3-06-1762/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Tromp Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1762 Haldusasi A. H.’a, A. H.’a, A. H.’a, K. H.’a ja M.-B. S.’i kaebused Viimsi Vallavalitsuse poolt avalik-õiguslikus suhtes tekitud kahju hüvitamiseks. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
3. Lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 5 alusel.
4. Jätta menetluskulud HKMS § 92 lg 10 alusel poolte endi kanda.
5. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele: • Raivo Salumäe – kaebuste esitajate volitatud esindaja, Juhkentali 30-21, 101322 TALLINN. • Veljo Viilol – vandeadvokaat, Viimsi Vallavalitsuse lepinguline esindaja, Veljo Viiloli AB, Suur-Karja 21, 10148 TALLINN. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni
7. mai 1994 otsusega nr 3607 loeti Viimsi vallas asuv maaüksus xxxxxx, endine kinnistu nr 3271, pindalaga 27,54 ha omandireformi objektiks ning õigustatud subjektideks maa suhtes tunnistati K. H., P.H., A. H. ja E. H. igaüks 1/6 mõttelises osas ning M.-B. S. 1/3 mõttelises osas. P. H. loovutas maa tagastamise nõudeõiguse A. H.le ning E. H. loovutas nõudeõiguse A. H.le. Viimsi Vallavalitsuse
8. jaanuari 2000.a. korraldusega nr 66 otsustati erastada ostueesõigusega E.-S. M.le maaüksus NEEME asukohaga Viimsi vald, Pringi küla, yyyyyyy suurusega 5029 m2 , sihtotstarbega elamumaa. Korralduse aluseks on muuhulgas Viimsi Vallavalitsuse
9. juuni 1999.a. korraldusega nr 1295 kehtestatud detailplaneering.
10. aprillil 2000.a. sõlmiti Eesti Vabariigi ja E.-S. M. vahel maa erastamise ostu-müügileping .
11. juulil 2000.a. maa kinnistati. Kinnistu võõrandati ning
12. oktoobril 2000.a. kanti kinnistusraamatusse uus omanik.
14. septembril 2003.a. esitasid A. H., A. H., A. H. ja M.-B. S. ning
15. septembril 2003.a. esitas K. H. Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palusid Viimsi Vallavalitsuselt välja mõista
16. jaanuari 2000 korraldusega nr 66 tekitatud kahju hüvitamiseks kokku 3 808 940 krooni, sh K. H., A. H., A. H. ja A. H. kasuks igaühele 634 823, 3 krooni ning M.-B. S. kasuks 1 269 646,6 krooni. Kaebajad leidsid, et maa erastamine E.-S.M. ehitiste juurde oli kogu ulatuses (5029 m2 ) seadusevastane. Eksperthinnangu kohaselt oli novembris 2003 Viimsi vallas Püünsi külas mere kaldal asuva maa väärtuseks 860 kr/m2 . 5029 m2 suuruse maa väärtuseks oleks seega 4 324 940 krooni. Kaebajad taotlesid kokku 3 808 940 krooni väljamõistmist.
17. Tallinna Halduskohtu
18. oktoobri 2004 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
19. aprilli 2006 otsusega haldusasjas nr 3-03-75 tühistati Tallinna Halduskohtu
20. oktoobri 2004 otsus ja tehti uus otsus, millega rahuldati K. H., A. H., A. H., A. H. ja M.-B. S. kaebused osaliselt. Ringkonnakohus lähtus halduskohtu poolt tuvastatust, et kaebajatele on tekitatud kahju 3129 m2 suuruse maa tagastamata jätmisega. Lähtudes kohtule esitatud AS Rime Kinnisvara Vahendus eksperthinnangust, mille kohaselt maa väärtuseks oli 860 kr/m2, mõistis kohus Viimsi Vallavalitsuselt kahju hüvitamiseks A. H., A. H., A. H. ja K. H. kasuks välja 448 490 krooni igaühele, M.-B. S. kasuks 896 980 krooni. Ringkonnakohtu otsust kaebuse esitajad ei vaidlustanud.
22. septembril 2006.a. esitasid K. H., A. H., A.H., A. H. ja M.-B. S. Tallinna Halduskohtule uue kaebuse, milles soovivad Viimsi Vallavalitsuse poolt kahju hüvitamist, mis on kaebuse esitajatele tekkinud kinnisvara hindade tõusu tõttu kohtumenetluse vältel. Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ kinnisvaraeksperdi poolt antud arvamuse kohaselt oli kaebajatele tagastamata jäetud 3129 m2 maa ühe ruutmeetri turuhind kohtumenetluse lõppemise ajal 2006.a. aprillikuus 1500 krooni. Kaebajad leiavad, et täiendava kahju põhjustas neile Viimsi Vallavalitsus kahju hüvitamise viivitamisega ja vallavalitsusele 2003.a. detsembris esitatud hüvitamisnõudele vastuvaidlemisega. Kaebajad nõuavad Viimsi Vallavalitsuselt juba kohtulikult tuvastatud vastutuse asjaolude alusel hüvitist kahju hüvitamata osas, lähtudes maa hinnast 1500 kr/m2, igaüks vastavalt oma nõudeosa suurusele (K. H., A. H., A. H., A. H. 1/6 osa (1500-860) x 3129 : 6 = 333 760 krooni, M.-B. S. 1/3 osa (1500- 860) x 3129 : 3 = 667 520 krooni). Eelmise kohtumenetluse käigus kaebuse esitajad hüvitisenõuet ei suurendanud. Kaebajate esindaja väite kohaselt lükkas kohus nende vastava taotluse tagasi. Kaebajad leiavad, et tegemist on täiendava kahju nõudega, mille hüvitamiseks on põhjendatud eraldi kaebuse esitamine.
23. Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et kaebuse menetlus tuleks lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 5 alusel, kuna samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend. Kaebajatele kahju hüvitamine on lahendatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2006.a. otsusega haldusasjas nr. 3-03-
24. Nimetatud asjaolule viitavad ka kaebajad ise ning märgivad, et ei pea kahju hüvitamise põhjendamise kordamist vajalikuks, kuna need on esitatud viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses. Seega tunnistavad ka kaebajad ise, et samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend. Eeltoodust lähtuvalt tuleb käesolevas asjas menetlus lõpetada. 2
25. Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ka sisuliselt. Kaebajate 27.12.2003.a. esitatud kaebuses taotleti kahju hüvitamist kaebuse esitamise aja seisuga. Kahju suuruse ja väljamõistmise nõude said esitada kaebajad ise, seega jääb arusaamatuks, miks kaebajad ei esitanud kohe nõuet otsuse tegemise aja seisuga või miks kaebajad menetluse käigus oma nõudeid ei suurendanud või muutnud. Vastustaja ei saa vastutada selle eest, millises summas kaebaja oma nõuded esitab. Kaebajate väide, et apellatsioonimenetluses ei saanud nad oma nõuet tõsta, on alusetu, kuivõrd kaebajatel oli võimalus esitada ka Ringkonnakohtule taotlus kahju väljamõistmiseks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Ringkonnakohtu istungi ajaks oli kaebajatele teada, et maa turuväärtus on tõusnud ning kui kaebajad nüüd väidavad, et sellega seonduvalt kahju suurenes, siis tuli neil eelmise kohtuvaidluse ajal suurendada ka väidetavat kahju suurust ning kui kaebajad oma võimalusi tol hetkel ei kasutanud, siis selles ei saa süüdi olla vastustaja. Riigikohus on oma 09.02.2006.a. lahendis nr. 3-2-1-168-2006 p 13 leidnud, et uute tõendite esitamist apellatsioonikohtus tuleb lubada siis, kui menetluslik olukord asjas on pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud ja asja lahendamine esimese astme kohtus esitatud tõendite alusel tooks ilmselt kaasa kohtulahendi, mis on muutunud asjaolusid arvestades sisuliselt ebaõigeks. Seega oli kaebajatel võimalus oma nõudeid suurendada ning taotleda, et kahju hüvitamisel võetaks aluseks vara väärtus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Riigikohus märgib ka oma 18.06.2002.a. otsuses nr. 3-3-1-33-02 järgmist: „ Kui kinnisvara hinnad on objektiivsetel põhjustel tõusnud ning kahju tekitamise aegne hoonete väärtus ei vasta nende väärtusele kohtuotsuse tegemise ajal, on õiglane, et kahju hüvitamisel arvestatakse vara väärtust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See võimaldaks isikul soetada pärast hüvitise kättesaamist võimalikult samaväärne vara, millest ta õigusvastase tegevuse tõttu ilma jäi.” Samas peale menetluse lõppu ei saa turuväärtuse tõusu läbi mingisugusest juurdekasvust juttu olla. Seadus ei näe ette juurdekasvu läbi uue kahju hüvitamise kaebuse esitamise võimalust ning õiguslikku alust oma nõudele ei ole käesolevas kaebuses märkinud ka kaebajad. Täiesti asjakohatu ja ka asjatundmatu on aga kaebajate esindaja poolne viide asjaolule, et kuna vastustaja ei nõustunud nõude esitamisel koheselt 3129 m2 osas hüvitise tasumisega ja vaidles nõudele vastu, siis vastustaja põhjustas kahju hüvitamise viibimise 2006.a. juuni lõpuni. Omapoolsete seisukohtade esitamise ja vastustaja vastu suunatud kaebusele vastu vaidlemise õigus tuleneb vastustajale seadusest ning kui vastustaja ei nõustunud kaebajate poolt esitatuga, siis ta pidigi sellele vastu vaidlema. Jääb arusaamatuks millise kaebaja poolt viidatud „selle avalik-õigusliku tegevusega” on siis vastustaja kaebajatele kahju põhjustanud. KOHUS LEIDIS:
26. Viimsi Vallavalitsuse seisukoht, et kaebuse menetlus tuleb lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 5 alusel, kuna samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend, on põhjendatud. Asja arutamise ajaks Ringkonnakohtu istungil oli kaebajatele teada, et maa turuväärtus on tõusnud ning kohtumenetluses oli neil võimalus oma kahjunõudeid suurendada ning taotleda, et kahju hüvitamisel võetaks aluseks vara väärtus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kaebajate esindaja väited, et nad küll esitasid vastava taotluse, kuid kohus lükkas selle tagasi, on paljasõnalised ja tõendamata. Nimetatud väite õigsuses sunnib kahtlema ka asjaolu, et Ober Haus Hindamisteenuste OÜ ekspertarvamus, millest nähtuvalt oli kaebajatele tagastamata jäänud maa ruutmeetri turuhind seisuga 19.04.2006 1500 krooni, on koostatud alles 30.06.
27. 3 Tõepäraseks ei saa pidada kaebuse väidet, et nn kahju juurdekasvust sai kaebaja teada alles peale Riigikohtu 05.06.2006.a. määruse saamist. Pole selge, mida on peetud silmas „kahju juurdekasvu“ all. Asjaolu, et kinnisvara turuhindade tõus on kestnud juba mitmeid aastaid, on üldteada. Arusaamatuks jääb, miks kaebajad selle alles nüüd avastasid (samas ei ole Riigikohus asja menetlenud ega kahju suurenemist tuvastanud). HKMS § 6 lg 3 p 2 tulenevat kahjunõude esitamise õigust on kaebajad seega juba kasutanud ning jõustunud kohtuotsusega on kaebajatele kahju välja mõistetud. Kui kaebuse esitajad eelmises kohtumenetluses oma kahjunõuet ei suurendanud ja kahju on neile hüvitatud taotletud ulatuses, puudub õiguslik alus teistkordseks kohtusse pöördumiseks täiendava kahjunõudega põhjusel, et vara hind on kohtumenetluse vältel objektiivsetel põhjustel kasvanud. Kaebuse väide, et tegemist on täiendava kahjuga, mille põhjustas Viimsi Vallavalitsus vastuvaidlemisega esialgsele kahjunõudele ja sellest tulenenud kahju hüvitamise viivitamisega, on õiguslikult põhjendamata ega saa seetõttu olla sama kahjunõude teistkordse menetlemise aluseks. Kahjunõudele vastuvaidlemine ei ole vastustaja õigusvastane tegevus, vaid seadusest tulenev õigus. Hüvitamisele kuulub ainult õigusvastase tegevusega tekitatud kahju. Eeltoodu põhjal kohus leiab, et esitatud kaebuse osas on kohtuotsus juba tehtud ja jõustunud ning täiendavat hüvitist uues kohtumenetluses taotleda ei ole võimalik. Seega on tegemist HKMS § 24 lg 1 p 5 mõttes samas asjas samal alusel ja sama eseme kohta esitatud kaebusega, mille teistkordne lahendamine ei ole võimalik ning kaebuse menetlus asjas kuulub lõpetamisele. HKMS § 92 lg 10 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sirje Tromp kohtunik 4