemise tähtaja, kuid puudub selge seisukoht maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta pärast ehitise kordategemist.

§ 6

lg 31 viimane lause on antud vaidluses kohaldatav ja seda ei muuda asjaolu, et seadusest alamal seisva õigusaktiga kehtestatud ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 3 ei olnud 30.06.2003 kooskõlas

§ 6lg 31 sõnastusega.

Seadusest alamal seisva õigusakti vastuolu korral seadusega kohaldatakse seadust. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 3 muudeti 18.10.2003. b) Maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekti taotlused sisalduvad maa ostueesõigusega erastamise avalduses.

§ 6lg 31 võimaldab määrata ühise teenindamiseks vajaliku maa ehitiste kompleksile.

Seda, milliseid ehitisi käsitleda ühtse kompleksina või millele määrata ühine teenindamiseks vajalik maa, määrab ehitiste omanik. Teenindamiseks vajaliku maa määramine igale ehitisele eraldi kitsendaks oluliselt erastamise õigustatud subjekti õigusi. Avaldused maa ostueesõigusega erastamiseks peahoone, memoriaalkompleksi „Merelaine“ ja poolelioleva tehnokeskuse ning Pringi aiandikompleksi hoonete juurde on lahendamata. Vallavalitsus ei ole lahendanud erastamisavaldustes toodud taotlusi tervikuna vastavalt õigustatud subjekti soovile, vaid on enda äranägemisel ehitisi eristanud.

1. c)Viimsi Vallavalitsuse 12.12.2000 kirjas nr 1740 ja 23.02.2001 kirjas nr 231 toodud järeldused ning 25.01.2001 ettekirjutus nr 112 ei ole kontrollitavad – puuduvad ehitise seisundit fikseerivad aktid. Tõendamist ei leidnud 19.05.2003 kuupäeva kandva akti ehtsus ja sellest tulenevalt on akti tõendina arvestamine väär. Sellest aktist ei selgu, milline on aktis tuvastatud asjaolude puutumus korraldustes toodud järeldustega ehitiste seisundi kohta. Tehnokeskuse hoone puhul on tegemist poolelioleva ehitisega, mistõttu ei saa väita, et objekt on kasutusest välja langenud.
2. d)Vaidlustatud haldusaktidest ei selgu, mida tähendab „lagunenud ja kasutusest välja langenud“, „ei ole kasutuses ega kasutuskõlblik“ ja „korda tegemine“. Samuti 3

§ 6

lg 31 sätestatud tunnustele, mis toob kaasa nende kordategemiseks tähtaja andmise. Samuti ei ole korraldustes esitatud apellandi arvates põhjendusi, millest nähtuks nõuded, millele ehitised peavad ehitiste teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks vastama. 11.

§ 6

lg 31 kohaselt ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et aiandikompleks Pringi külas on varem olnud kasutusel ning seda vaidlustatud korralduse andmise ajal ei kasutatud. Vaidlus käib selle üle, kas nimetatud ehitis on ka lagunenud ning kahjustab tunduvalt ümbrust või maastikupilti. Samuti käib vaidlus selle üle, kas korralduses selgituste andmata jätmine, 4

§ 6

lg 31 on kohaldatav, kas pooleliolev ehitis on lagunenud ning kahjustab tunduvalt ümbrust või maastikupilti, ning ka selle üle, kas korralduses selgituste andmata jätmine, milles korrastamine peab seisnema või milline pooleliolev ehitis pärast korrastamist olema, on selline haldusakti vormiviga, mis toob kaasa haldusakti tühistamise.

1. Ringkonnakohus hindab esmalt Pringi küla aiandikompleksi käsitleva korralduse nr 514 põhjendusi. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et kasvuhooneid ei ole enam praktiliselt olemas (I kd, tl 109) ning et ehitisi ei ole võimalik enam sihtotstarbeliselt kasutada (12.12.2000 kiri nr 1740, I kd, tl 115). Täpsematele puudustele osundati kohtumenetluse käigus esitatud 19.05.2003 aktis (I kd, tl 110), mille kohaselt on endise suure katmikala klaasid täielikult lõhutud, puuduvad kanalisatsioonikaevude luugid ning metallkonstruktsioonid on lõhutud ja ohtlikud kompleksis viibivatele isikutele. Hilisemad ülevaatuse aktid on koostatud alles pärast apellandi teadet vastustajale 30.06.2004, mille kohaselt on ehitis korrastatud (I kd tl 172). Siiski on ka pärast seda vastustaja osundanud jätkuvalt puudustele: 08.09.2004 ülevaatuse akti (I kd, tl 187) kohaselt on territoorium piirdeta, kasvuhoone metallkonstruktsioonid on osaliselt ilmselt demonteeritud, osaliselt lõhutud, allesolevad metallkonstruktsioonid ja nende osad on ohtlikud kõigile, kes sinna satuvad, kohati on metallkonstruktsioonide küljes klaasitükid; kanalisatsioonikaevud on pealt lahti, luugid puuduvad. Vastustaja on menetluse käigus olnud seisukohal, et ehitised on praktiliselt samas seisus, milles need olid korralduste andmisel. Ringkonnakohus leiab, et ülevaatuse aktide koostamine ilma apellandi juuresolekuta ei tähenda, et need selgitused ei ole käsitatavad korralduse põhjendustena, millest selguvad puudused, millele vaidlustatud korralduse andmisel tugineti. Õige on ka halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole tõendatud 19.05.2003 ülevaatuse akti võltsimine vastustaja poolt. Tunnistajate ütlustega on selline väide ümber lükatud. 29.06.2005 akti kohaselt (II kd, tl 32) on osad endised kasvuhooned täielikult hävinud; kasvuhoonete teeninduskoridori hoonest on säilinud vaid seinad, uksi ega aknaid hoonel ei ole. Osade kasvuhoonete metallkarkassid ja küttesüsteemide torustik on paljudest kohtadest lõhutud ja neist on suuri osasid välja võetud, torustik on tugevasti roostetanud. Endiste kasvuhoonete maa-alal kasvab mõnes kohas mitmeaastane võsa, mõnes osas on maa-ala jäätmaaks olev rohumaa. Komisjon järeldas, et ehitisi ei ole võimalik võtta kasutusse sihtotstarbeliselt. Need aktid on, arvestades halduskohtu poolt läbiviidud paikvaatlusel tuvastatut, usutavad. Ehitiste selline seisund ei tekki lühikese ajavahemiku jooksul. Ringkonnakohus nõustub seetõttu vastustajaga, et vaadeldavad ehitised olid sellised ehitised, mis olid korralduse andmise ajaks lagunenud ja kasutusest väljalangenud ning ühtlasi kahjustasid ümbrust või maastikupilti tunduvalt.
2. Kuigi haldusaktis ei ole selgitatud ning ka kohtumenetluse ajal ei ole vastustaja ära nimetanud, millistele nõuetele peavad korralduses nr 514 nimetatud ehitised kordategemise järel vastama, võib kordategemise nõude keelelisest tavatähendusest järeldada, et ehitised tuleb taastada sellisel kujul, et neid on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Asjaolu, kas ehitiste ümbrus on maastikupilti kahjustav, ei ole korralduse täitmise seisukohalt oluline, sest korralduses nõuti ja seaduse kohaselt on ka võimalik nõuda üksnes ehitiste korrastamist. Vallavalitsus ei saa

§ 6lg 31 nimetatud korraldusega seada 5

§ 6

lg 31 alusel ehitiste korrastamiseks tähtaja määramiseks antav haldusakt ei asenda küll ehitusseadusega nõutavaid haldusakte, kuid vastustaja selgituste kohaselt oleks piisanud ehitiste korrastamiseks ka sellistest parendustest, mille tegemine ei nõua ehitusloa olemasolu. Ringkonnakohtu arvates ei pruugi vähemalt aiandikompleksi korrastamiseks olukorras, kus tuvastati, et metallkonstruktsioonid (s.o. kandekonstruktsioonid) on lõhutud ja ehitises viibivatele isikutele ohtlikud (vt otsuse p 12), piisata parendustest, milleks ehitusluba või projekteerimistingimused ei ole nõutavad. Aiandikompleksi kuuluvad ehitised saab korrastada vaid kandekonstruktsioonide asendamisel. Apellant ei ole aga tõendanud, et vastustaja ehitusloa väljastamisest kasvuhoonete projektijärgseks taastamiseks või metallkonstruktsioonide osaliseks või täielikuks asendamiseks on keeldunud.

1. Seega on kohtumenetluse käigus vaidlustatud korralduse nr 514 vormivead piisaval määral kõrvaldatud, et korraldust oleks võimalik täita. Apellant ei ole vaidlustanud määratud üheaastase tähtaja pikkuse õiguspärasust. Vormivead ei saanud tähtaja pikkust mõjutada, sest juba enne korralduste andmist oli vastustaja erinevate aktidega ehitiste seisundi tuvastanud. Apellant leidis ringkonnakohtu istungil, et kui korraldused oleksid olnud arusaadavad, oleks üheaastane tähtaeg ehitiste korrastamiseks olnud piisav. Ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks hinnata, milline oleks korrastamistööde tegemiseks kuluv võimalik aeg.
2. Haabneeme alevikus asuva tehnokeskuse korrastamist käsitleva korralduse nr 509 vormivigade ja nende tagajärgede kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 6

lg 31 teises lause keelelisel tõlgendamisel võib järeldada, et sättes peetakse silmas lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi, mitte aga ehitisi, mis pole kasutuses kunagi olnud. Pooleliolevad ehitised on

§ 6lg 1 kohaselt käsitatavad maareformi seaduse tähenduses ehitistena.

Ringkonnakohtu arvates ei ole keeleline tõlgendus aga kooskõlas maareformi eesmärgiga. Kui pooleliolev ehitis on lagunenud ja kahjustab tunduvalt maastikupilti või ümbrust, on avalikes huvides sellise poolelioleva ehitise lõpuleviimine või lammutamine. Seadusega pandud piirang erastada ostueesõigusega maad kasutusest väljalangenud ehitiste juurde ja sellise piirangu puudumine kasutuses mitteolnud ehitiste puhul ei oleks kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ega seaduse eesmärgiga. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu arvates sätet mõista nii, et tähtaeg tuleb anda ka poolelijäänud lagunenud ja ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise korrastamiseks või lammutamiseks, misjärel on võimalik selle juurde teenindamiseks vajaliku maa erastamine. 17. Apellant ei vaidlustanud asjaolu, et ehitistena tuleb vaadelda ka piirdeaeda poolelioleva ehitise ümber. 19.05.2003 aktiga tuvastati, et tehnokeskuse hoonet ümbritsev piirdeaed on osaliselt lõhutud ja lagunenud. Pooleliolev ehitis ise on jäetud konserveerimata. Tehnokeskuse hoonet ei saanud vastustaja 20.10.2003 vastusest kaebusele nähtuvalt millekski kasutada (I kd tl 109). Vallavanema 25.01.2001 ettekirjutusest nr 112 (I kd, tl 113) nähtub, et pooleliolev hoone on varisemisohtlik, lagunev ja ohustab lähiümbrust ning kahjustab aleviku keskkonda. Õige on halduskohtu seisukoht, et nendest asjaoludest saab veenvalt järeldada korralduse andmise aluseks olevate 6

§ 6lg 31 neljanda lause nõue käesoleval juhul ei ole kohaldatav.

Ka ringkonnakohtu 20.11.2006 istungil oli vastustaja sellel arvamusel. Ringkonnakohtu 29.01.2007 istungil oli aga vastustaja seisukohal, et ajutise teenindusmaa all tuleb korraldustes silmas pidada teenindusmaad, mis on määratud kindlaks ka selleks puhuks, kui ehitised korrastatakse ning ehitiste teenindamiseks vajalik maa erastatakse. Tähtsust ei oma vastustaja arvates korralduses teenindusmaa ajutisuse nimetamine ja tähtaegsuse määramine. Ringkonnakohus leiab, et korraldusi ei saa mõista selliselt, et nendega on kindlaks määratud ehitiste teenindamiseks vajalik maa, mida apellandil on võimalik erastada pärast ehitiste kordategemist. Apellant ei saanud korralduste tekstist ja vastustaja poolt varem väljendatud seisukohast teha taolist järeldust. 21.

§ 221

lg 6 kohaselt erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid

§ 75. ja 51.

lõikes sätestatud alustel.

§ 7

lg 5 kohaselt ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata detailplaneeringut koostamata. Sama paragrahvi lõige 51 sätestas elamu teenindamiseks vajaliku maa määramisega seonduvat. Nimetatud sätted ei reguleeri, mida mõistetakse seaduses ehitise all.

§ 6lõiked 3 ja 31 sätestavad aga ehitise mõiste kogu seaduse mõttes.

Lõike 3 esimese lause kohaselt hoone või rajatis maareformi seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Lõike 31 kohaselt teed ning tehnovõrgud ja rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised maareformi seaduse tähenduses. Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi 7

§ 6

lg 33 sätestab ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajaliku maa määramise ulatuse. 22. Halduskohus leidis, et

§ 6

lg 31 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest säte reguleerib maa tagastamisega seonduvat. Ringkonnakohtu arvates omistas halduskohus sätete paiknemisele seaduse süsteemis üleliia suurt tähelepanu. Seaduse algses regulatsioonis oli ehitise mõiste sätestatud lakoonilisemalt ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise korda seaduses ei sätestatud. Kuna ehitise mõiste sätestati maa tagastamist käsitlevas paragrahvis, on ilmne, et täiendav regulatsioon lisati nimetatud sätte juures. Sätte keelelisest esitusest ei nähtu, et

§ 6

lg 31 kolmas kuni kuues lause oleks kohaldatavad vaid maa tagastamise menetluses. Sõnastus „viimati nimetatud ehitised“ kolmandas lauses ei osunda, et silmas peetakse neid ehitisi üksnes juhul, kui nende aluse maa tagastamiseks on esitatud taotlus. Apellandi seisukoha õigsust kinnitab ka asjaolu, et regulatsioon ehitiste korrastamise ja teenindusmaa kindlaksmääramise kohta on esitatud ühes lõikes. Kui seadusandja oleks soovinud

§ 6

lõike 31 esimest kahte lauset kohaldada kogu maareformi seaduses ettenähtud menetluse suhtes läbivalt, järgmisi lauseid aga üksnes maa tagastamise menetluse raames, oleks olnud võimalik regulatsioon esitada vähemalt sama paragrahvi erinevates lõigetes. Samuti osundab apellandi tõlgenduse õigsusele asjaolu, et seadusega ei ole mujal reguleeritud, millal tuleb ehitise kordategemiseks tähtaja andmisel ehitise teenindamiseks vajalik maa kindlaks määrata. Seadusloome oleks ebasüsteemne, kui asuda seisukohale, et maa tagastamise taotlusega hõlmatud maa-alal asuva lagunenud ja kasutusest välja langenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise korrastamise järel selle ehitise teenindamiseks vajaliku maa ja samasuguse ehitise teenindamiseks vajaliku maa, kui selle tagastamiseks taotlust ei ole esitatud, kindlaksmääramise menetlused on seadusandja poolt reguleeritud erineva tihedusega (ühel juhul on regulatsioon ette nähtud seadusega, teisel juhul volitatud regulatsiooni kehtestama Vabariigi Valitsust).

1. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ punkti 3 kohaselt (vaidlustatud korralduste andmise ajal kehtinud sõnastuses) ajutistele ehitistele või istandustele määratakse teenindamiseks vajalik maa maareformi seaduses sätestatud juhtudel. Lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele teenindamiseks vajalikku maad ei määrata. Kohalik omavalitsus määrab eelmises lauses nimetatud ehitiste kordategemiseks või kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastatud ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa käesoleva korra sätete kohaselt. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud ehitistele määratakse teenindamiseks vajalik maa pärast ehitisele kasutusloa andmist. Sättest nähtub seega, et nimetatud korra punkti 3 neljanda lause kohaselt ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ei leia aset enne, kui ehitis on tähtpäevaks korrastatud.
2. Vaidlustatud korraldustega anti ehitiste kordategemiseks apellandile tähtaeg, kuid ei määratud ehitiste teenindamiseks vajalikku maad, mida saab ehitiste omanik erastada 8

§ 6lõikega 31.

Põhiseaduse § 87 p 6 kohaselt annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Kuna viidatud Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud korra p 3 neljas lause ei ole kooskõlas seadusega, on ta ka vastuolus põhiseaduse §-ga 87 p

1. HKMS § 25 lg 9 kohaselt halduskohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. HKMS õ 5 lõikest 1 ja TsMS § 639 lõikest 1 tulenevalt on selline pädevus ka ringkonnakohtul.
2. Ringkonnakohus osundab, et halduskohus asus seisukohale, et ajutise teenindusmaa määramise pädevust ega volitusi ei ole vastustajale ühegi õigustloova aktiga antud. Ringkonnakohtu arvates oleks halduskohus juba nimetatud asjaolust tulenevalt pidanud korraldused osaliselt tühistama nende õigusvastasuse tõttu.
3. Apellandi väide, et ehitise teenindamiseks vajalik maa tuleb määrata mitme ehitise jaoks ühiselt, kui nende omanik on sellekohase taotluse esitanud, ei ole õige. Ehitiste kompleksi juurde teenindamiseks vajaliku maa määramine ei sõltu üksnes taotluse esitaja soovist, vaid ka ehitiste kasutamise eesmärgist. Kui ehitiste kasutamine on võimalik üksteisest sõltumatult, siis on võimalik sõltumata taotluses väljendatud tahtest ka nende teenindamiseks vajalik maa määrata iga ehitise jaoks eraldi. Vaidlustatud haldusaktides ei ole selgitatud, miks tuleb lagunenud ehitisi käsitleda ülejäänud ehitistega ühte kompleksi mittekuuluvatena. Siiski ei too see asjaolu kaasa korralduste õigusvastasust. Korraldusega ei ole erastatud ega jäetud erastamata ehitiste teenindamiseks vajalikku maad ega määratud maad, mida pärast ehitiste korrastamist saab nende teenindamiseks vajaliku maana erastada.
4. Kuna ehitiste teenindamiseks vajalik maa oleks

§ 6

lg 31 kohaselt tulnud kindlaks määrata vaidlustatud korraldustega, seda tehtud aga ei ole, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata apellandi väidet, et ajutise teenindusmaa piirid ei vasta maakorralduse nõuetele. Teenindamiseks vajaliku maa määramata jätmise tõttu tuleb korraldused tühistada. Korralduste osaline tühistamine ei ole võimalik, sest sellisel juhul ei ole võimalik apellandil hinnata ehitiste korrastamiseks tehtavate kulude ja maa ostueesõigusega erastamisest tuleneva kasu vahekorda. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise eesmärk juba enne ehitiste korrastamist on vajalik selleks, et ehitiste omanik saaks hinnata, kas ehitiste korrastamiseks tehtavad kulud on mõistlikud ning millises ulatuses, sh millise hilisema kasutamisotstarbega ehitis korrastada. III 29. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus tühistada, uue otsusega kaebus rahuldada ning vaidlustatud korraldused tühistada. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punkti 3 osaliselt kohaldamata jätmise ja põhiseadusevastaseks tunnistamise tõttu tuleb otsus edastada PSJKS § 9 lg 1 kohaselt Riigikohtule. PSJKS § 9 lg 2 kohaselt lisab ringkonnakohus käesolevale otsusele Riigikohtule edastamisel ka Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ teksti vaidlustatud korralduste andmise ajal kehtinud sõnastuses. 9