KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-1368 Haldusasi M.L.

Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise 2 kord oli vastustaja õigustatud teostama kaebaja majandusüksuses halduskontrolli, kasutades liituvuse hindamiseks satelliidi- ja ortofotosid, vastustaja on õigustatult vähendanud põllumassiivi nr 38447272693 pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris kaugseire teostamise tulemusena ning samuti õiguslikul alusel korrigeerinud selle piire ja jaganud selle üheksaks põllumassiiviks. Vastustaja oli õigustatud põllumassiivi pindalast puudega kaetud ala ning raielangi, mis oli 2003. a kaetud puistuga, registrist väljaarvamiseks, kuna EL Komisjoni määruse nr 796/2004 artikli 30 lõike 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa, st maa, mis on hooldatud (niidetud, karjatatud) või millel kasvab toetusõiguslik kultuur, milleks ei ole kohtu hinnangul sammal. EL Komisjoni määruse nr 796/2004 artikli 8 lõike 1 kohaselt ei loeta puid hõlmavat maatükki toetusõiguslikuks, kuna seal pole võimalik teostada põllumajanduslikke tegevusi samamoodi, kui sama piirkonna puudeta maatükil. Rohumaa loetakse toetusõiguslikuks, kui seal on täies ulatuses võimalik täita kehtestatud nõudeid – niita või karjatada. Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa suhtes põllumajandusministri 05.09.

§ 5

lg 2 kehtestatud erinorm, et nendes maakondades on toetusõiguslikud massiivid, kus puude ja kadakate liituvus ei ületa 0,5, kinnitab, et põldude puhul, kus puude liituvus on üle 0,5, ei ole tegemist põllumajandusliku maaga. Samblikke võib küll kaebaja väitel kasutada lambasöödana, kuid see ei muuda veel samblaga kaetud ala rohumaaks kehtiva õiguse mõttes. Vastustaja tuvastas seega õiguslikul alusel halduskontrolli käigus, et vaidlusalune põllumassiiv on valdavas osas kaetud puudega, mis takistab rohttaimede kasvu ja soodustab sambla kasvu, kusjuures puude liituvus ületab 0,5, ning ühe ala puhul on tegemist raielangiga, mis ei saa olla samuti võrdsustatav rohumaaga seoses seal asuvate kändudega. Kaebaja väide, et halduskontroll ei olnud usaldusväärne ning tulemused ei vasta tegelikkusele looduses, on ümber lükatud vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud tõenditega. Arvamusega katastriüksuse nr 30101:003:00570 heas põllumajanduslikus korras olemise kohta on tuvastatud, et vaidlusalune maa ei ole sobiv lammaste karjatamiseks seoses puude ja kändude arvukusega, vaid on sobilik kasutamiseks loomade jalutuskoplina. Seega kinnitab ka asja tundvate isikute arvamus vastustaja järeldust, et tegemist ei ole heas põllumajanduslikus korras oleva rohumaaga põllumajandustoetuste regulatsiooni mõttes. Ka metsahindamisandmetele tuginedes tehtud eksperthinnang kinnitab vaideotsuses tehtud järeldusi, et vaidlusalusel põllumassiivil ületab puude liituvus valdavas osas 0,5, mille tõttu ei ole tegemist heas põllumajanduslikus korras oleva maaga. Kaebaja esitatud metsaspetsialist Urmas Lambuti arvamus ei tõenda vastustaja toimingute ja vaideotsuse õigusvastasust, kuna arvamus on antud maaüksuse karjamaa osa suhtes, mis ei tõenda aga puude, kadakate ja kändudega kaetud ning sammaldunud osade puude liituvuse jäämist alla 0,5 ja seega vaideotsuse ekslikkust. Vastustaja on vaideotsuses õigesti osundanud ka põllumajandusministri 06.04.2005 määruse nr 39 Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord § 2 lg 1 ja 20.04.2004 määruse nr 49 Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord § 3 lg 1, mis sätestavad põllumassiivile heas põllumajanduslikus korras olemise nõude. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. M.L. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti PRIA 05.06.2006 vaideotsus nr 12-14/16 jõusse ja keelduti põllumassiivil nr 38447272693 asuva 3 2,60 ha suuruse põllu põllumassiivide registrisse kandmisest, ning M.L. a kaebuse rahuldamist täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohtu rõhuasetus kaebuse menetlemisel on väär. Kaebaja ei vaidlustanud vastustaja õigust teostada kontrolli kaugseire teel satelliidi- ja ortofotode põhjal. Kaebaja vaidlustas halduskontrolli usaldusväärsuse ning seega sellise kontrolli tulemused, asudes seisukohale, et satelliidi- ja ortofotode põhjal ei ole võimalik määrata puistu liituvuse astet ning satelliidifoto põhjal ei ole võimalik isegi eristada puudeta ala puudega kaetud alast. Selle tõendamiseks esitas kaebaja kohtuistungil konkreetse näite, kus endisel massiivil nr 38447272693 umbes 2,50 ha ulatuses on teostatud
2. a lageraie, kuid
3. a satelliidifoto näitab seal tihedat puistut liituvusega 1,0, ortofoto aga raielanki. Nii kaebaja kui ka vastustaja eksperdi teostatud liituvuse määramine ei ühtinud orto- ega satelliidifoto antud liituvuse andmetega, seega leidsid kaebaja väited administratiivkontrolli tulemuste ebausaldusväärsuse kohta kinnitust ning väär on kohtu väide, et vastustaja suutis tõendada kaugseire usaldusväärsuse; 2) kohus käsitleb kaebuse sisuna kogu vastustajale esitatud vaide sisu, kuigi kaebaja vaidlustas kohtus vaideotsuse vaid osaliselt, st massiivil asuva ühe põllu, puiskarjamaa suurusega 2,60 ha osas, kusjuures kaebaja ei vaidlustata karjamaa tihedamat osa, mis on ka kaardile kantud. Kaebaja ei vaidlustanud kohtus teiste samal massiivil asuvate põldude piiride korrigeerimist, nende üheksaks massiiviks jagamist ja osa põldude registrist väljaarvamist. Kohtu poolt vastustaja nende toimingute pädevuse ja õigsuse tõestamine ei olnud vajalik; 3) kohus on valesti tõlgendanud seadust ja tunnistanud maa heas põllumajanduslikus korras mitteolevaks kriteeriumide alusel, mida seadus ei sätesta, jätnud arvestamata kaebaja eksperdi U. Lambuti arvamuse ja arvamuse täpsustuse ning tõlgendanud vääralt vastustaja eksperdi Marko Tiigi eksperthinnangut. Samuti seab apellant kahtluse alla vastustaja ekspertide Rein Lillaku ja Argaadi Paroli arvamuse selle aluseks oleva vaatluse aja (jaanuar) tavatuse tõttu. EL Komisjoni määruse nr 796/2004 artikli 8 lõike 1 kohaselt loetakse maad, millel kasvab puid, heas põllumajanduslikus korras olevaks ja toetusõiguslikuks, kui seal on võimalik teostada põllumajanduslikku tootmist samal viisil, kui sama piirkonna puudeta alal. Rohumaa loetakse toetusõiguslikuks, kui seal on täies ulatuses võimalik täita kehtestatud nõudeid – niita või karjatada. Vastavalt Euroopa Komisjoni selgitustele tuleb selle normi kohaselt lugeda heas põllumajanduslikus korras olevaks ja toetusõiguslikuks maa, millel ei kasva üle 50 puidu tootmiseks kasvatatava puu hektari kohta. Kooskõlas Euroopa Komisjoni selgitustega on Eestis kehtestatud nelja maakonna osas erand, põllumajandusministri 06.04.2005 määruse nr 39 § 2 lg 11 kohaselt on Saare-, Hiiu-, Pärnu- või Läänemaal asuv püsirohumaa heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,
4. Põllumajandusministri 05.09.

§ 5

lg 1 kohaselt arvatakse põllumassiivi pindalast maha põllumassiivi sees paiknevad üle 0,01 ha suurused maa-alad, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik: puude grupid, kivihunnikud, alaliselt liigniisked alad jne. Ekspert U. Lambut teostas juulis

1. a ala liituvuse määramise. Tema hinnangul on vaidlusalusel 2,60 ha suurusel alal puude liituvus alla 0,5, kusjuures ala, kus kasvab puudegrupp liituvusega üle 0,5 ja suurusega üle 0,01 ha on välja arvatud. 08.01.2007 teostas vastustaja kaebaja majandusüksuses vaidlusalusel massiivil kohapealset kontrolli. M. Tiik määras alal puistu liituvuse järgmiselt: liituvus vaidlusaluse ala 1,56 hektaril on alla 0,5 ja 1,24 hektaril üle 0,
2. Kaebajale mitteteadaolevatel põhjustel ei määranud M. Tiik liituvust vaidlusalusel alal katastriüksuse 30101:003:0570 ühel eraldisel (suurus 0,08 ha) ja katastriüksuse 30101:003:1009 eraldisel (suurus 0,12 ha). U. Lambut on oma arvamuse selgituses selgitanud, kuidas ta puude liituvust määras, M. Tiik mingeid selgitusi lisanud ei ole ja seega jääb arusaamatuks, kuidas ta oma järelduseni jõudis. 4 Kohtu väide, et U. Lambuti arvamus ja arvamuse täpsustus ei tõenda puude liituvuse jäämist alla 0,5 ja seega vaideotsuse ekslikkust, kuna on antud karjamaa osa suhtes, on arusaamatu, kuna vaidlus käibki nimetatud karjamaa osa suhtes. Kohus on põhjendamatult eelistanud M. Tiigi hinnangut, kuid teinud ka sellest väära järelduse. Vastustaja ekspert kinnitab, et valdavas osas karjamaal jääb liituvus alla 0,
3. Mõlema eksperdi arvamused seavad suure kahtluse alla ekspertide R. Lillaku ja A. Paroli arvamuse, millest võib lugeda, et alal kasvab puid vahemikus 100-1200 puud/ha. Kui see nii oleks, peaks kogu alal kasvama tihe ja läbipääsmatu mets, mida aga kumbki metsaekspert tuvastanud ei ole. Juba nii suure puude arvu vahemiku äratoomine näitab R. Lillaku ja A. Paroli arvamuse ebausaldusväärsust puude arvu määramise osas. Arusaamatuks jääb, mis meetoditega R. Lillak ja A. Parol puude arvu määrasid, sest loenduse tulemuseks oleks pidanud olema üks konkreetne arv. Vaidlusalune maa-ala on looduslik rohumaa. PRIA klassifikatsiooni järgi kuulub see püsirohumaade hulka ja nendele maadele on kehtestatud püsirohumaade nõuded niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus looduslikele rohumaadele kehtestatud nõuetega. Väär on kohtu väide, et ala ei ole heas põllumajanduslikus korras, kuna seal ei kasva toetusõiguslik kultuur, milleks ei ole sammal. Looduslikel rohumaadel on keelatud mullaharimine ja sinna kultuuride külvamine ning seega ei saagi looduslikul rohumaal kasvada toetusõiguslik kultuur. Püsirohumaadele, sh looduslikele rohumaadele ei ole kehtestatud taimeliikide kohustuslikku loendit, samuti pole kehtestatud keelatud liikide loendit. Seega ei saa alal kohati esinevat sammalt lugeda kohustuslikuks (toetusõiguslikuks) ega keelatud liigiks. Ekspertide R. Lillaku ja A. Paroli arvamusest jääb mulje, et alal kasvabki ainult sammal ja teised liigid on nõrgalt esindatud. Hea tava kohaselt viiakse taimestiku liigilise koosseisu määramised läbi kevadel õitsemise ajal. Jaanuariks, mil ala on vihmade tõttu liigniiske ja mil on lumigi maas olnud, on rohttaimede maapealsed osad hävinenud, samblarinne säilib aga aastaringselt ja ka lume all. R. Lillak ja A. Parol märgivad arvamuses, et tõenäoliselt on rohundiliikide arv märgatavalt suurem, kuid talvine määramine ei võimalda neid kõiki fikseerida. Seega nähtub ka ekspertide arvamusest, et rohukasvu perioodil peaks karjamaal loomadele sööta jätkuma piisavalt, seda enam, et tegemist on ekspertide poolt tuvastatud viljaka mullaga alaga. R. Lillaku ja A. Paroli arvamuses märgitakse, et „ala traditsioonilist põllumajanduslikku hooldamist (väetamist, niitmist, igasugu mullaharimist) on masinatega antud hetkel võimatu läbi viia puude ja paljude kändude esinemise tõttu“. Rohumaade puhul on seatud tingimuseks, et
4. juuliks peab seal olema valikuliselt läbi viidud üks tegevus: niidetud või karjatatud. Pealegi on looduslikel rohumaadel väetamine ja mullaharimine keelatud, nende alade väärtus seisnebki seal olemasoleva loodusliku olukorra säilitamises. Vaidlusalusel maal on võimalik edukalt lambaid karjatada ja seda on tehtud alates
5. aastast. Loomadele leidub seal piisavalt toitu, kohati rohkemgi kui kõrval asuvatel lagedatel aladel. Lammas eelistabki söödana metsaheina lagedamate alade heinale. Möödunud põuase suve tingimustes aitasid just puiskarjamaad lammastel ellu jääda, kuna lagedad alad olid kõrbenud. Samuti ei kahanda karjamaa kui söödaala väärtust seal kohati kasvav sammal, sest teadupärast on sammal lammaste üks maiuspalasid. Alal kasvavad kännud ei takista karjatamist. Kuna puiskarjamaad on harvendatud juba
6. aastast alates, on valdavas osas kännud juba mädanenud ja kõdunenud ning nende peal kasvab rohi. Lammas sööb rohtu takistamatult ka kännu ümbert. Maa registrisse kandmisel ja sellele toetuste taotlemisel on seatud tingimuseks, et juhul kui alla 0,01 ha suurused objektid moodustavad olulise osa (5%) põllu pinnast, siis mõõdetakse sellised objektid välja, mitte ei arvata kogu põllu pinda registrist välja. Vaidlusalusel alal ei moodusta kännud 5% karjamaa pinnast. R. Lillaku ja A. Paroli arvamuses öeldu, et alal asub 400-2700 kändu/ha, on täiesti väär ning arusaamatuks jääb, kust sellised arvud võetud on. Nii suure arvulise vahemiku 5 nimetamine näitab ekspertide ebakindlust kändude arvu suhtes. Samuti näitavad vastustaja esitatud fotod, et alal sellisel arvul kände ei esine. Küsitav on ka R. Lillaku ja A. Paroli arvamuses esitatu, et massiivi lõunapoolses osas takistab karjatamist ebatasane reljeef ning kõrge põhjavesi, mis madalamates osades ulatus maapinnani. Kui reljeef, kus kõrguste vahemik on 30 cm, on takistuseks karjatamisel, siis Lõuna-Eesti maastikel peaks see täiesti välistatud olema. Kõrge põhjavesi tulenes aastaajast (vaatlus tehtud 08.01.2007), kus eelneva kolme kuu jooksul oli pidevalt vihma sadanud ja ühel korral maas olnud lumi. Tegemist ei ole alaliselt liigniiske alaga, kus oleks sellest tingituna takistatud loomade karjatamine selleks ettenähtud kohustuslikul perioodil
7. maist
8. juulini, vaid ilmastikuoludest tingitud ajutise liigniiskusega. Alal kasvavat hõredat puistut ei kasutata puidu tootmiseks. Seega vastab vaidlusalune ala kõigile õigusaktides rohumaadele kehtestatud kriteeriumidele ning on heas põllumajanduslikus korras.
9. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt selgus kaugseire tulemusena, et põld nr 7 ei ole pindalapõhiste toetuste saamiseks heas põllumajanduslikus korras. PRIA teostatud toimingute usaldusväärsuse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks tellis PRIA vaidlusaluse maatüki kohta ekspertarvamused. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsakorraldusosakonna auditeerimisbüroo audiitori M. Tiigi arvamuse kohaselt ületab vaidlusalusel põllumassiivil asuval põllul nr 7 valdavas osas puude liituvus 0,5, samuti ei olnud kaardistatud puude kännud kontrolli toimumise hetkeks mädanema hakanud. Vaidlusaluse ala kasutamiskõlbmatust põllumajandusmaana näitavad ilmekalt ka metsaeksperdi poolt jäädvustatud fotod. PRIA-l puudub alus kahelda oma ala spetsialisti arvamustes. Kaebaja on põllule nr 7 taotlenud ühtset pindalatoetust, põllumajandusliku keskkonnatoetuse mahepõllumajandusliku tootmise toetust ja ebasoodsamate piirkondade toetust. Määruse nr 49 § 2 lg 5 ja määruse nr 51 § 3 lg 1 p 2 sätestavad, et taotleja peab täitma põllumajanduse üldisi keskkonnanõudeid kogu põllumajandusettevõttes. Määruse nr 39 § 2 lg 3, määruse nr 49 § 3 lg 7 ning määruse nr 51 § 3 lg 8 sätestavad, et üldistes keskkonnanõuetes kehtestatud rohumaa niitmise ja loomade karjatamise nõude täitmist peab olema võimalik kogu taotlusel märgitud ala ulatuses visuaalselt tuvastada. Põllul nr 7 ei ole võimalik teostada niitmist ega karjatamist kogu kaebaja näidatud ulatuses. Eksperdiarvamusest nähtub, et tegemist ei ole maaga, mida oleks võimalik nimetada rohumaaks, kuna sellel esineb palju kändusid ja puid ning alustaimestiku moodustab peaasjalikult loomade poolt söödamatu sammal. Toetuse määramisel lähtutakse asjaolust, kas pindalatoetuste taotlusel märgitud maatükk on toetusõiguslik või mitte. Pindalapõhised toetused on mõeldud heas põllumajanduslikus korras olevale maale, millel on täies ulatuses võimalik teostada põllumajanduslikke tegevusi. Euroopa Komisjoni 21.04.2004 määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 8 lõige 1 sätestab samuti, et puid hõlmav maatükk loetakse põlluks toetuskava otstarbel, kui Euroopa Liidu Nõukogu 29.09.2003 määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 51 viidatud põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral kavandatavat tootmist on võimlik teostada samamoodi kui piirkonna puudeta põldudel. Euroopa Liidu Nõukogu 29.09.2003 määruse nr 1782/2003/EÜ artikli 44 lõike 2 kohaselt on toetuskõlbulik hektar põllumajandusettevõtte mis tahes põllumajandusmaa haritava maana või püsikarjamaana, välja arvatud püsikultuuride või metsa all olevad pindalad ning mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad pindalad. Eeltoodust nähtub, et toetusõiguslik ei ole metsa all olev maa, millel ei ole võimalik teostada põllumajanduslikke tegevusi samamoodi nagu sama piirkonna puudeta põldudel. Seega saab rohumaa lugeda toetusõiguslikuks, kui seal on täies ulatuses võimalik täita kehtestatud nõudeid – niita või karjatada. Antud juhul ei ole alal võimalik isegi mitte karjatada, vaidlusalune ala sobiks kõige 6 paremini loomadele jalutuskopliks. On selge, et aladel, mis on kaetud puude või põõsastega, ei ole võimalik täies ulatuses teostada põllumajanduslikke tegevusi. Sama piirkonna puudeta põldudel on põllumajanduslikke tegevusi võrreldes puudega kaetud põldudega võimalik teostada suuremas ulatuses ning parema kvaliteediga. Põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 § 3 lg 4, 20.04.2004 määruse nr 49 § 3 lg 11, 06.04.2005 määruse nr 39 § 2 lg 11 ja 05.09.

§ 5

lg 1 sätestavad, et Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaal loetakse püsirohumaa heas põllumajanduslikus korras olevaks, kui sellel kasvavate kadakate ja puude liituvus on kuni 0,

1. Üldjuhul loetakse metsaks maad, millel puude liituvus ületab 0,
2. Kõik maa-alad, millel puude liituvus ületab 0,5, on aga tihedad puistud, kus loomade normaalne karjatamine või rohumaa niitmine on võimatu. Tegemist on põllumajanduslikuks tootmiseks ebasobiva ja ebakvaliteetse pinnaga, kuna puudega kaetud alade võrra on rohumaa pind väiksem. Samuti on tiheda puistu puhul peamiselt tegemist suhteliselt liigivaese ja nõrgalt arenenud väheväärtusliku taimkattetüübiga. Rohumaaviljeluse dotsentide R. Lillaku ja A. Paroni arvamuse kohaselt on vaidlusalune ala suhteliselt liigivaene ja nõrgalt arenenud. Puude suur arv on mõjutanud rohu- ja samblarinde kujunemist. Alal domineerivad selgelt loomade poolt söödamatud samblad ning kohati kasvab isegi sammal halvasti. Puude ja kändude arvukuse tõttu ei ole vaidlusalune maa sobiv lammaste karjatamiseks, vaid on sobilik lammaste jalutuskopliks. Põllumajandusloomade karjatamine metsasel alal ehk loomadele söödamatul alal ei saa olla võrdväärne karjatamisega heina- või karjamaal, sest erinev on saadav söötühikute hulk. Ekspertide arvamuse kohaselt ei kuulu traditsiooniliste rohumaataimede hulka domineerivana leviv sammal. Pindalapõhised toetused ei ole ette nähtud maa eest, mille sobilik kasutusviis on jalutuskoppel. Rohumaaviljeluse eksperdid tunnistavad, et taimikust ülevaate saamiseks võeti igast punktist keskmine mättaproov, mida analüüsiti kaalanalüüsi meetodil ning viimase teostamist raskendas oluliselt hindamise tavatu aeg (jaanuar). Ekspertiisi läbiviimine oli seotud käesoleva kohtumenetlusega. Kuna tegemist on oma ala spetsialistidega, puudub alus kahelda nende antud hinnangus, mille kohaselt oli ka jaanuaris taimiku hindamine võimalik. Apellandi väide, et rohumaaviljeluse ekspertide arvamuse seab kahtluse alla puude arvu äratoomine 100-1200 puud/ha ja kändude arvu äratoomine 400-2700 kändu/ha kohta, on ekslik. Ekspertgrupi arvamuses on öeldud, et „eelpoolnimetatud massiivi hindamine viidi läbi 5 punktis. Ala võsastumise ja metsasuse hindamiseks tihendati punktide arvu 8-ni.“ Arvamuses toodud joonisel nr 1 on nähtavad proovipunktide asukohad. Seega loetlesid eksperdid puude arvu kõigis kaheksas proovipunktis (nt võis proovipunkti suurus olla igal juhul 10*10 m) ning arvutasid välja, palju antud proovipunktis saadud andmete alusel oleks puid hektari kohta. Nii ongi saadud tulemused, mille kohaselt ühes proovipunktis oli 100 puud hektari kohta ja ühes punktis 1200 puud hektari kohta. Eksperdid ei ole hinnanud kogu vaidlusalust ala, vaid hinnang on antud erinevates kohtades asuvatele proovitükkidele, et saada ülevaade kogu vaidlusalusest maast. Apellandi väide, et satelliidifoto põhjal ei ole võimalik eristada isegi puudeta ala puudega kaetud alast, on väär. Kuna ortofotolt nähtus, et endisel põllumassiivil nr 38447272693 asus raielank, siis ei analüüsitudki seda ala satelliidifoto alusel ehk liituvust ei määratud, kuna ortofotolt nähtus selgesti paljude kändudega raielank, mis pole kindlasti toetusõiguslik maa. Eeltoodud põhjusel ongi satelliidifotol antud ala (raielank) tume, kuna seda ala pole analüüsitud, mistõttu ei nähtu sel alal ka piksleid. Kaebaja soovis vaides kaardil nr 1 punasega märgitud alad tagasi registrisse kanda, leides, et need on toetusõiguslikud. Nimetatud alade hulgas oli ka raielank. Kaebaja küll ei vaidlustanud kohtule esitatud kaebuses ala, kus asub raielank, kuid vaide sisu ja esitatud kaardid näitavad ilmekalt kaebaja arusaama heas põllumajanduslikus korras olevast maast. Kõik kaebaja väited on paljasõnalised. 7 Halduskohus on jõudnud õigele seisukohale, et PRIA haldustoimingu järeldusi kinnitavad ka asja tundvate isikute arvamused, et tegemist ei ole heas põllumajanduslikus korras oleva rohumaaga põllumajandustoetuste regulatsiooni mõttes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
4. jaanuari 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et halduskontroll on ebausaldusväärne, kuna satelliidi- ja ortofotode põhjal ei ole võimalik määrata puistu liituvuse astet ning satelliitfoto põhjal ei ole võimalik isegi eristada puudeta ala puudega kaetud alast. Tulenevalt ELÜPS §-dest 63 lg 2; 12 lg 2, 4, EL Komisjoni määruse nr 796/2004 artiklist 23 ning põllumajandusministri
5. septembri

„Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumajandusmassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“, oli vastustaja õigustatud teostama apellandi majandusüksuse kontrolli, kasutades liituvuse hindamiseks satelliidi- ja ortofotosid. Selle kontrolli tulemus on kooskõlas katastriüksuse nr 30101:003:00570 heas põllumajanduslikus korras olemise kohta koostatud arvamusega, mille kohaselt ei ole vaidlusalune maa sobiv lammaste karjatamiseks seoses puude ja kändude arvukusega, vaid on sobilik kasutamiseks jalutuskoplina. Ka metsahindamisandmetele tuginev eksperthinnang tõendab, et vaidlusalusel põllumassiivil ületab puude liituvus valdavas osas 0,5, mille tõttu ei ole tegemist heas põllumajanduslikus korras oleva maaga. Apellant on väitnud, et halduskohus võttis aluseks kogu vastustajale esitatud vaide sisu, kuid apellant vaidlustas selle ainult osaliselt. Samas ei anna see alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Metsakaitseja metsauuenduskeskuse metsakorraldusosakonna auditeerimisbüroo audiitori M. Tiigi arvamuse kohaselt ületab põllul nr 7 valdavas osas puude liituvus 0,5, samuti ei olnud kännud kontrolli toimumisel veel mädanema hakanud. Seega ei ole tegemist kasutuskõlbuliku põllumajandusmaana. Ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul puudub alus kahelda spetsialisti arvamuses ja seega on apellandi kaebus ka selles osas õigustatult rahuldamata jäetud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et halduskohus on valesti tõlgendanud seadust ja tunnistanud maa heas põllumajanduslikus korras mitteolevaks kriteeriumide alusel, mida seadus ei sätesta. EL Komisjoni määruse nr 796/2004 artikli 8 lõike 1 kohaselt loetakse maad, millel kasvab puid heas põllumajanduslikus korras olevaks ja toetusõiguslikuks, kui seal on võimalik teostada põllumajanduslikku tootmist samal viisil, kui sama piirkonna puudeta alal. Rohumaa loetakse toetusõiguslikuks, kui seal on võimalik täita kehtestatu nõudeid – niita ja karjatada. Rohumaaviljeluse dotsentide R. Lillaku ja A. Paroni arvamuse kohaselt on vaidlusalune ala suhteliselt liigivaene ja nõrgalt arenenud. Puude suur arv on mõjutanud rohu- ja samblarinde kujunemist ja sellel kasvavad lammastele söödamatud samblad. Puude ja kändude tõttu on see sobilik lammaste jalutuskopliks. Loomade karjatamine metsasel alal ei saa olla võrdväärne karjatamisega heina- ja karjamaal, kuna söötühikute hulk on erinev. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kuna selline rohumaa ei ole kõlblik loomade karjatamiseks, siis on tegemist 8 toetuskõlbmatu alaga. Asjaolu, et ekspertiis on teostatud jaanuaris, ei anna alust kahelda ekspertide järeldustes, kuna eksperdid on selgitanud, milliste meetodite alusel on ekspertiis teostatud ja eksperdid on kinnitanud, et ka jaanuaris on taimiku hindamine võimalik. Asjaolu, et vaidlusalusel maal on lambaid karjatatud juba pikemat aega, ei anna veel alust väita, et tegemist on toetuskõlbuliku rohumaaga. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et ekspertide arvamuse seab kahtluse alla selles toodud puude ja kändude arv. Eksperdid loetlesid ekspertarvamuse kohaselt puude ja kändude arvu 8 proovipunktis, ning arvutasid välja, palju antud proovipunktis saadud andmete alusel oleks puid ja kände hektari kohta. Eksperdid ei ole hinnanud kogu vaidlusalust ala. Sellest ka sellised ekspertiisiaktis olevad erinevad järeldused. Seega on halduskohus kõiki tõendeid kogumis hinnates asunud õigele järeldusele, et vaidlusalune ala ei vasta rohumaadele kehtestatud kriteeriumitele ja ei ole heas põllumajanduslikus korras. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 9 Agu Timmi