3-06-2395 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2395 Haldusasi V.J. i kaebus Tartu Vangla direktori 28.11.2006 käskkirja nr 67/1524 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.02.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Tartu Vangla Vastustaja (kaebuse esitaja) – V.J. , esindaja advokaat Siiri Schneider RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- veebruari 2007 otsus muutmata. Tartu Vangla poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- V.J. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 28.11.2006 käskkirja nr 67/1524 peale. Kaebuse kohaselt esitas V.J. 27.11.2006 Tartu Vangla direktorile avalduse, et teda lubataks erakorralisele lühiajalisele väljasõidule, eesmärgiga vältida sotsiaalsete kontaktide nõrgenemist kahe alaealise pojaga. Tartu Vangla direktori asetäitja vangistuse alal keeldus 28.11.2006 käskkirjaga nr 6-7/1524 kaebuse esitajale luba andmast. Kaebuse esitaja leidis, et käskkirjas toodud keeldumise põhjendused on otsitud ja lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisest keeldumine oli põhjendamatu. Kirja ja telefoni teel ei ole võimalik lapsi kasvatada. Mõlemad lapsed on teismelise eas ja vajavad normaalseks arenguks suhtlemist isaga, kasvõi lühiajaliselt. Isiklikul vahetul kokkusaamisel on laste suunamisel ja kasvatamisel oluliselt suurem mõju kui kirja või telefoni teel suheldes. Poistel ilmnenud käitumisprobleemid on sellised, mis vajavad vestlust isaga. Erakorraliseks asjaoluks oli ka see, et perioodiks, mil kaebuse esitaja soovis luba väljasõiduks, viibis teine lapsevanem kolm nädalat välismaal.
- Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt reguleerib lühiajalist väljasõitu vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 5, millest tulenevalt võib lähedase isiku surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral vangla direktor anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. Vangla direktor ei ole kohustatud nimetatud luba andma, kuid ta võib seda teha, võttes otsustamisel arvesse justiitsministri 30.11.2000 määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSE) §-is 82 lg 1 nimetatud asjaolusid. Vangla direktoril tuleb ennekõike ette näha tagajärgi, mida võib süüdimõistetu lühiajalisele väljasõidule lubamine endaga kaasa tuua süüdimõistetule endale kui ka õiguskorrale. Võttes arvesse kaebuse esitaja erakorralise väljasõidu eesmärki - vältida sotsiaalsete sidemete nõrgenemist lastega ja suunata neid õiguskuulekale käitumisele - ei olnud erakorraline väljasõit põhjendatud. Kaebuse esitaja pidi juba kuriteo toimepanemisel mõtlema oma teo võimalikele tagajärgedele, s. h ka asjaolule, et tema võimalust osaleda laste kasvatamises võidakse mõneks ajaks piirata. Laste teisel vanemal või sotsiaalhoolekande ja lastekaitsetalitusel lasub kohustus tagada järelevalve ühe vanema hoolitsuseta jäänud lastele. Laste käitumisprobleeme ei ole võimalik lahendada väljasõidu lühiajalise iseloomu tõttu. Sotsiaalseid sidemeid lähedastega on võimalik säilitada kirjavahetuse ja telefoni teel, samuti lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste kaudu. Seega ei olnud V.J. i lühiajalise väljasõidu taotlusel erakorralist iseloomu VangS § 32 lg 5 mõttes. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus rahuldas
- veebruari 2007 otsusega kaebuse ning tühistas Tartu Vangla direktori 28.11.2006 käskkirja nr 6-7/1524 ja kohustas Tartu Vanglat vaatama uuesti läbi V.J. i taotlus lühiajaliseks väljasõiduks loa saamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab loa andmise lühiajaliseks erakorraliseks väljasõiduks VangS § 32 lg
- Nimetatud sätte kohaselt võib abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral vangla direktor anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. VSE § 82 sätestab, et lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamist otsustades arvestab vangla direktor järgmisi asjaolusid: kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo laadi; kinnipeetava isiksuseomadusi; kinnipeetava käitumist vanglas; väljasõiduplaani täitmist eelmiste väljasõitude ajal; kinnipeetava suhtumist töösse ja õpingutesse; väljasõidu eesmärki; väljasõidu eeldatavat mõju kinnipeetavale. 2 VSE § 83 järgi võib vangla direktor keelduda väljasõiduloa andmisest, kui kinnipeetav on taotluses või sellele lisatud dokumentides teadlikult esitanud valeandmeid; lähedalasuvatesse piirkondadesse samal ajal väljasõiduks on esitanud taotluse rohkem kui üks kinnipeetav ja on alust arvata, et kinnipeetavad hakkavad väljasõidu ajal omavahel suhtlema; kinnipeetava väljasõiduplaanis ei ole piisavalt kajastatud, milliseid toiminguid ja mis eesmärgil peab kinnipeetav väljasõidu ajal tegema; kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristus kehtib; vangla direktoril on muul põhjusel alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Direktori vaidlustatud käskkirjas ei ole toodud välja ühtegi VSE §-is 83 nimetatud põhjust, millest lähtudes tulnuks loa andmisest keelduda. Kaebuse esitaja poolt erakorralise väljasõidu taotluses märgitud asjaolusid on võimalik käsitleda erakorralise perekondliku sündmusena VangS § 32 lg 5 mõttes. Kaebuse esitaja selgitas, et ei ela koos laste emaga. Viimased kolm aastat on lapsi kasvatanud kaebuse esitaja. Kui ta vangistati, hakkas laste kasvatamisega tegelema laste ema. Ootamatult on laste ema otsustanud noorema poja ümber paigutada normaalkoolist arenguhälvetega laste kooli. Lastel käitumis- ja õppeprobleemide tekkimine on käsitatav erakorralise perekondliku sündmusena. Kaebuse esitaja möönis, et on võimalik, et ta väljasõiduks ettenähtud lühikese aja jooksul ei suuda laste käitumis- ja õppeprobleeme lahendada, kuid ta vähemalt üritab seda teha. Vahetu kontakt lastega on kindlasti tulemuslikum kui kirja või telefoni teel suhtlemine. Kinnipeetavale on vangistusseaduses antud õigus suhelda välismaailmaga kirja või telefoni teel või kohtuda lähedastega lühi- või pikaajalistel kokkusaamistel vangla ruumides, vältimaks kinnipeetaval sotsiaalsete kontaktide nõrgenemist. Eeltoodud õiguste sätestamisel on lähtutud eelkõige kinnipeetava huvidest. Kaebuse esitaja ei esitanud taotlust lühiajaliseks väljasõiduks mitte enda huvides, vaid lähtudes oma laste huvidest. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec
(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta p-is 24.4 sätestatakse, et kokkusaamised peavad võimaldama vangidel säilitada ja arendada perekondlikke suhteid võimalikult normaalsel viisil. Kaebuse esitaja on oma taotluses väljasõidu eesmärki piisava põhjalikkusega selgitanud. Kaebuse esitaja väiteid ootamatute tõsiste perekondlike probleemide kohta ei ole vastustaja kontrollinud. Otsus keelduda kinnipeetav V.J. ile erakorralise lühiajalise väljasõiduloa andmisest ei põhine asjakohastel kaalutlustel, otsuse tegemisel ei ole kontrollitud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega kaalutud põhjendatud huve. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- veebruari 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta V.J. i kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) reguleerib lühiajalist väljasõitu VangS § 32 lg 5, millest tulenevalt võib lähedase isiku surma vm erakorralise perekondliku sündmuse korral vangla direktor anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. Vangla direktor ei ole kohustatud nimetatud luba andma, kuid ta võib seda teha, võttes otsustamisel arvesse justiitsministri 30.11.2000 määruses nr 72 §-is 82 lg 1 nimetatud asjaolusid. Tegu on vangla direktori kaalutlusotsusega, mitte kinnipeetava subjektiivse õigusega; 2) näeb VangS § 32 lg 1 ette, et lühiajaliseks väljasõiduks võib anda loa kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta. Seega on seadusandja leidnud, et üldjuhul võib lühiajalisele väljasõidule lubada üksnes kinnipeetavaid, kes on karistusest ühe aasta ära kandnud, varem võib väljasõidule lubada üksnes erandkorras lähedase haiguse, surma vms erandliku 3 sündmuse korral. Erakorraline sündmus tähendab erandlikku, tavapärasest erinevat, mitte korrapärast juhtumit. Sotsiaalsete sidemete nõrgenemine vangistuses viibimise ajal ei ole erandlik, vaid tavapärane olukord. Laste õppeedukuse halvenemist ei saa pidada erakorraliseks sündmuseks, kuna ühe vanema pikemaajaline eemalviibimine võib paratamatult mõjutada ka laste käitumist. Laps, kelle õppeedukus on isa vangistuses viibimise ajal halvenenud, on alati vajanud õppimisel kõrvalabi. Seega ei ole tegu erakorralise perekondliku sündmusega. Laste käitumisprobleeme ei ole võimalik lahendada kolme päevaga, kui seda ei ole varem suudetud teha kogu kasvatusperioodi vältel; 3) ei ole V.J. i lühiajalise väljasõidu eesmärgil erakorralist iseloomu VangS § 32 lg 5 mõttes. V.J. pidi juba kuriteo toimepanemisel mõtlema oma teo võimalikele tagajärgedele, s. h ka asjaolule, et tema võimalust osaleda laste kasvatamises võidakse mõneks ajaks piirata. Teisel vanemal või tema puudumise korral lasub sotsiaalhoolekande ja lastekaitsetalitusel kohustus tagada järelevalve ühe vanema hoolitsuseta jäänud lastele. Laste käitumis- ja õppeprobleeme ei ole võimalik lahendada väljasõidu lühiajalise iseloomu tõttu. Sotsiaalseid sidemeid lähedastega on võimalik säilitada kirjavahetuse ja telefoni teel, samuti lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste kaudu. Vanglal ei ole pädevust teha järelpärimisi ega kontrollida V.J. i väiteid ootamatute perekondlike probleemide kohta. VSE § 81 lg 2 kohaselt lasub kinnipeetaval kohustus lisada erakorralise väljasõidu taotlusele perekondlikku sündmust kinnitav dokument.
- V.J. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli taotlus lühiajaliseks väljasõiduks esitatud lähtudes laste huvidest. Taotluses on väljasõidueesmärki piisava põhjalikkusega selgitatud (vanema poja käitumisprobleemid, noorema poja järsult halvenenud õppeedukus ning laste ema mitmenädalane kodust eemalviibimine). Tartu Vangla oleks saanud teha ettepaneku vajalike dokumentide esitamiseks või nõuda täiendavaid selgitusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- veebruari 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
- Ebaõige on apellandi seisukoht, et V.J. i poolt märgitud lühiajalise väljasõidu eesmärki ei saa käsitleda erakorralise perekondliku sündmusena. Nähtuvalt V.J. i poolt Tartu Vanglale esitatud taotlusest (tl 16), taotles ta lühiajalist erakorralist väljasõitu seoses sellega, et vältida sotsiaalsete kontaktide nõrgenemist kahe alaealise pojaga (ta poegadel oli probleeme õppimisega ja koolis käimisega ning laste ema viibis kodust eemal). Vastavalt VangS §-ile 32 lg 5 abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vangla direktor anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. See, milline on „muu erakorraline perekondlik sündmus“, mille korral vangla direktor võib anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks, on fakti küsimus ning seda tuleks otsustada igakordselt vastava taotluse esitamisel. VangS § 32 lg 5 alusel toimuva erakorralise väljasõidu aluseks ei saa olla soov vältida sotsiaalsete kontaktide nõrgenemist lastega, sest sotsiaalsete kontaktide nõrgenemise oht ei saa olla erakorraline perekondlik sündmus. Iseenesest 4 tõsised probleemid laste kasvatamisel võivad olla erakorraliseks perekondlikuks sündmuseks VangS § 32 lg 5 mõttes, kuid samas selleks, et anda sel põhjusel luba lühiajaliseks väljasõiduks, peaks olema tõendatud see, et kinnipeetava sekkumine oma laste kasvatamisse lühiajalise väljasõidu näol oleks tingimata vajalik ja ka efektiivne abinõu. Antud juhul ei ole taotlusega esitatud selliseid tõendeid, mis annaksid alust väita, et V.J. i sekkumine oma laste kasvatamisse lühiajalise väljasõidu näol oleks vajalik.
- Vastavalt VangS §-ile 11 lg 1 käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS §-ile 36 lasub haldusorganil selgitamiskohustus. Iseenesest õige on apellandi seisukoht, et VSE § 81 lg 2 kohaselt kui väljasõitu taotletakse erakorralise perekondliku sündmuse puhul, esitab kinnipeetav seda sündmust kinnitava dokumendi, kuid samas lähtudes VangS §-ist 11 lg 1 ja HMS §-ist 36 oleks vangla pidanud enne V.J. i taotluse lahendamist selgitama talle, et ta peab esitama tõendeid tõendamaks seda, et tegemist on erakorralise perekondliku sündmusega, mis vajab tema kohalolekut. Antud juhul ei ole vangla seda teinud ja rikkunud sellega HMS §-st 36 tulenevat selgitamiskohustust. Kuna Tartu Vangla rikkus selgitamiskohustust, siis vaidlustatud käskkiri ei põhine kõigil asjakohastel kaalutlustel ning seetõttu on õigusvastane.
- Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Agu Timmi Maili Lokk 5 Viivi Tomson