2-06-14478/2

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-14478 Otsuse kuupäev 14.märts 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi EL(isikukood XXX, XXX) hagi ML(isikukood XXX, XXX) vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 02.märts 2007 Istungil osalenud isikud hageja EL Resolutsioon Hagi rahuldada. Lahutada EL´a ja ML´a abielu, milline on registreeritud XXX XXX, kanne nr XXX. Taastada ELal lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi J. Jätta lapsed EL (sünd. XXX), KL (sünd. XXX), KL (sünd. XXX), RL (sünd. XXX), R L (sünd. XXX) ja RL (sünd. XXX) hageja EL juurde. Välja mõista MLalt elatis tütre EL(sünd. XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 800 (kaheksasada) krooni, tütre KL ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 800 (kaheksasada) krooni, tütar KL ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 800 (kaheksasada) krooni, poeg RL ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 800 (kaheksasada) krooni, poeg RL ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 750 (seitsesada viiskümmend) krooni ja poeg RL ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 750 (seitsesada viiskümmend) krooni alates XXX kuni laste täisealiseks saamiseni EL kasuks. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Poolte abielu on registreeritud XXX XXX. Abielust on sündinud 7 last: tütar M XXX, tütar E XX, tütar K XXX, tütar K XXX, poeg R XXX, poeg R XXX, poeg R XXX. Tütar ML elab käesoleval ajal vanematest eraldi. Kostja lahkus pere juurest XXX. Alates XXX viibis kostja kodus harva ning sellest ajast alates ei ole kostja oma laste eest hoolitsenud, ka materiaalselt on aidanud ainult siis, kui hageja on seda küsinud. Hageja leiab, et kooselu jätkamine kostjaga ei ole enam võimalik, mistõttu palub abielu lahutada ning lapsed jätta tema juurde. Hageja soovib tagasi abielueelset perekonnanime J . Kuna kostja laste ülalpidamiskohustust korrektselt ei täida, elatusraha annab siis, kui hageja seda küsib, palub hageja kostjalt välja mõista elatusraha kokku summas 4 700 krooni alates XXX . Viimati on kostja maksnud elatusraha XXX eest. Kostja arvamus Kostja kirjalikku vastust hagile ei ole esitanud. XXX toimunud kohtuistungil kostja nõustus abielu lahutamisega. Kostja nõustus ka sellega, et vanemad peavad lapsi üleval pidama, kuid leidis, et nõutav summa on ülemäära suur. Kostjal hetkel ametlikku töökohta ei ole ning tal on uues peres kuu vanune laps, kes vajab ka materiaalset toetust. Mingid sissetulekud kostja väite kohaselt tal siiski on. XXX toimunud kohtuistungil soovis kostja kaaluda võimalust osa lastest enda juurde võtta. Kohtu järeldused Kohus, kuulanud ära hageja seletuse ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kostja seletuse XXX toimunud kohtuistungil, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et poolte abielu on purunenud, kuna kumbki pooltest ei pea abielu jätkamist enam võimalikuks. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel tuleb temale taastada lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi Jaakmees. Lapsed tuleb jätta hageja juurde. Kohus andis kostjale laste elukoha määramise ning elatise osas kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja XXX. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud ja ei ilmunud ka XXXX toimunud kohtuistungile, millest kohus järeldab, et kostjal sisulisi vastuväited hagile ei ole ning tal puudub ka tegelik soov osa lastest enda juurde võtta. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 2 PkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagis esitatud väite kohaselt ei ole kostja laste ülalpidamiseks elatist regulaarselt andnud, vaid on andnud seda hageja igakordsel nõudmisel. Kostja hageja väidet ümber lükanud ei ole, millest tuleb järeldada, et kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust seaduses sätestatu kohaselt täitnud ning temalt kuulub elatis hageja kasuks välja mõistmisele. Hageja on elatisnõude esitanud poole väiksemas summas kui seda näeb ette PkS § 61 lg 4. Seega arvestades laste minimaalset vajadust ei pea kohus põhjendatuks alandada elatusraha suurust alla 750-800 krooni ühe lapse kohta kuus. Tulenevalt lapse ülalpidamiskohustusest, peab vanem oma elu korraldama nii, et seda kohustust oleks võimalik täita. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3