Obsah (5)

§ 12§ 10§ 9§ 84§ 14

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-878 Haldusasi J.Š´i kaebus Vabariigi Valitsuse 14.05.1996 määruseg

§ 12lg 3).

3. Saata määruse ärakiri J.Š´ile ja Siseministeeriumi esindajale Kerttu Tõnnemaa´le. Määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 12lg 3, 14 lg 41).

Asjaolud

2. mail 2006.a. esitas J.Š Tallinn Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse
3. mai 1996.a. määrusega nr 130 tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus jättis
4. juuni 2006.a. määrusega kaebuse käiguta kuna kaebus ei vastanud

§ 10nõuetele.

Kohus juhtis kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et juhul kui kaebuse esitaja sai kahjust teada enne riigivastustuse seaduse (RVastS) jõustumist, siis on kaebus esitatud halduskohtusse tähtaja rikkumisega ning kaebuse esitajal tuleb vastavalt

§ 10lg-le 4 esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused.

22. juunil 2006.a. saabus kohtusse

§ 10

nõuetele vastav kaebuse täpsustus, milles kaebaja leidis, et kaebus on tähtaegne.

2. juuli 2006.a. määrusega võttis kohus haldusasja menetlusse, määras vastustajaks Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu ja küsis vastustajalt seisukohta kaebuse kohta ja arvamust kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaegsuse kohta. Sama määrusega kohustas kohus kaebuse esitajat esitama kohtule kaebuse taotluste kohta põhjendused, millises asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta iga tõendi kogumist taotleb. Samuti tuli kaebajal esitada varalist kahju kinnitavad tõendid.
3. augustil 2006.a saabus kohtusse kaebuse täpsustus.
4. augustil 2006.a. saabus kohtusse Justiitsministeeriumi vastus, milles taotleti Siseministeeriumi kaasamist menetlusse vastustajana. Kohus luges oma
5. novembri 2006.a. määrusega vastustajaks Eesti Vabariigi Siseministeeriumi kaudu, küsis vastustajalt seisukohta kaebuse kohta ja arvamust kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaegsuse kohta. 11.detsembril 2006.a. saabus kohtusse kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja vahetamisega. 19.detsembril 2006.a. saabus kohtusse Siseministeeriumi kirjalik seletus kaebuse kohta ja arvamus kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta.
6. jaanuaril 2007.a. saabus kohtusse kaebuse esitaja vastus Siseministeeriumi kirjalikule seletusele.
8. veebruari 2007.a. määrusega tuvastas kohus, et kahju hüvitamise kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning andis kaebuse esitajale võimaluse esitada kohtule hiljemalt
9. märtsiks 2007.a. kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused.
10. Kaebuse esitaja 12.märtsil 2007.a. kohtusse saabunud vastuses kohtu
11. veebruari 2007.a. määrusele leiab kaebaja, et kaebus on tähtaegselt esitatud ning palub kohut lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks. Kaebuse esitaja ei esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust (tl 129-132). Kaebaja seisukoht
12. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna õiguse pöörduda käesoleva kaebusega kohtusse omandas ta alles
13. juulil 2004.a., mil jõustus RVastS § 14 lg 1 muudatus. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja arvestada RVastS § 31 lg-s 2 sätestatud kolmeaastast tähtaega alates 01.01.2004.a., kuna 01.jaanuaril 2002.a. jõustunud RVastS § 14 kohaselt ei olnud kaebuse esitajal õigust kohtusse pöörduda.
14. juuni 2006.a kaebuse täpsustuses leiab kaebuse esitaja, et kahju ei ole ühekordne üksikfakt, vaid kestev tegevus. Kaebuse esitaja loeb kahjust teada saamise päevaks päeva, mil ta on tutvunud käesolevas haldusasjas kaebuse esitaja poolt nõutud dokumentidega.
15. jaanuaril 2007 kohtusse saabunud kaebuse esitaja seletusest nähtub, et kaebuse esitaja arvates ei ole kuupäev, millest kolmeaastast tähtaega arvutada veel saabunud, kuna mitte ükski 14.mai 1996.a. määruse nr 130 väljaandmisega seotud ametiisikutest ei ole vastanud järgmistele kaebuse esitaja küsimustele: 1) mis eesmärgil toimus NSVL relvajõudude endiste kaadrisõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete sundimine astuma välisriigi kodakondsusesse?; 2) mida EV Valitsuse kavatsuste kohaselt sellega saavutatakse?
16. märtsil 2007.a. kohtule saabunud kaebaja seletuskirjas ( tl 129-132) leiab kaebaja, et faktiliselt tekkis õigus kahju hüvitamisele alates 14.maist 1996 pärast määruse nr 130 ilmumist. Kuid täielikult põhjendatud õigus kohtusse pöördumiseks tekkis kaebajal siis, kui talle said teatavaks seadusevastases tegevuses süüdiolevate motiivid, ajendid, eesmärgid, kavatsused ja planeeritud tagajärjed. Kaebaja leiab, et kahjust ja selle tekitanud isikust teadasaamise päev ei ole veel saabunud ja kaebajal tekkis õigus kohtusse pöörduda pärast 01.01.2002.a. Vastustaja seisukoht
17. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on halduskohtule esitatud ilmselgelt kaebetähtaega ületades ning palub

§ 12lg-st 3 lähtudes lõpetada haldusasja menetluse. RVast

S § 31 lg 3 ei ole antud asjas kohaldatav, sest kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja on korduvalt pöördunud kohtute poole nii kaebuse kui ka avaldustega, samuti on Justiitsministeerium selgitanud 01.juuli 1997.a. kirjas kaebuse esitajale õigust pöörduda kohtu poole ka tekitatud kahju hüvitamiseks. Olenemata sellest, et ajal, mil 2 Justiitsministeerium selgitas kaebuse esitajale kohtusse pöördumise õigust, ei kehtinud riigivastutuse seadus, oli ometi kuni 01.juulini 2002.a. kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt õigus nõuda muuhulgas ka moraalse kahju hüvitamist. Sellisel seisukohal on ka Riigikohus, nt 06.juuni 2002.a. lahendis nr 3-3-1-27-

1. Tähelepanuta tuleb jätta kaebuse esiaja seisukoht, et kaebetähtajaks ette nähtud 3 aastat tuleb lugema hakata
2. juulist 2004.a., mil jõustus RVastS § 14 lg 1 muudatus. Siseministeerium on seisukohal, et tulenevalt RVastS § 31 lg-st 2 hakkas kaebetähtaeg kulgema RVastS jõustumisest s.o
3. jaanuaril 2002.a., mitte aga seaduse mõne üksiku sätte muudatuse jõustumisest. RVastS ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse, millega muudeti muuhulgas RVastS § 14 lg 1 sõnastust, rakendussätetes ei ole ette nähtud eriregulatsiooni kaebetähtaja osas, st kaebetähtaja kulg algab riigivastustuse seaduse, mitte aga selle muutmise seaduse jõustumisest. Kohtu põhjendused
4. Kohus jääb oma
5. veebruari 2007 määruses toodud põhjenduste juurde.
6. Käesolevas asjas on kaebajale väidetavat varalist ja mittevaralist kahju tekitatud Vabariigi Valitsuse
7. mai 1996.a. määrusega nr 130, mis on õigustloov akt.
8. Riigivastutuse seaduse ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (357 SE I) nähtub, et
9. juulil 2004.a. jõustunud RVastS § 14 alusel kahju hüvitamise nõude esitamisel kehtivad üldised RVastS-st tulenevad aegumistähtajad. 10.

§ 9

lg 4 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Sama põhimõte on sätestatud RVastS § 17 lg-s

2. Eeltoodust tulenevalt omavad käesolevas asjas kaebetähtaja kulgemise alguse kindlaksmääramisel tähtsust asjaolud, millal kaebuse esitajale tekkis väidetav kahju, mille kõrvaldamist ta esitatud kaebusega taotleb ning millal ta väidetavast kahjust ja kahju tekitanud isikust teada sai. Vaidlust ei ole selles, et Vabariigi Valitsuse
3. mai 1996.a. määrusest nr 130 oli kaebaja teadlik juba 1996.aasta septembris. Nimetatud asjaolu nähtub ka kaebusest ja kaebusele lisatud kaebaja kaebustest kohtutele 1996.aastal. Kaebaja peab tekitatud materiaalseks kahjuks kohtumenetluste ja erinevate riigivõimuorganite poole pöördumiste kulusid, mis seisnevad erinevate ametiasutuste ja kohtutega suhtlemisel tekkinud postikuludes, riigilõivudes, dokumentide koostamise ja tõlkimise kuludes, koopiate valmistamise kuludes, Jõhvist Tallinnasse sõitmise kuludes ning asjaajamise tõttu saamata jäänud töötasus, kogusummas 3660 krooni. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud kulud kandis kaebaja kaebusest ja kaebuse lisadest nähtuvalt enne
4. jaanuari 2002.a., seega oli ta nendest kuludest ehk väidetavast kahjust teadlik enne
5. jaanuari 2002.a., mil jõustus riigivastutuse seadus. Väidetav mittevaraline kahju tekkis kaebajal kaebuses märgitu kohaselt sellest, et ta viibis 1996 mai keskpaigast kuni 1996 detsembri lõpuni stressiseisundis, seda eriti pärast 3 kohtulahendite ja Riigikohtu esimehe R.Maruste vastuste kättesaamist. Asja materjalidest nähtuvalt on nimetatud sündmused toimunud 1996.aastal (tl 17 Tallinna Halduskohtu 4.10.1996 määrus; tl 20-22 Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.1996 määrus; tl 24 Riigikohtu esimehe R.Maruste 16.10.1996 kiri; tl 32 Riigikohtu Loakogu 18.12.1996 resolutsioon). Kaebuse täpsustuses on kaebaja märkinud, et püüdes tegutseda seadusetuse vastu ja vältida võimalikke tõsiseid tagajärgi, tuli tal taluda tugevaid hingelisi üleelamisi ja olla pidevas stressiseisundis (tl 6, 53). Kaebuse kohaselt anti kaebajale soovitus moraalse kahju hüvitamise nõudes kohtusse pöörduda Justiitsministeeriumi kohtute osakonna juhataja 01.07.1997 kirjaga nr 2-8/757 (tl 6). Seega oli kaebaja enne riigivastutuse seaduse jõustumist 01.jaanuaril 2002.a. teadlik ka väidetavast mittevaralisest kahjust. 22.06.2006.a. kaebaja esitatud täiendavas selgituses märgitu, et kaebaja on alles 2006.aastal enne kaebuse halduskohtusse esitamist teinud lõplikud järeldused teda tabanud tagajärgedest, ei muuda asjaolu, et kaebaja oli kaebusest nähtuvalt oma stressiseisundist teadlik
6. aastal.
7. Enne riigivastutuse seaduse jõustumist tekkinud kahju osas, mille hüvitamist kaebaja taotleb, tuleb kaebuse esitamise tähtaja arvutamisel kohaldada RVastS § 31 lõiget
8. Nimetatud sätte kohaselt enne riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne riigivastutuse seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul riigivastutuse seaduse jõustumisest s.o
9. jaanuarist 2002.a. arvates. Seega sai kaebust esitada kuni
10. jaanuarini 2005.a. J.Š esitas kaebuse halduskohtule
11. mail 2006.a., seega tähtaja rikkumisega.
12. Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, et kaebuse esitamise tähtaeg ei ole möödunud tulenevalt RVastS § 31 lg-st
13. Kaebuse esitaja väitel ei ole kaebetähtaeg möödunud kuna nõudeõigus õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamiseks tekkis tal alates
14. juulist 2004.a., mil jõustus RVastS § 14 lg 1 muudatus. RVastS § 31 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast käesoleva seaduse jõustumist. Kohus kaebuse esitaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Põhiseaduse § 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Riigikohtu halduskolleegium on oma 30.novembri 2004.a. otsuses nr 3-3-1-6404 leidnud: „Hoolimata sellest, et enne Riigivastutuse seaduse jõustumist polnud erisätet põhiseadusevastase üldaktiga tekitatud kahju hüvitamiseks, on kolleegium seisukohal, et ka kahju, mida selliselt tekitati enne Riigivastutuse seaduse jõustumist (s.o enne
15. jaanuari 2002), tuli hüvitada. Kolleegiumi selline seisukoht tugineb Põhiseaduse §-le
16. “ Samas lahendis on märgitud, et enne riigivastutuse seaduse jõustumist tuli alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise üle peetavates vaidlustes juhinduda Tsiviilkoodeksist. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.juuni 2002 kohtuotsuses nr 3-3-1-27- 02 on leitud, et enne riigivastutuse seaduse jõustumist avalikõiguslikus suhtes tekitatud moraalse kahju hüvitamist saab nõuda vahetult Põhiseaduse § 25 alusel. Lähtuda tuleb Põhiseaduse § 25 eesmärgist ja mittevaralise kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest. Seega oli kaebuse esitajal ka enne
17. juulit 2004.a., mil jõustus RVastS § 14 lg 1 muudatus ning ka enne
18. jaanuari 2002.a., mil jõustus riigivastutuse seadus võimalik taotleda põhiseadusevastase üldaktiga tekitatud kahju hüvitamist ning selliselt tekitatud kahju tuli hüvitada. Kohtusse kahju hüvitamise kaebuse esitamise õigust on kaebajale selgitatud
19. juuli 1997.a. Justiitsministeeriumi kohtute osakonna juhataja vastuses kaebaja avaldusele (tl 35). Seega oli J.Š´il nõudeõigus olemas juba enne
20. jaanuari 2002.a. ja ta oli sellest ning väidetavalt põhiseadusevastase üldaktiga tekitatud kahjust samuti teadlik enne
21. jaanuari 2002.a. Eeltoodust tulenevalt ei ole RVastS § 31 lg 3 asjassepuutuv. 4
22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kahju hüvitamise kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse tähtaja ennistamise taotluse. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Kaebuse esitaja ei esitanud taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Seega kuulub käesoleva haldusasja menetlus

§ 12lg 3 alusel lõpetamisele.

15.

§ 84

lõike 4 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. J.Š on tasunud käesolevalt kaebuselt 09.mail 2006.a. riigilõivu 1609,80 krooni Rahandusministeeriumi Hansapanga kontole nr 221023778606, viitenumber

1. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 12 lg-le 1 on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada riigilõivu võtnud asutusele Vabariigi Valitsuse 11.04.2001.a. määrusega nr 140 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korras“ sätestatud nõuetele vastav avaldus.
3. märtsil 2007 kohtule saabunud kaebaja seletuskirjas on kaebaja esitanud taotluse tunnistada käesolevas haldusasjas kaasatud isikuteks

§ 14

alusel Riigikohtu loakogu liikmed 1996.aastal, riigikohtunikud Henn Jõks, Herbert Lindmäe ja Harri Salman, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste ja Riigikohtu esimees Märt Rask. Vastavalt

§ 14

lg-le 3 on kaasatud isikuteks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle (p 1); järelevalvet teostav asutus või ametnik (p 2) ja riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja (p 3). Käesolevas kahjunõude kaebuses ei ole kaebaja märgitud isikute puhul tegemist

§ 14

lg-s 3 sätestatud isikutega, mistõttu ei kuulu nimetatud isikud haldusaja menetlusse kaasamisele. Aili Maasik Kohtunik 5