KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-1288 Haldusasi S.P. kaebus Tall

§ 26lg 1 p 3).

Kohustada Tallinna Linnavalitsust otsustama vaide sisulise lahendamise võimalus lähtuvalt käesolevas otsuses tuvastatud asjaoludest (

§ 26lg 1 p 2).

Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 29.05.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 29.05.2006 (

§ 31lg 1, 5). Tähtaja arvutamisel arvestada Ts

MS § 62 ja TsÜS § 137 lg 2 sätetega. ASJAOLUD Kaebuse esitaja päris oma emalt, J. T.lt

1. aastal Tallinnas, xxxxxxxxx asuva elamu. Tallinna Linnavalitsuse 11.09.1997 korraldusega nr. 3324-k tagastati M.-H. G.’ile, A. H.’ile, M.-S. K.’ale ning S. K.’ile võrdsetes osades õigusvastaselt võõrandatud maa Pirita linnaosas, aadressil xxxxxxxx, kokku suurusega 404 m
2. 04.05.1998 avati Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas registriosa nr. 5003, asukohaga xxxxxxxxx, Tallinn, sihtotstarbega maatulundusmaa. 1 03.09.2005 notariaalse kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga võõrandasid xxxxxxxx omanikud xxxxxxxx asuva kinnistu T. L.’ile. 29.08.2005 leidis aset intsident, kus naaberkrundi yyyyyyy omanik T. L. asus lammutama kaebuse esitaja arvates tema elamu juurde erastamisele kuuluval maal asuvat puukuuri. 27.09.2005 esitas kaebuse esitaja Tallinna Linnavalitsuse Maa-ametile vaide, milles taotles xxxxxxxxxx katastriüksuse moodustamise aluseks olevate haldusaktide, sealhulgas detailplaneerimise osakonna skeemi
3. maist 1995 ja Tallinna Linnavalitsuse 11.09.1997 korralduse kehtetuks tunnistamist. Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2005 korraldusega nr. 2123-k jäeti kaebuse esitaja vaie rahuldamata. Korralduse kohaselt tuleb vaie HMS §-st 75 tulenevalt haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Tallinna Linnavalitsus asus seisukohale, et vaide esitaja pidi vaidlustatud korraldusest teada saama hiljemalt
4. juunil 2005 toimikuga tutvudes. Seetõttu oli viimane vaide esitamise tähtaeg
5. juulil
6. Vaie on esitatud tähtaega rikkudes. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
7. O. P. käis
8. juunil 2005.a tutvumas xxxxxxx maa tagastamise toimikuga kaebuse esitaja teadmata ning ilma vastavate volitusteta. O. P.le väljastatud volikiri on S.P. valduses ning ta ei ole seda alates
9. aastast O. P.le kasutamiseks väljastanud. Ühtlasi ei andnud O. P. mingil moel mõista, et ta tutvuks arhiivis asuva toimikuga S.P. esindajana või huvides. O. P. ei informeerinud S.P.t maa tagastamise toimikus sisalduvatest dokumentidest ning seetõttu ei astunud S.P. ka mingeid samme oma õiguste kaitseks kuni T. L. õigusvastase tegevuseni
10. augustil
11. a. O. P.l oli õigus tutvuda xxxxxxxx maa tagastamise toimikuga ka ilma S.P. vastavate volitusteta, mida ta on ka käesoleval juhul teinud.
13. augustil 2005.a. saagis T. L. läbi ühe xxxxxx äärse piirdeaia kilbi ning asus lammutama reservmaal asuvat puukuuri. Nimetatud intsidendi tulemusena sai S.P.le muuhulgas teatavaks, et on moodustatud kinnistu asukohaga xxxxxxx mille omanikuks on T. L.. Kuna
14. augustil sai S.P. teatavaks oma õiguste rikkumisest, asus ta nimetatud kuupäevast tegutsema oma õiguste kaitseks ning esitas sellest tulenevalt väide Tallinna Linnavalitsusele vastavaid tähtaegu järgides.
15. septembril 2005.a. registreeritud vaie on seega esitatud tähtaegselt.
16. S.P. on tagantjärgi tuvastanud, et xxxxxxxxxx mõõdistamine leidis aset 1996.a. novembris. Selgus, et katastriüksuse 78402:204:3200 loomisel on võetud katastriüksusesse maatükke erinevate piirinaabrite käsutuses olevatest maadest. xxxxxxxxx katastriüksuse moodustamisest ja piirinaabrite õiguste piiramisest ei ole S.P.t ega teisi piirinaabreid (zzzzzz, wwwwww ja yyyyyy omanikud) teavitatud. Seetõttu puuduvad ka S.P. ja teiste piirinaabrite allkirjad või vastavad märkused koostatud piiriprotokollilt.
17. Vaidlusalusel katastriüksusel asub xxxxxxx omanikele kuuluv 1 kuur ning paekivist piire ja zzzzzzz omanikele kuuluvad 2 kuuri ja 1 kasvuhoone. xxxxxxx katastriüksus moodustatud kujul rikub xxxxxxxx omanike õigusi, kuna S.P.le ei ole eraldatud seadusega ette nähtud ehitise teenindamiseks vajalikku maad. Nimelt külgneb moodustatud xxxxxxx katastriüksus kaebajale kuuluva xxxxxxxxxx elamuga. Seetõttu on tekkinud olukord, kus tema elumaja uks avaneb sisuliselt xxxxxxxx kinnistule. xxxxxxxxxx katastriüksus moodustatud kujul rikub S.P. õigusi, kuna talle ei ole eraldatud ehitise teenindamiseks vajalikku maad ja seega puudub võimalus kasutada S.P.le kuuluvat xxxxxxxx hoonet eesmärgipäraselt. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT
18. Vastavalt HMS § 75 tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
19. S.P. volitas notariaalselt 24.09.1999, notariaalregistri nr 14331, oma abikaasat O. P.t tähtajatult edasivolitamise õigusega muuhulgas valitsema, kasutama ja käsutama tema igasugust vara, tegema kõiki seadusega lubatud toiminguid jne. Seega on tegemist üldvolitusega, millega sisuliselt volitas kaebaja oma abikaasat teostama enda eest kõikvõimalikke seadusega lubatud toiminguid ning sellega seoses laienesid kaebaja abikaasale samad õigused ja kohustused kui kaebajale endale. Notariaalse tähtajatu volikirja kehtivus lõpeb selle notariaalse lõpetamisega. Vastavat dokumenti aga vastustajale esitatud ei ole, mistõttu Tallinna Linnavalitsusel puudus ning puudub tänaseni igasugune alus eeldamaks, et volikiri ei kehti. Ka kaebaja ise ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid, mis kinnitaksid, et volikiri ei kehti ei vaidemenetluse ega ka kohtumenetluse käigus.
20. O. P. käis xxxxxxxxx maa tagastamise toimikuga tutvumas 02.06.2005, mida tõendab sellekohane avaldus maa tagastamise toimikus. Nimetatud avaldusse märkis O. P. toimikuga tutvumise eesmärgiks, et rikutud on katastriüksuse moodustamise korda. Kaebaja seisukoht, et xxxxxxxx toimikuga tutvumiseks ta volitusi ei andnud, ei ole asjakohane, kuivõrd O. P.l oli olemas üldvolitus, ehk igale toimingule ei ole sellisel juhul vaja eraldi täiendavat volitust. See, kuidas volitaja ja volitatav omavahel infot vahetavad ei anna aga alust eeldada, et ka tähtajad hakkavad vastavalt erinevalt kulgema.
21. xxxxxxxx toimikus olevast toimikuga tutvumise avaldusest ilmneb, et vaide esitaja poolt volitatud isikul oli juba varem teada naabermaaüksuse tagastamine ja piirid, millest ajendatuna ta tuli 02.06.2005 toimikuga tutvuma. Seega pidi kaebaja või tema volitatud isik käesolevaga vaidlustatud toimingutest ja tagastamise menetlusest, s.h vaidlustatud korraldusest, teada saama hiljemalt 02.06.2005 toimikuga tutvudes. Eeltoodust tulenevalt oli viimane vaide esitamise tähtaeg vaide esitajale xxxxxxxx tagastamise toimingutele 02.07.2005, kuid kuna tähtpäev langes puhkepäevale, siis 04.07.
22. Eeltoodust tulenevalt asus Tallinna Linnavalitsus seisukohale, et vaie on esitatud tähtaega rikkudes. Seda, et vastustaja käsitleb O. P.t kaebaja volitatud esindajana kinnitab üheselt ka Tallinna Maa-ameti 22.01.2004 kiri nr 5-9/352, mis on adresseeritud O. P.le kui S.P. volitatud esindajale.
23. 27.09.2005 registreeriti Tallinna Maa-ametis kaebaja esitatud vaie. Seoses vajadusega täpsustada volikirjaga ning xxxxxxx maa ostueesõigusega erastamisega seonduvat, saatis Tallinna Maa-amet kaebajale, S.P.'le, 20.10.2005 tähitud kirjaga 5-9/6109 kutse tulla vastuvõtule selgitamaks vaidemenetlusega seonduvat. Sellele vastas O.P. e-kirjaga, milles teatas, et kiri on jõudnud nendeni ning vastuvõtule tuleb tema kui S.P. abikaasa. Kuivõrd xxxxxxxx maa ostueesõiguse erastamise toimikus oli olemas ka vastav volikiri, oli see igati mõistlik ja otstarbekas soov ning 31.10.2005 tuli vastuvõtule vaidemenetlusega seonduvat arutama kaebaja volitatud abikaasa O.P.. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et kaebaja väide, et O.P. ei ole teda esindanud
24. maist ei ole õige. Kuivõrd vastustaja käsutuses oli juba varem esitatud volikiri, puudus igasugune alus kahtlemaks selle kehtivuses ja õigsuses. Ka kaebaja ise ei ole kinnitanud, et see ei kehti. Vastupidi, 31.10.2005 vastuvõtul käies, O.P. kinnitas, et kuna abikaasa käib tööl ja tema mitte, siis on temal rohkem aega maa erastamisega ja sellega seonduvaga tegeleda ning seda ta ka teeb. Samuti kinnitas O.P. volikirja olemasolu ja selle kehtivust. 3
25. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul pidi eitav otsus vaide sisulise läbivaatamata jätmise kohta tehtama läbi korralduse, kuivõrd just see on kohaliku omavalitsuse tegutsemise parim ja selgem viis väljendamaks oma seisukohta. Vastavalt HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuigi sõnastus oleks pidanud olema vaide tagastamine tähtaja rikkumise tõttu, on vastustaja seisukohal, et see üksi ei anna alust vaidlustatud korraldust tühistada, kuna see on sisult õige ja kaebajale arusaadav. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
26. Käesolevas haldusasjas peab kohus välja selgitama, kas S.P. võis vaidlusalustest haldusaktidest teadlikuks saada juba
27. juunil 2005, mil O.P. käis Tallinna Maa-ametis xxxxxxxxx tagastamise toimikuga tutvumas. Selleks peab kohus välja selgitama, millised olid O.P. ning S.P. vahelised esindaja-esindatava suhted ning kas saab eeldada, et seoses esindussuhtega või abielusuhtega pidi S.P. teadlikuks saama asjaoludest, mis toimiku vahendusel nähtusid ka O.P.’le või mitte. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja S.P. abikaasa O.P. on seoses xxxxxxx elamu erastamistoimingutega esitanud Tallinna Pirita Linnaosa Valitsusele 24.09.1999 aastal S.P. poolt O.P. nimele väljastatud tähtajatu volikirja (vt. ka tunnistaja ütlust toimiku lk. 67). Volikirjast (toimiku lk. 41) nähtuvalt volitas S.P. O.P.t „valitsema, kasutama ja käsutama minu igasugust vara, ükskõik, kus see asub või millest koosneb, sõlmima selle vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise suhtes kõiki seadusega lubatud tehinguid, omandama, müüma ja pantima ehitisi, kinnisasju ja muud vara, sealhulgas koormama kinnisasju piiratud asjaõigustega, sõlmima varakasutamise ja muid lepinguid; esindama mind sisse- ja väljaregistreerimistel tema oma äranägemisel; pärandeid vastu võtma ja neist loobuma; vastu võtma minule kuuluvaid rahasummasid asutustelt ja isikutelt, sealhulgas pankadest ja postiasutustest – igasuguste dokumentide alusel, vastu võtma posti- ja muid saadetisi; esindama mind aktsionäride ja osanike üldkoosolekutel kõigi õigustega, mis on antud aktsionäridele ja osanikele; ajama kõiki minu tsiviil-, kriminaal- ja muid asju kõigis kohtu- ja administratiivasutustes; avama minu nimele ja käsutama minu pangaarveid (s.h. väärtpaberiarvet).“ Volikirja kohaselt on volikiri kehtiv tähtajatult, välja arvatud edasivolitamise õigusega ja võimaldab volitatul teostada tehinguid volitaja nimel iseendaga. Kohus on seisukohal, et eeltoodud volikirja näol on tegemist üldvolikirjaga, mis seega lubas O.P.l esindada S.P.’t nii xxxxxxxx elamu juurde maa erastamisel kui ka sellega seonduvas vaidemenetluses. Asjaolu, et Tallinna Maa-amet oli nimetatud volikirjast teadlik ning on aktsepteerinud O.P.’t S.P. volitatud esindajana nähtub Tallinna Maa-ameti 22.01.2004 kirjast nr. 5-9/352 O.P.’le kui S.P. volitatud esindajale (toimiku lk. 43). Kiri on saadetud seoses Hõbekuuse tee 53 maa ostueesõigusega erastamisega. Asjaolu, et O.P. oli xxxxxx ostueesõigusega erastamisel tegev S.P. esindajana ka
28. aastal, nähtub Tallinna Maa-ameti 20.10.2005 kirjast nr. 5-9/6109, mis on seoses ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisega adresseeritud S.P.’le, kuid millele on vastanud e-kirja (toimiku lk. 46) teel O.P. kui S.P. abikaasa. O.P. on e-kirja all olevast märkest nähtuvalt ilmunud ka 31.10.2005 Tallinna Maa-ametisse vastuvõtule. 31.10.2005 tehtud märkest nähtub: „Käis 31.10.2005 vastuvõtul, rohkem dokumente reservmaa kohta ei ole. Soovib 4 vaide lahendamist.“ Seega saab järeldada, et O.P. on Tallinna Maa-ametis väljendanud S.P. tahet ka vaidemenetlusega seonduvalt. Kaebuse esitaja on kaebuses väitnud, et O.P. käis
29. juunil 2005 tutvumas xxxxxxx maa tagastamise toimikuga kaebuse esitaja teadmata ning ilma vastavate volitusteta. O.P.le väljastatud volikiri on kaebuse esitaja valduses ning ta ei ole seda alates
30. aastast O.P.le kasutamiseks väljastanud. Kohtuistungil nõustus tunnistaja O.P. eeltoodud kaebuse esitaja selgitusega ning selgitas omapoolselt, et S.P. võttis vaidlusaluse volikirja tagasi, kui sai teada, et O.P. oli EVP-d rahaks vahetanud ja enda arveldusarvele kandnud. Samas möönis tunnistaja asjaolu, et pärast volikirja tagasivõtmist esindas ta S.P.t volikirja alusel veel AS-ga Tallinna Vesi peetud kohtuvaidluses ning ka mujal – näiteks lepingute sõlmimisel kanalisatsioonitrassiga liitumisel. Tunnistaja väitel oli volikiri kuni
31. aasta sügiseni tema käes. Tunnistaja ütluste kohaselt käis ta toimikuga tutvumas omal algatusel ning hiljem oma käigust S.P.ga ei rääkinud, kuna ei näinud selleks vajadust.
32. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) (
33. aastal kehtinud redaktsioonis) § 126 lg 1 kohaselt võib esindatav volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. TsÜS § 127 lg 1 sätestab: „Kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud.“ Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja O.P. ütlustes, samuti kaebuse esitaja selgituses selle kohta, et kaebuse esitaja võttis O.P.lt
34. aastal volikirja tagasi ning O.P. käis xxxxxx 53a maa tagastamise toimikuga tutvumas ilma kaebuse esitajat sellest teavitamata ning temalt selleks iseseisvat volitust saamata. Samas puudub poolte vahel vaidlus ka selle üle, et O.P. nimel väljastatud üldvolituse lõpetamisest ning volituse tagasivõtmisest S.P. ega O.P. Tallinna Maa-ametit ei teavitanud. Seega käsitles Tallinna Maa-amet O.P.t jätkuvalt S.P. volitatud esindajana. Kohus on samas seisukohal, et asjaolu, kas O.P. tutvus xxxxxxx maa tagastamise toimikuga S.P. volitatud esindajana või mitte ning kas Tallinna Maa-amet tegi eeltoodust lähtuvalt esindusõiguse osas õiged järeldused, ei omagi käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust, kuna O.P. oli nii toimikuga tutvudes kui ka on käesoleval ajal jätkuvalt S.P. seaduslik abikaasa. Nii S.P. kui ka O.P. elavad mõlemad xxxxxxx elamus ning on võrdselt huvitatud isikuteks maa erastamisel. Asjaolust, et O.P. taotles 31.10.2005 Tallinna Maa-ametis vastuvõtul käies vaide lahendamist, osundab, et abikaasad tegutsevad ühiste huvide nimel ning vahetavad informatsiooni erastamisega seotud probleemide kohta. Sellest tulenevalt peab kohus ebatõenäoliseks, et maa tagastamise toimikust erastamise seisukohalt olulise informatsiooni leidmisel oleks O.P. jätnud selle enda teada ning poleks oma abikaasat sellest informeerinud. Ühtlasi nähtub O.P. poolt 02.06.2005 allkirjastatud toimikuga tutvumise avaldusest, et O.P. soovis tutvuda xxxxxxxx toimikuga seoses asjaoluga, et „rikutud on katastriüksuse moodustamise korda“ (toimiku lk. 6). xxxxxxxxx katastriüksuse moodustamise korra rikkumine sai O.P.t puudutada vaid seoses xxxxxxxxx erastamistoimingutega juhul, kui 5 eeltoodud korra rikkumine oleks kaasa toonud xxxxxxxxx elamu juurde erastatava maa suuruse vähenemise.
35. Kohtuistungil ütlusi andes tunnistas O.P., et maa tagastamise toimikus nägi ta nii subjektiks tunnistamise otsust kui ka korraldust maa tagastamise kohta. Samas märkis ta, et piiriprotokolli ega maa plaani ta toimikus ei näinud, mistõttu ei saanud tuvastada ka S.P. õiguste rikkumist. O.P. ütlustest nähtub: „Õiguste rikkumiseks oleks olnud vaja, et väljenduks see, nagu maa koos kuuriga oleks läinud kellelegi teisele.“ (kohtuistungi protokolli lk. 3). Kohus on seisukohal, et O.P. ütlusi maa plaani puudumise kohta ei saa antud juhul pidada usaldusväärseks. xxxxxxxxx maa tagastamise toimikus sisalduvad nii S.P. poolt vaidemenetluse käigus vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 11.09.1997 korraldus nr. 3324-k kui ka korralduse juurde kuuluv ning krundi moodustamise aluseks olev detailplaneerimise osakonna skeem
36. maist
37. Olukorras, kus xxxxxxxxx on kinnistuna kantud kinnistusraamatusse juba
38. aastal, ei ole usutav, et krundi moodustamise aluseks olevat ning korralduse juurde kuuluvat skeemi toimikus
39. aasta
40. juunil mingil põhjusel ei sisaldunud ning et see tekkis toimikusse alles pärast
41. juunit
42. Riigikohtu halduskolleegium on oma mitmetes määrustes (3-3-1-52-00 ja 3-3-1-60-01) asunud seisukohale, et juhul, kui haldusakti ei ole teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta mõistliku aja jooksul on astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhimõte kehtib ka vaidemenetluses vaide esitamisel. Kohus on seisukohal, et korralduse ning skeemiga tutvumisest pidi O.P. piisava selgusega aru saama S.P. õiguste rikkumisest. Isegi kui eeldada, et maa plaani mingil põhjusel toimikus ei sisaldunud, kuid korraldusest nähtus xxxxxxxxx tagastamine ning toimikuga tutvumise avaldusest nähtuvalt oli O.P.l kahtlus selles, et rikutud on katastriüksuse moodustamise korda, oleks ta saanud pöörduda krundi asukoha ja piiride ning S.P. õiguste rikkumise väljaselgitamiseks taotlusega Tallinna Maa-ameti poole. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Seega järeldab kohus haldusasja materjalide põhjal, et O.P. pidi
43. juunil 2005 toimikuga tutvudes saama teadlikuks S.P. õiguste rikkumisest. Kohus on ühtlasi seisukohal, et abielusuhte korral tuleb eeldada, et asjaolu, mis mõjutab mõlema abikaasa õigusi ja elukorraldust olulisel määral, tuleb lugeda ühele abikaasadest teatavaks saamise päevaga ka teise abikaasa poolt teatavaks saaduks. Vastasel juhul võib erastamisõigust omav abikaasa teise abikaasa kaudu toimingute tegemisega teadlikult vältida või edasi lükata haldusakti teatavakstegemise tähtaja kulgemise algust. Eeldusest, et perekonnaliikmed omavahel suhtlevad, lähtutakse ka Haldusmenetluse seaduses (HMS). Nii näiteks loetakse HMS § 28 lg 4 kohaselt dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks ka siis, kui see on allkirja vastu antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. 6 Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja pidi oma õiguste rikkumisest teada saama hiljemalt
44. juunil 2005, millest tulenevalt on vastustaja õigesti leidnud, et vaie on esitatud tähtaega rikkudes.
45. Tallinna Linnavalitsus on jätnud
46. novembri 2005 korraldusega nr. 2123-k kaebuse esitaja vaide Tallinna Linnavalitsuse tegevuse peale katastriüksuse 78402:204:3200 moodustamisel rahuldamata seoses vaide esitamise tähtaja rikkumisega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõike 1 p 3 kohaselt vaie tagastatakse, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. Kohus on seisukohal, et Tallinna Linnavalitsuse korralduses on ekslikult viidatud HMS §-dele 85 ja
47. HMS § 85 kohaselt on haldusorganil vaiet sisuliselt lahendades õigus jätta vaie rahuldamata. Vaidlustatud korraldusest samas nähtub, et Tallinna Linnavalitsus ei ole vaides esitatud sisulisi väiteid analüüsinud. Seega ei olnud Tallinna Linnavalitsusel võimalik otsustada ka vaide rahuldamata jätmist. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kuigi vaide tagastamise näol on tegemist toiminguga, ei saa korralduse tühistamist kaasa tuua pelgalt menetlusnõuete rikkumine: vaide tagastamise vormistamine haldusaktina ning ekslikud viited seadusesätetele. Samas ilmneb korraldusest, et vastustaja ei ole võimaldanud kaebuse esitajal esitada vaide esitamise tähtaja ennistamise avaldust ning on vaide tagastanud vaid tähtaja rikkumise tõttu. Sellega on vastustaja ka sisuliselt eksinud HMS § 79 lg 1 p 3 nõuete vastu, mille kohaselt vaie tagastatakse vaid juhul, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. Sel põhjusel tuleb kaebus osaliselt rahuldada ning kohustada Tallinna Linnavalitsust otsustama taas vaide sisulise läbivaatamise küsimust (st. Tallinna Linnavalitsus peab otsustama, kas vaide esitamise tähtaega on võimalik ennistada või mitte). Kaebuse esitaja ei ole taotlenud kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. Seega kohus kohtukulude jagamist ei otsusta. Tiina Pappel kohtunik 7