Obsah (6)

§ 2§ 16§ 20§ 14§ 15§ 131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2068 Haldusasi OÜ A S

) § 20 lg 3 ning põllumajandusministri 16.04.2004 määruse nr 39 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.2 „Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus“ tingimused § 14 lg

1. PRIA peadirektori 18.09.2006 vaideotsusega jäeti rahuldamata OÜ A S poolt nimetatud käskkirja peale esitatud vaie. Vaideotsuses on investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmist täiendavalt põhjendatud järgnevaga: meetme 3.2 eelarve kokku (liha, piim, teravili, marjad) oli 57 972 644 krooni, millest liha töötlemise ja turustamise parandamiseks oli ettenähtud 36,3%. Nimetatud alajaotuses taotles toetust 18 taotlejat, millest rahuldati vaid viis, kuivõrd teiste jaoks vahendeid ei jätkunud. Kaebaja oli paremusjärjestuselt
2. kohal hindepunktidega 12,
3. OÜ A S palus halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada PRIA peadirektori 09.01.2006 käskkiri nr 1-3.12/70 kehtetuks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud käskkiri motiveerimata ning seda puudust ei ole kõrvaldatud ka vaideotsuses. Käskkiri õigusvastane ja kuulub tühistamisele seetõttu, et käskkirjas (ja ka vaideotsuses) ei ole põhjendatud, millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt on määratud meetme 3.2 eelarve summas 57 972 644 krooni ning millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt on selle meetme raames eelarve jaotatud selliselt, et liha töötlemise ja turustamise parandamiseks nähti ette üksnes 36,3%. Nimetatud meetme eelarve kogusumma ja selle protsentuaalne jaotus ei põhine ühelgi seadusele vastaval õigusaktil ning seetõttu on kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ebaseaduslik. Kui seadus ei näe ette, kuidas tuleks raha kõigi nelja sektori vahel jagada, tulnuks koostada ühtne pingerida kõigis neljas sektoris.
4. PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on aastate 2004-2006 meetme 3.2 eelarve sätestatud Eesti Riikliku Arengukava 2004-2006 programmitäiendis ning see on 177 857 140 krooni. Rahajaotuse sektorite kaupa edastas PRIA-le põllumajandusministeerium (meetme rakendusasutus, PRIA on rakendusüksus ja ei jaga eelarvet meetmete kaupa või meetmesiseselt) 22.12.2005 kirjaga nr 6.1-3.2/14353-
5. Põllumajandusministri 16.04.2004 määruse nr 39 § 14 lg 1 näeb ette, et PRIA peadirektor teeb hindamistulemusi arvestades taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, milles määrab paremusjärjestused eraldi taotlejate osas, kes taotlesid toetust piima töötlemise ja turustamise parandamiseks, liha töötlemise ja turustamise parandamiseks, teravilja töötlemise ja turustamise parandamiseks ning puu- ja köögivilja ning marjade töötlemise ja turustamise parandamiseks. Otsuse tegemisel arvestatakse paremusjärjestust ja taotluste rahastamise eelarvet. Mõlemat tingimust on käesoleval juhul arvestatud. Kui lõikes 1 nimetatud korras määratud paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise järel puuduvad rahalised vahendid, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Juhul kui kaebaja leidis, et motivatsioon on puudulik, oleks saanud selle väidetava puuduse kõrvaldada ka kohtuväliselt selgitusi andes. HMS § 58 näeb ette, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul on selge, et akti sisu ei muutu ja toetust määrata ei ole võimalik. HALDUSKOHTU LAHEND
6. Tartu Halduskohus jättis 22.12.2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole käskkirja tühistamine selle puuduliku motiveerimise tõttu põhjendatud. Käskkirja motivatsioon on lakooniline, kuid PRIA on vaideotsuses esitanud täiendavad 2 selgitused kaebaja taotluse (ja seega ka vaide) rahuldamata jätmise faktilise ja õigusliku aluse kohta. Akt on arusaadav ja üheselt mõistetav. See on piisav, et tagada akti kontrollitavus ja kaebeõiguse reaalne teostamine, mis on haldusakti motiveerimise nõude eesmärk. Struktuuritoetuse taotluste menetlemise alused, struktuuritoetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide õigused ja kohustused sätestab struktuuritoetuse seadus.

§ 2

lg 2 kohaselt kehtestatakse toetuse kasutamise üldised tingimused EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punktile b ja artiklile 16 vastavas arengukavas ja EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punktile m ja artikli 18 lõikele 3 vastavas programmitäiendis. Aastate 2004-2006 meetme 3.2 eelarve on sätestatud Eesti Riikliku Arengukava 2004-2006 programmitäiendis ning see on 177 857 140 krooni (programmitäiendi tabel 3). Vastustaja selgituse kohaselt taotleti suurem osa meetme 3.2 eelarve mahust

1. aastal ja sellest tulenevalt kujunes eelarve jäägiks 57 972 644 krooni. Meetme 3.2 rakendusasutuseks on põllumajandusministeerium ja meetme rakendusüksuseks PRIA. 14.12.2005 saatis PRIA põllumajandusministeeriumile kirja palvega
2. aastaks järelejäänud eelarve sektorite vahel ära jagada. 22.12.2005 kirjas nr 6.1-3.2/14353-1 soovitas põllumajandusministeerium lähtuda
3. a taotluste rahuldamisel järgmisest jaotusest: piima ning piimasaaduste ja -toodete töötlemine 32,8%, lihasaaduste ja -toodete töötlemine 36,3%, teraviljasaaduste töötlemine 13,5% ning puu- ja köögivilja ning marjade töötlemine 17,4% järelejäänud eelarvest. Kohus oli seisukohal, et põllumajandusministeeriumi kui meetme rakendusasutuse õigus eelarvevahendite soovitatava jaotuse määramiseks toetatavate sektorite vahel tuleneb

§-st 131 lg 3 p 1, mille kohaselt on rakendusasutuse ülesandeks muuhulgas ka rakendusüksuste nõustamine meetmete rakendamisel. Kohtu arvates ei ole see, et ministeerium on määranud protsentuaalse jaotuse kirja teel, mitte haldusaktiga, õigusvastane. Vastavalt

§ 16

lg 1 kehtestab kooskõlas programmitäiendis sätestatuga toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra meetme või meetme osade kaupa meetme rakendusasutuse juht. Meetme rakendusasutuse juhina on põllumajandusminister kehtestanud 16.04.2004 määrusega nr 39 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.2 „Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus“ tingimused. Nimetatud määruse §-de 13 lg 1 ja 14 lg 1 kohaselt hinnatakse taotlusi ja tehakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus eraldi taotlejate osas, kes taotlesid toetust piima töötlemise ja turustamise parandamiseks, liha töötlemise ja turustamise parandamiseks, teravilja töötlemise ja turustamise parandamiseks ning puu- ja köögivilja ning marjade töötlemise ja turustamise parandamiseks. Kohus nõustus vastustajaga, et põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetuse eelarves (ja eelarve jäägis) peab seega olema eraldatud raha kõikidele sektoritele ning ebaõiglane olnuks kogu eelarve jääk eraldada ainult lihasektori toetusteks. Meetme eesmärgiks on kõigi meetme raames toetatavate tegevuste (meetme osa): piima töötlemise ja turustamise, liha töötlemise ja turustamise, teravilja töötlemise ja turustamise ning puu- ja köögivilja ning marjade töötlemise ja turustamise toetamine.

§ 16

lg 3 järgi sätestatakse meetme tingimustes, millist taotluste menetlemise korda käesoleva seaduse § 20 lg 1-4 nimetatutest taotluste rahuldamisel kohaldatakse. Põllumajandusministri 16.04.2004 määrusega nr 39 kehtestatud tingimuste §-de 13 lg 1 ja 14 lg 1 järgi kohaldatakse meetme 3.2 tingimustes

§ 20

lg 3 sätestatud korda.

§ 20

lg 3 kohaselt koostatakse taotluste hindamise tulemuste alusel taotluste paremusjärjestus. Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused tingimusel, et taotluste rahuldamisel ei ületata meetme või meetme osa taotluste rahastamise eelarvet. Kui meetme või meetme osa rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, tehakse ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus. 3 Seega kui eelarves rahalisi vahendeid ei ole, pole võimalik ka kõiki taotlusi rahuldada. PRIA kui meetme 3.2 rakendusüksus täidab

§ 14

kohaselt meetme või Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatava projekti rakendamisega seotud ülesandeid. Rakendusüksus on oma ülesannete täitmisel vastutav meetme rakendusasutuse või Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse, korraldusasutuse, makseasutuse ja auditeeriva asutuse ees. Rakendusüksuse ülesanded sätestab

§ 15lg 1.

Antud juhul tingis taotluse rahuldamata jätmise (hoolimata sellest, et see oli vastavaks tunnistatud) rahaliste vahendite puudumine. PRIA pädevusse ei kuulu meetme või meetme osa rahastamise (eelarve) küsimused. PRIA on kaebaja taotluse kohta otsuse tegemisel toiminud õiguspäraselt, st vastavalt

§ 20

lg 3 ja põllumajandusministri 16.04.2004 määrusega nr 39 kehtestatud tingimuste § 14 lg 2 ja 5 arvestanud taotlejate paremusjärjestust ja taotluste rahastamise eelarvet. Kohtu arvates ei pidanud PRIA peadirektor käskkirjas, millega jäeti kaebaja investeeringutoetuse taotlus rahaliste vahendite puudumise tõttu rahuldamata, põhjendama, miks ei jätkunud eelarves kõigi taotlejate jaoks raha. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et juhul, kui seadus ei näe ette, kuidas tuleks raha kõigi nelja sektori vahel jagada, tulnuks koostada ühtne pingerida kõigis neljas sektoris.

§ 16

lg 1 alusel kehtestatud „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.2 „Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus“ tingimused seda ei võimalda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ A S taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega PRIA peadirektori 09.01.2006 käskkiri nr 1-3.12/70 tühistatakse. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) vaidlustatud käskkiri ei ole kooskõlas HMS § 56 lg 1 ja 2 sätestatud nõuetega, mis kohustavad haldusorganit haldusakti õiguslikult ja faktiliselt põhjendama. Käskkirjas on esitatud üksnes viide üldnormile, mis sätestab taotluse rahuldamata jätmise õigusliku aluse, ning toodud põhjendus, et taotlust ei ole võimalik rahuldada seoses rahaliste vahendite puudusega. Nimetatud konstateerivaid ja lakooniliselt esitatud asjaolusid ei ole võimalik käsitleda haldusakti põhjendusena. Käskkirjast ei selgu asjaolud ja põhjused, miks ei jätkunud rahalisi vahendeid kaebaja taotluse rahuldamiseks. Seega on käskkiri vastuolus seadusega ja tuleb kehtetuks tunnistada ainuüksi sel põhjusel. Vaideotsuses haldusakti sisu kohta põhjenduste esitamine ei asenda akti enda põhjendusi ning ei muuda haldusakti seaduslikuks. Samas ka vaideotsuses ei sisaldu ammendavat faktilist ja õiguslikku põhjendust kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks. Vastustaja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt on määratud meetme 3.2 eelarve summas 57 972 644 krooni ning millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt on selle meetme raames eelarve jaotatud selliselt, et liha töötlemise ja turustamise parandamiseks nähti ette üksnes 36,3%. Seega ei kõrvalda ka vaideotsus käskkirja puudusi põhjendatuse osas; 2) vaatamata haldusaktis vastavate viidete puudumisele ei esine ka sisulisi õiguslikke aluseid, mis oleksid lubanud vastustajal lähtuda meetme 3.2 eelarvest summas 57 972 644 krooni ja meetme jaotusest 36,3% liha töötlemise ja turustamise parandamiseks. Kohus on kaebaja väidet meetme 3.2 raames rahaliste vahendite suuruse määramise õigusliku aluse puudumise kohta hinnanud vastustaja selgituse alusel. Kohus ei saa otsust rajada ühe vaidluse poole selgitustele, vaid kohtuotsus peab tuginema õigusaktidel ja tuvastatud faktilistel asjaoludel. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et vastava jaotuse võis minister määrata ka kirjaga. Otsustus, millega määratletakse raha jaotus ühes sektoris, piirab pingereas alates teatud 4 positsioonist taotlejatel võimalust toetust saada, mõjudes otseselt nende taotlejate õigustele. Otsustus, millega määratakse isikute õigusi ja kohustusi (sõltumata sellest, kas seda tehakse isikuliselt või mitte), peab olema vormistatud haldusaktina ja vastama haldusakti tunnustele. Kuna kõnealune kiri ei vasta haldusakti tunnustele, siis ei saa haldusorgan oma tegevuses lähtuda sellest kirjast. Lisaks sellele viitab vastustaja esmakordselt nimetatud kirjale alles kohtule esitatud kaebusele vastates. Käskkirjas ega vaideotsuses ei ole kirjale viidatud. Teiseks, isegi kui nimetatud kiri oleks formaalselt korrektseks õiguslikuks aluseks vastustaja tegevusele ning vastustaja oleks sellele viidanud käskkirjas ja vaideotsuses, puudus põllumajandusministril pädevus vastava otsustuse tegemiseks. Struktuuritoetuse seadusest ei tulene ministrile pädevust vastava jaotuse tegemiseks. Kolmandaks, isegi kui ministril oleks selline pädevus, ei ole esitatud ei käskkirjas, vaideotsuses, vaidlusaluses kirjas ega vastustaja poolt kohtus ühtegi sisulist põhjendust, miks on otsustatud lähtuda liha töötlemise ja turustamise osas nimelt 36,3%-st osast (muuhulgas arvestades asjaolu, et kirjast nähtuvalt on tegemist soovitusliku suurusega).
2. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväited: 1) vaidlustatud käskkiri ei ole vastuolus seadusega. Kaebajale on tehtud teatavaks olulised faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis mõjutasid otsuse tegemist. Põhjendamiskohustus nõuab üksnes oluliste põhjuste esiletoomist, seega puudub vajadus viidata asjaoludele, mida võimaliku lahenduse valikul ei kaalutud. Eelarve jaotuse märkimata jätmine taotluse rahuldamata jätmise käskkirjas ei muuda seda seadusevastaseks, arusaamatuks ja mittekontrollitavaks. Vastustaja (meetme rakendusüksus) ei pea eelarve jaotust oma haldusaktis põhjendama. Käskkiri ei ole õigusvastane ka seetõttu, et asjaolud on esitatud konstateerivalt ja lakooniliselt. Haldusmenetluse läbivaks põhimõtteks on vormivabaduse printsiip (HMS § 5). Isik peab olema teadlik sellest, miks just selline otsustus tema suhtes tehti ja praegusel juhul taotleja on teadlik, miks taotlus rahuldamata jäeti. Kirjaliku vormi nõudest ei tulene kohustust vormistada haldusakt teatud tüüpi dokumendina. Põhjendus on võimalik isikule teatavaks teha ka pärast haldusakti kehtima hakkamise momenti. Vaideotsusest ja hiljem esitatud tõenditest tulenevalt peaksid taotlejale olema selged taotluse rahuldamata jätmise asjaolud; 2) Põllumajandusministri 16.04.2004 määruse nr 39 § 14 lg 1 näeb ette, et PRIA peadirektor teeb hindamistulemusi arvestades taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, milles määrab paremusjärjestused eraldi taotlejate osas, kes taotlesid toetust piima töötlemise ja turustamise parandamiseks, liha töötlemise ja turustamise parandamiseks, teravilja töötlemise ja turustamise parandamiseks ning puu- ja köögivilja ning marjade töötlemise ja turustamise parandamiseks. Seega ei ole võimalik teha otsust nii, et raha vähesuse korral rahuldatakse ainult ühe sektori taotlejate taotlused. Otsuse tegemisel arvestatakse paremusjärjestust sektorite kaupa ja taotluste rahastamise eelarvet. Aastate 2004-2006 meetme 3.2 eelarve on sätestatud Eesti Riikliku Arengukava 2004-2006 programmitäiendis ning see on 177 857 140 krooni. Suurem osa meetme 3.2 eelarve mahust taotleti ära
3. aastal,
4. a eelarve jääk oli 57 972 644 krooni.

§ 131

lg 3 p 1 kohaselt on meetme rakendusasutuse (põllumajandusministeeriumi) ülesanneteks meetme eesmärkide saavutamise tagamine, sh osalemine õigusaktide väljatöötamises, toetuse andmisel ja meetme raames riigieelarve planeerimises, ning meetme rakendusüksuste nõustamine meetmete rakendamisel. Rahajaotuse sektorite kaupa edastas PRIA-le põllumajandusministeerium (meetme rakendusasutus, PRIA on meetme rakendusüksus ja ei jaga eelarvet meetmete kaupa või meetmesiseselt) oma 22.12.2005 kirjaga, kus on eelarve jäägist eraldatud raha kõikidele sektoritele. Ükski õigusakt ei näe ette, et meetme 5 rakendusasutus peaks eelistama lihasaaduste ja -toodete töötlejaid ning et rakendusasutus ei võiks järelejäänud eelarvet sektorite vahel jagada; 3) asjaolu, et taotluse rahuldamata jätmise otsuses ei ole märgitud, kelle poolt ja millisel õiguslikul alusel on meetme raames jaotatud eelarves lihatöötlejatele ja -turustajatele nähtud ette 36,3% eelarve jäägist, ei muuda otsust õigusvastaseks. Samuti pole kusagil öeldud, millises vormis peaks eelarve jäägi jagamine toimuma, eelarve suurus iseenesest on olemas RAK programmitäiendis. Põllumajandusministeerium ei pea soovitust vormistama haldusaktina, samahästi võib seda teha kirja vormis ja just sellest kirjast rakendusüksus lähtuda saabki, kuna rakendusasutuse üks ülesandeid on rakendusüksuste nõustamine meetmete rakendamisel. Lihasektor sai eelarvejäägist protsentuaalselt niigi kõige rohkem ja taotleja nõue eelarve teistsuguseks jagamiseks on põhjendamatu. Seega on ebaõige kaebaja väide, et puuduvad sisulised õiguslikud alused, mis oleksid lubanud vastustajal lähtuda meetme 3.2 eelarvest summas 57 972 644 krooni ja meetme eelarve jaotusest, millega määrati 36,3% eelarve jäägist liha töötlemise ja turustamise parandamiseks. Rakendusasutus ei peagi meetme eelarve jäägi soovituslikku jaotust haldusaktiga kindlaks määrama (kui taotleja vaidlustab meetme eelarve jäägi, siis peaks PRIA kaebajale üksikasjalikult aru andma, milliste taotlejate toetamiseks ja millises suuruses programmitäiendiga ette nähtud summa ära kulutati, et viimase vooru taotlejate jaoks ainult 57 972 644 krooni üle jäi). Vale on kaebaja väide, et põllumajandusministril puudus pädevus eelarve jäägi jaotamiseks (

§ 131lg 3 p 1).

Põhjendus, miks otsustati ministeeriumi poolt just selline eelarvejäägi jaotus, on olemas ka taotlejale esitatud ministeeriumi 22.12.2005 kirjas: “Tulenevalt asjaolust, et juulikuus soovitatud jaotuse järgi ei oleks võimalik rahuldada täielikult ühtegi taotlust teravilja- ning puu- ja köögivilja ja marjasektoris, ning võttes arvesse meetme tingimuste määruse alusel taotlustele omistatud hindamispunkte, taotletud summasid ning põhimõtet viia vahendite sektoritevaheline jaotus läbi võimalikult väikeste summaarsete jääkidega, soovitame lähtuda

1. a taotluste rahuldamisel järgmisest jaotusest: piima ning piimasaaduste ja -toodete töötlemine 32,8%, lihasaaduste ja -toodete töötlemine 36,3%, teraviljasaaduste töötlemine 13,5%, puu- ja köögivilja ning marjade töötlemine 17,4%.” RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
3. detsembri 2006 otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tühistab PRIA peadirektori
4. jaanuari 2006 käskkirja nr 1-3.12/
5. PRIA peadirektori
6. jaanuari 2006 käskkiri nr 1-3.12/70, milles põhjendusena on märgitud rahaliste vahendite puudumine, ei anna apellandile selgitust selle kohta, miks tema taotlus rahuldamata jäeti. Puudub vaidlus selles osas, et kuna osa nõuetele vastavaid taotlusi sai rahuldatud, siis ei saa põhjendada taotluse rahuldamata jätmist ainuüksi rahaliste vahendite puudumisega.

§ 20

kohaselt liigitatakse toetusi sellisteks, mille korral rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, kusjuures kui eelarvevahendeid ei ole piisavalt, siis võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse varem esitatud taotlust, ja sellisteks, mille puhul nõuetele vastavaid taotlus hinnatakse ja rahuldatakse kas parim või parimad taotlused, kusjuures mingit miinimumpunktisummat, milles alates taotlus rahuldatakse, ette nähtud ei ole ja kui eelarvevahendeid ei jätku, siis jagatakse toetus paremusjärjestuses eespool olevate taotlejate vahel. Põllumajandusministri määruse nr 39 § 13 lg 1 järgi meetme 3.2 nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus hinnatakse ja vastavalt sama määruse § 14 lg 5 antakse toetused vastavalt 6 paremusjärjestusele ning kui rahalised vahendid lõpevad, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi see vastab nõuetele. Seega ei olnud OÜ A S alust eeldada, et tema toetusetaotluse nõuetele vastavuse korral see kindlasti rahuldatakse. Taotluste hindamise mõtteks on see, et toetuse saaksid parimad taotlused. Seda eesmärki täidavad ka määruse nr 39 lisas 7 toodud kriteeriumid. Kuigi need kriteeriumid on avalikud ja taotlejal oleks olnud võimalik ligikaudne punktisumma ise välja arvutada, oleks talle jäänud siiski teadmata teiste taotlejate tulemused, tema koht paremusjärjestuses ja see, mitmendast kohast alates jäävad taotlused rahuldamata. Vastavalt HMS § 56 lg 1 ja 2 peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti põhjendamine peab tagama õige ja õiglase otsuse ning olema seotud akti kontrollitavusega. Haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest ja kui põhjendust ei ole ratsionaalne tuua haldusaktis endas, peab seda HMS § 56 lg 1 tegema menetlusosalisele kättesaadavaks dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kuivõrd taotluste paremusjärjestus koostatakse PRIA-s taotluste hindamise tulemusel, siis on asjas kohaldatav HMS § 56 lg 3, mille järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest on haldusorgan haldusakti andmisel lähtunud. Toetuste määramisel paremusjärjestuse äranäitamine toetuse rahuldamata jätmise käskkirjas tuleneb ka põllumajandusministri määruse nr 39 §-st 14 lg 1. PRIA oleks pidanud lisaks rahaliste vahendite puudumisele märkima põhjusena OÜ-le A S taotluse analüüsi tulemusel määratud punktide summa, koha paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Sel juhul oleks olnud võimalik taotleda PRIA-lt materjalidega tutvumist ja olnud võimalik otsust sisuliselt vaidlustada. Apellant pöördus kohtusse just seetõttu, et ta ei saanud vaidlusarusest käskkirjast aru. Ringkonnakohus leiab, et PRIA peadirektori 9. jaanuari 2006 käskkiri nr 1-3.12/70 on sisuliselt motiveerimata ja haldusakt pole kontrollitav. Samuti ei tee haldusakti õiguspäraseks selle hilisem põhjendamine. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-66-03. Ringkonnakohus leiab, et on rikutud apellandi õigust seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele ja seetõttu on vaidlustatud haldusakt õigusvastane ja tuleb tühistada. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kella kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, siis kuuluvad PRIA-lt väljamõistmisele OÜ A S poolt kantud menetluskulud, mis koosneb riigilõivust 80 krooni. Viivi Tomson Maili Lokk 7 Agu Timmi