Haldusasi nr.3-275/2003 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 28.märtsil 2003.a. Tallinnas 13.märtsil 2003.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik S.Tromp sekretär S.Lokki juuresolekul ning kaebuse esitaja R.V. ja Kose Vallavalitsuse esindaja A.Rodi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil R.V. kaebust Kose Vallavalitsuse 10.01.95 korralduse nr 11 tühistamise nõudes. Kolmanda isiku H.V. esindaja A.Lehtmets oli teadlik kohtuistungi ajast ja kohast, kohtuistungile ei ilmunud ega esitanud kohtule taotlust kohtustungi edasilükkamiseks. Kaebuse asjaolud: Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 24.09.93 otsusega nr 1400 tunnistati kaebuse esitaja ema H.V. omandireformi õigustatud subjektiks Harjumaal, Kose (endises Ravila) vallas asuva maaüksuse Karja 127 (kinnistu 10416) maa suhtes (maa suurus 15,05 ha). 31.08.93 oli H.V. esitanud Kose Vallavalitsusele maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise avalduse, millega loovutas maa tagastamise nõudeõiguse oma pojale R.V.le – kaebuse esitajale. 19.09.94 esitas R.V. Kose Vallavalitsusele avalduse, milles taotles temale Karja 127 maa üksuse kompenseerimist. Vastavalt nimetatud avaldusele määras JKose Vallavalitsus 07.11.94 korraldusega nr 89 R.V.le maa eest kompensatsiooni. Summas 93 462 krooni. 30.08.2002 väljastas Kose Vallavalitsus kaebuse esitajale teate nr 5.1-1.3/698 maa tagastamise menetluseks vajalike toimingute lõpuleviimise tähtpäeva kohta, et määratleda, kas kaebuse esitaja taotleb maa tagastamist või kompenseerimist. Kuna R.V. oli juba avalduse esitanud 1994.a., külastas ta pärast teate saamist Kose Vallavalitsust, kus selgus, et vallavalitsus oli 10.01.95 korraldusega nr 9 tühistanud oma 07.11.94 korralduse nr 89 ja samal päeval, so 10.01.95 vastu võtnud uue korralduse nr 11, millega määras Karja 127 talumaa eest kompensatsiooni R.V. emale H.V.le. Vallavalitsuse selgituse kohaselt ei olnud R.V. 19.09.94 avaldus maa kompenseerimise kohta tol ajal kehtinud seadusega. Kaebuse nõue: Kaebuse esitaja palub tühistada Kose Vallavalitsuse 10.01.95 korraldus nr 1, kuna kaebaja leiab, et see on vastu võetud tema maa kompenseerimise avalduse alusel. Kui kaebuse esitaja avalduse alusel ei olnud maa kompenseerimine temale võimalik, siis oleks vallavalitsus pidanud teda sellest koheselt teavitama, mitte aga määrama tema avalduse alusel kompensatsiooni H.V.le. Samuti ei ole kaebuse esitaja väitel teda teavitatud 07.11.94 korralduse nr 89 tühistamisest, nagu seda nõuab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §31 lg
- H.V. ei ole kompensatsiooni taotlemise avaldust Kose Vallavalitsusele esitanud ja Kose Vallavalitsus ei ole teda kompensatsiooni määramisest teavitanud. Eelpoolnimetatud asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks Kose Vallavalitsuse külastamisel 10.09.
- 2 Vastustaja seisukoht: Kose Vallavalitsus vaidleb R.V. kaebusele vastu ning leiab, et see on põhjendamatu, kuna kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud. Kaebaja ema H.V., kes oli Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 24.09.93 otsusega nr 1400 tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks Kose vallas asuva maaüksuse Karja 127 suhtes, loovutas 31.08.93 kaebuse esitajale maa tagastamise nõudeõiguse, mitte maa kompenseerimise nõudeõiguse. 19.09.94 esitas R.V. Kose Vallavalitsusele avalduse, milles taotles maa kompenseerimist. Kose Vallavalitsuse 07.11.94 korraldus nr 89 maa eest kompensatsiooni määramise kohta R.V.le oli vastuolus tol ajal kehtinud seadusesätetegaq. 10.01.95 korraldusega nr 9 tühistas Kose vallavalitsus oma 07.11.94 korralduse nr 89 ja võttis vastu uue korralduse nr 11, millega määras Karja 127 talumaa eest kompensatsiooni õigustatud subjektile H.V.le. H.V. erastamisväärtpaberiarvele kanti Kose Vallavalitsuse poolt 10.01.95 korralduse nr 11 alusel kompensatsioon summas 93 462 krooni. H.V. ei ole vaidlustanud Kose Vallavalitsuse korraldust temale kompensatsiooni määramise kohta mittetagastatava maa eest, vaid kasutas tema arvele kantud erastamisväärtpaberid ära 1995.a. Kose Vallavalitsus on toiminud maa eest kompensatsiooni määramisel H.V.le kooskõlas 1995.a. kehtinud õigusaktidega. ORAS §17 lõikes 5 sätestatu kohaselt ei ole omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud. Kose Vallavalitsus möönab, et ei teatanud 1995.a. R.V.le vallavalitsuse 07.11.94 korralduse nr 89 tühistamisest ega 10.01.95 korralduse nr 11 vastuvõtmisest, kuid ka R.V. ise ei ilmutanud peaaegu 8 aasta vältel mingit huvi temale 07.11.94 korraldusega nr 89 määratud kompensatsiooni vastu ega pöördunud Kose Vallavalitsuse poole selgituse saamiseks, miks pole kompensatsiooni temale üle kantud. Arvestades, et tegemist oli küllaltki olulise summaga ning seda, et R.V. on olnud periooditi töötu ja käinud vallalt taotlemas toimetulekutoetust, on arusaamatu kaebaja täielik tegevusetus ja huvi puudumine määratud kompensatsiooni kasutamise võimaluste suhtes kuni selle ajani, kui Kose Vallavalitsusse tööle asunud uued ametnikud väljastasid kaebajale 30.08.2002 ekslikult teate nr 5.1-1.3/698 maa tagastamise menetluses toimingute lõpuleviimise tähtpäeva kohta. Teate väljastamise põhjuseks oli asjaolu, et vara tagastamise toimikusse nr 15506 kogutud materjalid ei kajastanud kogu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise/kompenseerimise käiku). Kose Vallavalitsuse esindaja palub jätta R.V. kaebus rahuldamata ja mõista kaebuse esitajalt Kose valla kasuks välja viimase poolt kantud õigusabikulud summas 2000 krooni vastavalt Arvo Rodi Õigusabibüroo OÜ poolt esitatud kohtukulude nimekirjale 13.03.
- Kolmanda isiku seisukoht: Kolmanda isiku esindaja väitel ei olnud H.V. teadlik sellest, et maa eest, mille nõudeõiguse ta loovutas oma pojale, on määratud kompensatsioon ja et see on tema arvele kantud. H.V. teada oli maa poja omanduses. H.V. erastamisväärtpaberiarvele laekus summasid ka teiste õigusvastaselt võõrandatud varade eest. H.V. kasutas tema arvele laekunud summasid, kuid ei teadnud täpselt ega tundnud huvi selle vastu, mille eest üks või teine summa konkreetselt laekunud oli. Pojaga ta raha küsimusi ei arutanud. 3 H.V. sooviks oli Karja 127 talumaa tagasi saada. Seda, miks maad ei tagastatud, vaid kompenseeriti, kolmas isik ei tea. Kolmas isik on nõus kompensatsiooni tagasi maksma, kui maad on võimalik tagastada. Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja uurinud haldusasjas esitatud kirjalikke tõendeid, leidis: R.V. kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Haldusasja materjalidega on tõendatud, et 31.08.93 loovutas omandireformi õigustatud subjekt H.V. Kose vallas asuva maaüksuse Karja 127 maa suurusega 15,05 ha tagastamise nõudeõiguse oma pojale R.V.le, so kaebuse esitajale. Sellest tulenevalt tekkis kaebuse esitajal R.V.l õigus nõuda ainult Karja 127 maa tagastamist, mitte aga maa kompenseerimist. Vaatamata sellele esitas R.V. 19.09.94 Kose Vallavalitsusele avalduse, milles taotles maa kompenseerimist. Kompenseerimise avalduse esitamisega loobus R.V. maa tagastamise nõudeõigusest. Nimetatud avalduse alusel võttis Kose Vallavalitsus 07.11.94 vastu korralduse nr 89, millega määras kaebuse esitajale maa eest kompensatsiooni summas 93 462 krooni. Nimetatud korraldus oli ebaõige ning vastuolus korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktidega. Vastavalt maareformi seaduse §19 lõikele 3 (eelpoolnimetatud korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsioonis) võis õigustatud subjekt loovutada maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse abikaasale ja alanejatele sugulastele ning õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kehtestas maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise korra Vabariigi Valitsus. Nimetatud kord kehtestati Vabariigi Valitsuse 29.01.92 määrusega nr.
- Nimetatud määruse punkti 1 (Vabariigi Valitsuse 27.07.93 määruse nr.234 redaktsioonis) kohaselt nõudeõiguse loovutamist ei rakendata kompensatsiooni taotlemise korral. Kuna R.V.l puudus seaduslik alus taotleda kompensatsiooni maa eest, mille suhtes oli temale loovutatud tagastamise nõudeõigus, ning Kose Vallavalitsusel puudus õigus temale nimetatud maa eest kompensatsiooni määrata, oli seaduslik ja põhjendatud Kose Vallavalitsuse 07.11.94 korralduse nr 89 tühistamine vallavalitsuse 10.01.95 korraldusega nr
- Kose Vallavalitsuse 10.01.95 korraldus nr 11, millega määrati Karja 127 talumaa eest kompensatsioon õigustatud subjektile H.V.le, ei riku ega saagi rikkuda kaebuse esitaja R.V. õigusi. Kui kaevatav haldusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi, jätab kohus kaebuse rahuldamata, andmata kaevatavale haldusaktile õiguslikku hinnangut. Kose Vallavalitsus oleks küll pidanud R.V.le teatama 07.11.94 korralduse nr 89 tühistamisest 10.01.95 korraldusega nr 9, kuid nimetatud korralduse teatavaks tegemata jätmine ei ole kaasa toonud R.V. õiguste rikkumist ja seega ei ole nimetatud asjaolu Kose Vallavalitsuse 10.01.95 korralduse nr 11 tühistamise aluseks. Kaebuse esitaja väite kohaselt ei olnud ta kuni eelmise aastani teadlik 07.11.94 korralduse nr 89 tühistamisest ja et nimetatud asjaolu sai talle teatavaks alles 10.09.2002, käies Kose 4 Vallavalitsuses peale vallavalitsuse 30.08.2002 teate saamist. Kaebaja selline väide ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole esitanud ühtki asjakohast selgitust ega põhjendust, miks ta sellisel juhul eelneva 8 aasta jooksul ei pöördunud kordagi vallavalitsuse poole ega tundnud huvi selle vastu, miks talle määratud kompensatsiooni ei ole tema arvele üle kantud. Kose Vallavalitsuse seletuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja olnud kogu aeg materiaalselt väga hästi kindlustatud, on olnud periooditi töötu ning taotlenud sellega seoses vallalt sotsiaaltoetust. Selle põhjal saab teha järelduse, et R.V. teadis 07.11.94 korralduse nr 89 tühistamisest ja sellest, et ta kompensatsiooni ei saa, kuna see on määratud tema emale H.V.le. Seda kinnitavad ka tunnistaja E.K. poolt kohtuistungil antud ütlused, millest nähtub, et R.V. käis 1994.. lõpus – 1995.a. alguses vallavalitsuses ja temaga oli esialgse korralduse tühistamisest ja kompensatsiooni määramisest emale juttu. Õigustatud subjekt H.V. ei ole Kose Vallavalitsuse 10.01.95 korraldust nr 11 temale kompensatsiooni määramise kohta mittetagastatava maa eest vaidlustanud. Kompensatsioon summas 93 462 krooni on üle kantud H.V. erastamisväärtpaberiarvele ja on tema poolt ära kasutatud 1995.a. H.V. esindaja väited, et kuna H.V. tulenevalt oma loomusest ei tundnud erilist huvi materiaalsete küsimuste vastu, siis puudus tal ülevaade tema arvele laekunud summadest ja ta ei teadnud, millise vara eest konkreetselt temale kompensatsiooni oli makstud ja kui suures ulatuses, on paljasõnalised ega ole eriti veenvad, võttes arvesse asjaolu, et kompensatsiooni Karja 127 maa eest kasutas H.V. ära samal, so 1995.aastal, kui kompensatsioon tema arvele kanti. Kompensatsiooni summas 93 462 krooni laekumine isiku erastamisväärtpaberiarvele ei tohiks arve omaniku poolt üldjuhul siiski märkamatuks jääda, kuna tegemist on küllalt olulise summaga. Kui summa päritolu ei olnud saajale selge, siis oli isikul endal võimalik astuda samme selle väljaselgitamiseks, kuid seda H.V. ei teinud. Asjakohane ei ole H.V. esindaja väide, et kolmas isik on valmis kompensatsiooni tagastama, et saada selle asemel tagasi maa, kuna sellel puudub seaduslik alus. Vastavalt ORAS §17 lõikes 5 sätestatule ei ole omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu R.V. kaebus Kose Vallavalitsuse 10.01.95 korralduse nr 11 tühistamise nõudes rahuldamisele. Vastavalt HKMS §93 lg 1 poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Juhindudes HKMS §26 lg.1 p.6, §31 lõigetele 1, 4 ja 5 ning §93 lg 1 kohus otsustas :
- Jätta R.V. kaebus rahuldamata.
- Mõista R.V.’lt Kose valla kasuks välja viimase poolt kantud õigusabikulud summas 2000 (kaks tuhat) krooni. 5 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. S.Tromp kohtunik