2-04-1185/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuni

1. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-1185 (endine nr 2/32-7996/04) Tsiviilasi AS-i hagi OM vastu õiguse tunnustamiseks mitte maksta töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud 62 404,30 krooni, töövaidluskomisjoni otsuse alusel tasutud 23 358 krooni tagasisaamiseks ja kahju hüvitise väljamõistmiseks 21 604,50 krooni suuruses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS (registrikood XXX, XXX) Kostja: OM(IK XXX, XXX) Asja läbivaatamine 14.juuni 2006, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Hageja esindajad SK ja OP ning kostja OM Juures viibisid Sekretär VK ja tõlk GT Kohtuotsuse resolutsioon
2. Jätta rahuldamata AS-i hagi OM vastu õiguse tunnustamiseks mitte maksta töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud 62 404,30 krooni, töövaidluskomisjoni otsuse alusel tasutud 23 358 krooni tagasisaamiseks ja kahju hüvitise väljamõistmiseks 21 604,50 krooni suuruses.
3. Kohtukulud jätta hageja kanda.
4. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures perioodil XXX-XXX projektijuhina. Tööleping lõpetati töötaja algatusel TLS § 79 alusel. XXX pöördus kostja töövaidluskomisjoni taotledes kostjalt välja mõista täiendava töötasu ja puhkuse kompensatsiooni 62 404,30 krooni. XXX TT ja HIT otsusega rahuldati kostja avaldus. Hagejalt mõisteti välja täiendav töötasu 56 767 krooni (sh XXX eest 14 011 krooni, XXX eest 9 347 krooni, XXX eest 10 695 krooni ja XXX eest 22 714 krooni) ning puhkusehüvitis 5 637,30 krooni. Hageja peab töövaidluskomisjoni otsust ebaseaduslikuks ja põhjendamatuks. Poolte vahel XXX sõlmitud töölepingu järgi oli kostja töötasu suuruseks 5 000 krooni. Töölepingus lisatasu ette ei nähtud. Seadmetegrupi mänedžeride töö tasustamise põhimäärusega nähti ette lisatasud individuaalse müügitöö tulemuste eest. Töö käigus esinenud puuduste eest võidakse nimetatud lisatasu vähendada. Kostja töötasu XXX, XXX,XXX ja XXX eest arvestati vastavalt töölepingule ja kehtivale põhimäärusele. Töölepingu lõpetamisel teostati kasutamata jäänud puhkusehüvitise arvestus vastavuses kostja tegeliku töötasuga. Ajal, mil kostja töötas koos oma ülemuse SI hageja juures, asutasid nad oma firma OÜ ja alandasid süstemaatiliselt toodete hindu oma äriühingu kasuks põhjustades sellega hagejale 43 209 kroonise kahju. Hageja taotleb ITLS § 24 ja § 33 alusel õiguse tunnustamist mitte maksta töövaidluskomisjoni poolt kostja kasuks väljamõistetud 62 404,30 krooni, töövaidluskomisjoni otsuse alusel kostjale tasutud 23 358 krooni väljamõistmist ja kahju hüvitise väljamõistmist 21 604,50 krooni suuruses. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja juures töötades oli kostja põhitöötasuks 5 000 krooni ja lisatasu igas kuus 16% või 8% müügi kasumist. Määruse p 5 näeb ette töös puuduste olemasolu korral lisatasu vähendamise võimaluse. Lisatasu muutmiseks peaks tööandja välja andma käskkirja. Alates XXX hakkas hageja põhjusetult ja seletusi andmata kostja töötasu vähendama. Kostja tööalaste puuduste kohta hageja käskkirju välja ei andnud. Töötasu sai kostja ettenähtust vähem 56 767 krooni. Lepingu lõpetamisel maksis hageja puhkuse hüvitist 14 404 krooni, pidanuks maksma 20 041,30 krooni. Puhkusekompensatsiooni maksis hageja ettenähtust vähem 5 637,30 krooni. Sama kahju hüvitamiseks esitas hageja hagi OÜ vastu. Selles hagis väidab hageja, et kahju tekkis OÜ süül. Hagi on paljasõnaline ENSV TööK § 125 näeb ette töötaja varalise vastutuse vaid otsuse tegeliku kahju olemasolu korral. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et toodete ostuhind on palju madalam kui müügihind. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja töötas hageja juures perioodil XXX-XXX projektijuhina töötasuga 5000 krooni kuus ning tööleping lõpetati TLS § 79 alusel. Leides, et talle maksti alusetult vähem töötasu (lisatasu) XXX 14 011 krooni, XXXX .9 347 krooni, XXX 10 695 krooni, XXX 22 714 krooni, kokku 56 767 krooni ning puhkusehüvitist 5637,30 krooni, esitas kostja avalduse töövaidluskomisjonile. T T ja H inspektsiooni töövaidluskomisjon mõistis XXX otsusega hagejalt välja kostja kasuks täiendava töötasu XXX eest 14 011 krooni, XXX eest 9 347 krooni, XXX eest 10 695 krooni ja XXXeest 22 714 krooni, kokku 56 767 krooni, millest 23 358 krooni kuulus viivitamatule täitmisele ja on hageja poolt täidetud. Peale selle mõistis töövaidluskomisjon hagejalt kostja kasuks välja kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise 5 637,30 krooni suuruses. Mittenõustudes T otsusega esitas hageja kohtule hagi kooskõlas hagi esitamise ajal kehtinud Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) redaktsiooni § 24 1.lõikega, mille kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse 2 läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Pooled vaidlevad kostjale XXX ja XXX ning XXX ja märtsis makstud lisatasu ja sellest tulenevalt kasutamata puhkuse hüvitise suuruse üle. Kooskõlas palgaseaduse § 2 lg 1 on lisatasu palga osa. Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt maksab tööandja töötajale peale põhipalga lisatasu või juurdemakseid seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel. § 3 lg 2 alusel tuleb töötaja palgatingimused ja nende muutused kindlaks määrata töölepingus. § 3 lg 1 kohaselt kuulub palgatingimuste hulka ka töötajale makstav lisatasu. Töölepingus (tl 26-27) leppisid pooled kokku vaid põhipalga suuruses. Pooltevaheline tööleping ei kajasta lisatasu. Lisatasu oli kehtestatud põhimäärusega. Alates XXX kehtiv Põhimäärus seadmegrupi mänedžeride töö tasustamiseks (tl 33) nägi ette põhitöötasu – kuupalga kindlaks määramise töölepinguga (p 3) ja lisatasu (p 2) 16% väljamüüdud materjalide tulust ja 8% kontsernisiseste materjalide müügitulust (p 4). Põhimääruse p 5 võimaldab lisatasu vähendada töös esinevate puuduste korral. XXX seadmegrupi töö tasustamise põhimääruse koostamise alase nõupidamise protokolliga (tl 32) otsustati kuni XXX müügitulude arvestamisel arvesse võtta kõikvõimalikke suurtehingute kulusid (p 1) ja alates XXX koostada ja kinnitada uus põhimäärus (p 2). Alates XXX kehtiva Põhimääruse (tl 25) kohaselt nägi seadmegrupi töötasusüsteem ette põhitöötasu – kuupalga, mis määratakse kindlaks töölepinguga (p 3) ja individuaalsete müügitulemuste eest lisatasu (p 2) 16% väljamüüdud materjalide tulust ja 8% kontsernisiseste materjalide müügitulust (p 4). Põhimääruses on sätestatud võimalus töös esinevate puuduste eest lisatasu vähendamiseks (p 5) ning suuremahuliste ( üle 500 000 EEK realisatsioonikäive) projektide puhul erileppe lisatasude arvestamiseks, mille peab kinnitama kommertsdirektor (p 12). XXX vähendas hageja kostjale makstavat lisatasu XXX seadmegrupi töö tasustamise põhimääruse koostamise alase nõupidamise protokolli p 1 alusel. XXX käskkirjaga nr XXX (tl 80) vähendati kostja individuaalsete müügitulemuste lisatasu 50% diiselrongide hangete rikkumise eest. 2004 jaanuaris vähendas hageja kostjale makstavat lisatasu põhimääruse p 12 alusel. Aruande (tl 20) p-d 6 ja 7 ostusummad on üle 500 000 krooni, mis tähendab, et lisatasu maksmiseks pidanuks olema kommertsdirektori poolt kinnitatud erilepe. See puudus, mistõttu kostjal ei olnud hageja arvates lisatasule nende tehingute eest õigust. XXX käskkirjaga nr 90 (tl 78) vähendati kostja lisatasu 90% elektrikalorifeeride hanketähtaegade rikkumise ning tellijalt saadud pretensiooni eest ning välistellijale diiselmootorite varuosade müügi eest vähendatud hindadega. Pretensiooni tõendamiseks esitas hageja OÜ XXX kirja, milles teatatakse hageja arvete tasumise edasilükkamisest kuni kirja saatja ja AS pretensioonide lahendamiseni ja finantsküsimuste lahendamiseni. Nimetatud kiri iseenesest ei tõenda kostja poolt töölepingu rikkumist. Esitatud tõendite kohaselt vähendati kostjale makstavat lisatasu XXX ja XXX tööalaste minetuste eest käskkirjade alusel. Töötajate Distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 3 ei näe distsiplinaarkaristusena ette lisatasu vähendamist. Hageja kohaldas kahel korral: XXX ja XXX lisatasu vähendamist distsiplinaarkaristusena. Käskkirjade sõnastust saab tõlgendada vaid selliselt, et kostja müügitulemuste lisatasu vähendati tööalaste rikkumiste eest (XXX diiselrongide hangete rikkumine ja XXX hanketähtaegade rikkumine ja tellijalt pretensiooni saamine). Käskkirjad on üldsõnalised, ei selgu, milles konkreetselt tööandja kostjat süüdistas. Kuna aga TDVS § 3 ei näe distsiplinaarkaristusena ette lisatasu vähendamist, ei tulene hageja poolt lisatasu vähendamine seadusest ega põhimäärusest ning nõue nimetatud lisatasude mittemaksmise õiguse tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata. Nõude rahuldamata jätmise 3 põhjuseks on ka see, et käskkiri, millega lisatasu vähendati, tulnuks kostjale allkirja vastu teatavaks teha. Seda ei tehtud, mistõttu käskkiri on tulenevalt TDVS § 11 ja § 12 tühine. Hageja väide, et käskkiri tehti kostjale teatavaks on tõendamata. XXX lisatasu vähendamine kahjude eest (tl 11) ei ole kooskõlas Põhimääruse p-ga 4 (tl 33). Kahjude arvestamist lisatasude maksmisel võimaldab arvestada 20.10.2003 protokoll, mille pga 1 täiendati kuni 31.12.2003 kehtinud Põhimäärust. Arvestades PalS § 2 lg 1, mille järgi lisatasu on palgaosa, § 4 lg 1, mille järgi palgatingimusi võib muuta vaid poolte kokkuleppel ja VÕS § 23 lg 1 p 2, mille järgi lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka pooltevahel väljakujunenud praktikast, leiab kohus, et hagejal puudus alus kostja lisatasu vähendamiseks XXX. XXX kostja lisatasu vähendati põhimääruse (tl 25) p 12 alusel. Nimetatud punkt nägi ette suuremahuliste projektide (üle 500 000 EEK realisatsioonikäive) eest lisatasu maksmise erileppe, mille pidi kinnitama kommertsdirektor, alusel. Kuna erilepe puudus, hageja kostjale lisatasu ei maksnud XXX-XXX aruande p-des 6 ja 7 ostusummade eest, kuna need ületavad 500 000 krooni. Selle tõendamiseks hageja poolt esitatud tõend (tl 20) ei ole usaldusväärne – aruande p
5. Selles punktis ostusumma ja soetushind all märgitud summades on ilmsed vead. Õige ei ole hageja väide, et aruande p-des 6 ja 7 märgitud ostusummade alusel oli õigus põhimäärusest tulenevalt kostja lisatasu vähendada. Üle 500 000 kroonise ostusumma saamiseks liitis hageja p-des 6 ja 7 olevad ostusummad. Kummaski p-s märgitud ostusumma eraldi ei ületa 500 000 krooni (eeldusel, et p 6 õige ostusumma peaks olema 491 128 krooni). Seega puudus hagejal seaduslik alus kostjale XXX väiksema lisatasu maksmiseks. Kuna hageja maksis kostjale alusetult lisatasu vähem, maksis ta alusetult vähem ka hüvitist kasutamata puhkuse eest. Ning ka sellest tulenev nõue tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista 21 604,50 kroonise kahju, mille kostja tekitas hagejale süstemaatiliselt toodete hindu alandades oma äriühingu (OÜ ) kasuks. Nõude materiaalõiguslikku alust hageja hagiavalduses ei märgi. Kohtuistungil väitis hageja esindaja, et nõude aluseks on VÕS § 128 lg 2, tekitatud kahju näol on tegemist saamata jäänud tuluga. Kostja leiab, et kahju hüvitamise nõue tuleb lahendada TööK § 125 alusel. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Arvestades asjaolu, et kostja oli hagejaga tööõiguslikus suhtes, kuulub kohaldamisele ENSV TööK IX peatükk (mitte VÕS või TsK ), mis sätestab töötajate varalise vastutuse. Tööõiguslik varaline (materiaalne) vastutus seisneb töötaja kohustuses hüvitada tööandjale töötaja poolt seoses töövahekorraga (tööülesannete täitmisega) tekitaud kahju. Varalise vastutuse korras on töötaja kohustatud tööandjale hüvitama tekitatud kahju. Töötajate varalise vastutuse sätestab ENSV TööK IX peatükk. Töötaja võtmiseks varalisele vastutusele on vaja järgmiste tingimuste üheaegne esinemine: 1) otsese kahju olemasolu, 2) kahju tekitamine tööandjale tööõigussuhtes olemise ajal, 3) kahju tekitamine seoses tööülesannete täitmisega ja 4) kahju tekitamine töötaja õigusvastase ja süülise käitumisega. Käesoleval juhul kõiki nimetatud tingimusi ei esine, mistõttu puudub seaduslik alus nõude rahuldamiseks. Kostja oli väidetava kahju tekitamise ajal hagejaga tööõigussuhetes. Hageja poolt väidetava kahju tekitas kostja seoses tööülesannete täitmisega. Otsese kahju olemasolu ja kostja õigusvastane ja süüline käitumine aga ei ole tõendatud. Hageja süüdistab kostjat sellest, et kostja müüs enda poolt loodud OÜ-le hageja vara odavamalt kui teistele. Kohtuistungil täpsustas hageja nõuet ja selgitas, et kahju näol on tegemist saamata jäänud tuluga. Kostja väidetel ei ole aga OÜ-le ja teistele äriühingutele müüdud kaup võrreldav, 4 kaup ei olnud samasuguse kvaliteediga, müümine toimus erinevatel aegadel, mis mõjutas kauba hinda. Hageja poolt esitatud müügihindade võrdlustabelist (tl 97) nähtub, et kahel juhul oli tegemist OÜ-le ning As-le ja AS-le müügitehingutega, mille vahel oli ühel juhul 8 kuud ja teisele juhul üle 1,5 aasta. Töösuhtes tekitatud kahju all, mida saab töötajalt välja mõista, peetakse silmas otsest kahju. See on kahju, mis on tegelikult tekkinud ja tõendatud. Hüvitamisele ei kuulu tööandjal saamatajäänud tulu, mida antud juhul hageja oleks saanud, kui kostja müünuks tooteid OÜ-le kõrgema hinnaga, kui ta seda tegi. Kohtu arvates on hageja poolt tõendamata kahju tekitamine ja selle õigusvastasus. Hageja ei ole tõendanud, et kaup, mille hageja müüs OÜ-le ja teistele äriühingutele, oli sama kvaliteediga, samasuguste omadustega, mis tinginuks võrdsed müügihinnad. XXX hagiavalduse täpsustusega esitas hageja kohtule tõendina projektijuhi ametijuhendi, millega soovib tõendada, et kostja ülesandeks oli muuhulgas ostude ja müügi teostamine ning hinnakirja koostamine. See tõend välistab selle, et kostja tekitas hagejale kahju õigusvastase ja süülise käitumisega. Nimetatud ametijuhendi kohaselt kuulus kostja tööülesannete hulka muu hulgas ostu ja müügi võimaluste uurimine, sealhulgas läbirääkimised ja kirjavahetus, ostutellimuste täitmine, ostude ja müügi teostamine. OÜ-le XXX müüdavatele toodetele hindu määrates ei käitunud kostja õigusvastaselt, sest toimis kooskõlas ametijuhendiga ja täitis talle ametijuhendiga pandud tööülesandeid. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt müügiga seotud tööülesannete mittenõuetekohast täitmist. Vaid hageja põhjendamata ja tõendamata väite alusel ei ole võimalik kahju nõuet rahuldada. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hageja nõuded kostja vastu jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Kostja kohtukulude nimekirja ja väljamõistmise taotlust ei esitanud. Kohtuotsu on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2006.a.otsusega nr.2-
6. T. Hiiuväin kohtunik 5