KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-07-4128 Tsiv

§ 60lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Vanemal on kohustus hoolitseda, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Vastavalt

§-le 50 lg 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt

§-s 60 lg 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

§ 61

lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest; sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

§ 61

lg 5 annab võimaluse elatise suurust vähendada, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§-s 61 lg 4 märgitud suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leidis, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaks teise lapse vähem kindlustatuse asjaolu ja oleks selle sätte kohaldamise aluseks. 2

§ 61

lg 6 järgi võib kohus jätta elatise väljamõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kostja on esitanud arstliku ekspertiisi otsuse nr 194991 ja selle otsuse sisulised põhjendused, millest nähtuvalt on kostjal keskmine puue. Ta on võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Töövõime kaotuse protsent on
2. Intellektuaalse defitsiidi tõttu on isikul töövõime piiratud. Kohus, hinnates kostja seletust tema sissetulekute ja igakuiste kulutuste kohta, esitatud tõendeid tema töövõimetuse kohta, leidis, et elatis tuleb kostjalt välja mõista. Lapsel on õigus saada ülalpidamist ning kostjal ei ole mõjuvaid põhjusi mitte osaleda lapse ülalpidamisel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. I.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vähendada elatise summat selliselt, et ka kostja teine laps saaks peavarju ja igapäevaselt toidetud. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja sissetulek nii suur, et maksta elatist kohtuotsusega väljamõistetud summas. Asjas tuleks kohaldada

§ 61

lg 4, kuna kostja teine laps on juba praegu varaliselt vähem kindlustatud kui see on seadusega ette nähtud. Kuna kostjal on arstliku ekspertiisi otsuse järgi püsiv osaline töövõimetus 80%, siis võib ta kindlalt arvestada vaid invaliidsuspensioniga, millest saab igakuiselt kätte 630 krooni. Sealt läheb maha veel ravimite raha. Kostja pere teine kindel sissetulek on lapseraha 900 krooni kuus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kostja naine ei tööta, sest viibib lapsehoolduspuhkusel. Kostja on oma väheste võimaluste juures andnud parima, et toime tulla, ja teinud juhutöid, mis on sisse toonud kõige rohkem kuni 3000 krooni kuus. Kostja pere maksab üüri (1000 krooni) ja kommunaalkulusid (samuti 1000 krooni), kokku kuni 2000 krooni kuus. Seega jääb ühes kuus elamiseks keskmiselt 2000 krooni kolme inimese peale. Kostjal puudub vara, kuna lapsepõlvekodu hävis tulekahjus, samuti ei ole tal vanemaid. See abi, mida mõnikord on osutanud kostja naise tädi, ei ole arvestatav, kuna tal on oma perekond. Kostja on hagejat rahaliselt toetanud vastavalt võimalustele (

1. a jaanuaris oli summa suurem, sest naise tädi kolis ahiküttega korterist keskküttega korterisse ja kostja pere sai küttepuud tasuta). Maksekorraldustest on näha, et viimane makse on tehtud mais
2. a. Sel ajal tekkisid pooltel tõsised konfliktid, kuna hageja ei ole siiani lubanud lapsele öelda, et kostja on tema isa, öeldes, et sellise jutu korral nõuab ta välja ametlikud alimendid, kuid kostja soovis ikkagi, et K saaks teada, et kostja on tema isa. Kostja pidi taluma telefonitsi mõnitamisi oma tervise osas ja et see oleks lapsele häbiväärne, kui ta teaks, et tal on selline isa. Poolte konflikt sel teemal on jätkunud siiani. Lisaks on kostja tasunud sõidud Pärnusse, kui hageja on käinud koos lapse ja uue elukaaslasega kostjal külas.
3. a juulis oli K nädal aega kostja kui tuttava onu juures ja sai ka kostjalt rahalist toetust. Viimase rahalise toetuse andis kostja oktoobri lõpus või novembri alguses
4. a. Sellest ajast kuni siiani on kostja olnud väga suurtes rahalistes raskustes. Kostja on teinud lapsele ka kingitusi. Kostja suhted lapsega on olnud alati väga head.
5. K.J. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt hoiab kostja kõrvale lapse kasvatamise kohustusest. Kostja käib tööl mitteametlikult. Lootust, et kostja kunagi ametlikult tööle läheks, pole, kuna hagejale teadaolevalt on tal võlgnevusi erinevatele ametiasutustele ja sel juhul tuleks neid tasuma hakata. 3 Hageja leppis kostjaga suusõnaliselt kokku, et alates
6. a detsembrist hakkab kostja hagejale maksma elatist 500 krooni kuus. Aastatel 2000-2005 ei ole hageja saanud kostjalt lapse kasvatamiseks mitte ühtegi krooni. Kostja maksis hagejale elatist ajavahemikul jaanuar – mai
7. a ning siis hakkas jälle kõrvale hoidma ja valetama, et järgmisel nädalal maksab jne. Apellandi väide, nagu oleks ta maksnud elatist ka oktoobris
8. a, on vale, kuna hageja lapsega nägi kostjat viimati juunis
9. a. Kostjal on hageja vastu isiklik vaen ja sellest tingituna ei ole ta huvitatud ka oma lapsest. Kostja ei helista lapsele, ei küsi, kuidas tal läheb, ei osale lasteaia üritustel jms. Kostja ei saa aru, et elatis on lapse kulutuste katmiseks, mitte hageja tarbeks. Hageja on hetkel töötu üliõpilane, kuid väide, et ta ei ole aastaid tööl käinud, on ebaõige. Hageja on teinud erinevaid töid neil aastatel. Ka hageja elab üürikorteris ja maksab makse. Hageja on last kasvatanud seitse aastat ilma kostja majandusliku ja moraalse abita (kostja toetus 2980 krooni seitsme aasta jooksul), kuigi lapse ülalpidamiskohustus lasub mõlemal vanemal. Hageja palub kohtul teha otsus, võttes arvesse lapse vajadusi ja vanemate kohustusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada I.V. ilt K.J. i kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab I. V K. J kasuks välja elatise K.V. i ülalpidamiseks 1000 krooni kuus alates 1.veebruarist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Maakohus on põhjendatult leidnud, et apellant ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust ning sellest tulenevalt temalt elatise välja mõistnud.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest ning sama paragrahvi 4. lõike järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla reeglina väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Peale vanemate varalise seisundi ja lapse vajaduste kindlakstegemist on võimalik tuvastada, kui suures ulatuses on kohustatud isik võimeline elatist maksma ning kas ei esine

§-s 61 lg 5 ja 6 sätestatud aluseid elatise suuruse vähendamiseks alla

§-s 61 lg 4 nimetatud suuruse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vajalikul määral hinnanud kostja varanduslikku seisundit ning jätnud arvestamata asjaolu, et elatise väljamõistmisel ei tohi kostja teine laps jääda varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sotsiaalkindlustusameti pensionikindlustuse registri osakonna tõendi kohaselt on kostja töövõimetuspensioni suurus 1139 krooni kuus. Kostja on kinnitanud, et ta käib juhutöödel ning teenib 2500-3000 krooni kuus. Arstliku ekspertiisi otsuse nr 194991 kohaselt on kostjal keskmine puue, mis nõuab lisakulutusi ning tema töövõime kaotuse protsent on 80 (intellektuaalse defitsiidi tõttu on töövõime piiratud). Kostjal elab koos elukaaslasega ja nendel on ühine 30.09.2005 sündinud laps. Kuna vanemal on ülalpidamiskohustus mõlema lapse suhtes ja seda eelduslikult võrdses suuruses, siis elatise väljamõistmisel maakohtu poolt määratud suuruses 1800 krooni kuus, osutuks teine laps varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostja igakuine sissetulek on ca 4100 krooni ning 1800 kroonise elatise suuruse korral jääks kostjale muude kulutuste katteks ca 500 krooni (4100-2x1800=500). Kuna kostja on 80 % ulatuses töövõimetu, siis on tema võime tööga elatist teenida piiratud. Seega ei ole õiglane kohustada kostjat miinimummääras elatist maksma, kuna see oleks eelnevaid asjaolusid arvestades ebamõistlikult koormav. Kostjalt elatise väljamõistmisel peab arvestama ka sellega, et peale elatise maksmist säiliks talle minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Ringkonnakohus leiab, et arvestades

§-s 61 lg 5 sätestatut, tuleb kostjalt välja mõista elatis suuruses 1000 krooni kuus. Sellises suuruses elatise väljamõistmisel ei osutu kostja teine laps 4 vähem kindlustatuks ning kostjale jääks muudeks hädavajalikeks kulutusteks ca 2000 krooni kuus. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostja väitega, et tal kulub üürile ca 1000 krooni kuus ja kommunaalkuludele 1000 krooni kuus (kokku 2000 krooni kuus). Kostja enda esitatud õiendi kohaselt kulub tal kvartalis kommunaalkuludeks ca 2000, seega kuus ca 666 krooni. Üüri suurust 1000 krooni kuus ei ole kostja tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et 2000 krooniga kuus on kostja võimeline katma muud hädavajalikud kulutused ning 1000 kroonine elatis kindlustab lapse minimaalsed vajadused. Juhul, kui kostjal on teisi sissenõudjaid, määrab sissenõuete rahuldamise järjekorra kohtutäitur. Seejuures tuleb arvestada Riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 47 lg 3 sätestatuga, mille kohaselt võib riiklikust pensionist kinni pidada kuni 50 %, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 % rahvapensioni määrast. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et

§ 61

lg 7 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Andra Pärsimägi Egon Konsand 5 Üllar Roostoja