) § 113 lg 1 p 2 alusel tunnistada kehtetuks hageja poolt T.T kasuks teostatud rahaliste kohustuste täitmise ning mõista kostjalt kehtetute tehingute alusel saadud 98 604 krooni välja hageja pankrotivarasse.
lg-st 2 tuleb eeldada kostja teadlikkust tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kuna kostja on hageja nõukogu liige, siis on ta võlgniku lähikondne
lg 2 tähenduses.
lg 3 järgi võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
lg-st 2 tulenevalt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta maksejõuetusest teadis. Kostja osales hageja nõukogu 27.09.2004 koosolekul, kus arutati maksevõimega seonduvat. Hagejal on erinevate 2 võlausaldajate ees rahalisi kohustusi kokku summas 2 230 619,65 krooni. Kui võlgnik valib olukorras, kus ta ei suuda enam täita kõiki oma kohustusi, kohustuse täitmise esmajoones endaga seotud isikule, siis kahjustab ta oma valikuga eeldatavasti teadlikult nende võlausaldajate huvisid, kelle nõudeid ei rahuldatud. Vaidlustatud rahaliste kohustuste täitmisega eelistati ilmselgelt kostjat teistele võlausaldajatele ning kahjustati võlausaldajate huve, kuna kostjale täideti rahalised kohustused olukorras, kus hagejal eksisteerisid makseraskused. Kostja vastuväited 3. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja viidatud
lg-st 2 tulenevat eeldust ei saa kohaldada töötaja suhtes, sest töölepingut sõlmides ei ole töötajal kohustust uurida tööandja majanduslikku olukorda. Ei saa eeldada, et töötamine tööandja heaks kahjustab võlausaldajate huve. Töötasu maksmine on tööandja seadusest tulenev kohustus. Selle kohustuse täitmisel ei ole tegemist erakorralise väljamaksega, mis ei kuulu tavalise majandustegevuse koosseisu. Väljamakseid tehti ka teistele võlausaldajatele ja seega pole kostjat eelistatud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused 4. Kohus rahuldas hagi, tunnistades hageja poolt töölepingu alusel rahalise kohustuse täitmise kostja suhtes kehtetuks ning mõistes kostjalt hageja pankrotivarasse välja 98 604 krooni. 5.
lg 1 p 2 alusel tuleb tagasivõitmise nõude põhjendatuse hindamisel kontrollida, kas väljamaksed on toimunud seaduses märgitud ajavahemikus ning kas esineb vähemalt üks seaduses märgitud asjaolude loetelust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud rahalise kohustuse täitmine toimus kolme kuu kestel enne hageja pankrotimenetluse algatamist. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja oli hageja nõukogu liige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 2 ja
lg 2 p 1 järgi on juriidilisest isikust võlgniku nõukogu liige võlgniku lähikondseks.
lg 2 järgi eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis võlgniku maksejõuetusest.
lg 1 p-s 2 ettenähtud tagasivõitmise sisuline eeldus - väljamakse saaja poolne maksevõimetusest teadmine. Õige ei ole kostja väide, et pankrotiseaduses ettenähtud tagasivõitmise eeldused ei kehti töötaja suhtes. Vaidluses esile toodud asjaoludel ei ole alust eelistada kostjat teistele võlausaldajatele. Tööleping kostjaga sõlmiti ajal, kui tema juhitaval äriühingul esinesid tõsised makseraskused. Kostja pidanuks vastuväite põhjendamiseks tõendama, et ta on töölepingus märgitud tööpanuse hageja kasuks andnud, samuti et töölepingu sõlmimine töötajale väga soodsatel tingimustel oli äriühingu maksevõime parandamiseks ja võlausaldajate huvide kaitseks tingimata vajalik. Seda tehtud ei ole.
lg 1 p 2 tervikuna, siis peab hageja poolt olema välja toodud, millistele asjaoludele ta tugineb.
Nimetatud sätete kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale muu hulgas siis, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma, kusjuures võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. 4 15. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks hageja viidanud hagiavalduses asjaolule, et kostja on võlgniku nõukogu liige, kelle puhul eeldatakse, et ta oli teadlik võlgniku makseraskustest, mistõttu ei saanud ta sellele vastuväiteid ja tõendeid esitada. Hagiavalduses tõi hageja selgesõnaliselt esile asjaolud, et kostja on AS K nõukogu liige ja ta on võlgniku lähikondne
lg 2 p 1 tähenduses (t/lk 2), kellele täideti rahalised kohustused kogusummas 98 604 krooni kolme kuu kestel enne pankrotimenetluse algatamist olukorras, kus äriühingul eksisteerisid makseraskused ning ei suudetud täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Nagu juba eelpool märgitud,
lg 2 järgi võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Kohus ei laiendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ja kohtu tuvastatu ei välju hagi piiridest, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Ka ei saanud kohtu kohaldatud õigusnorm olla kostjale üllatuslik, kuna ta tugines vastuses hagiavaldusele (t/lk 26)
16. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja oli võlgniku makseraskustest ja maksejõuetusest teadlik juba 2004.a aprillist. See asjaolu on tõendatud äriühingu nõukogu koosolekute protokollidega (t/lk 40, 42), millest nähtub, et koosolekutel arutati makseraskusi. Tulenevalt
MS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema vastuväited tuginevad. Kui kostjal endal puuduvadki õigusteadmised ja ta ei tea, milliseid asjaolusid ta peab tõendama, siis pidanuks seda teadma kostjat esimese astme kohtus esindanud advokaat. 17. Kuna tegemist on töötasu tagasivõitmise nõudega, kontrollis maakohus lisaks
lg 1 p-s 2 ettenähtud rahalise kohustuse tagasivõitmise eelduste olemasolule ka kostja tööpanuse tõendatust. Kostja esindaja ei osanud kohtule selgitada, milliseid tööülesandeid kostja täitis ja ta väitis, et kostja panust ei saagi dokumentidega tõendada (protokoll t/lk 70). Apellatsioonkaebuse väited kostja antud tööpanuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. 18. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus. 19. Menetluskulude hüvitamise taotlusi pooled ringkonnakohtule ei esitanud. T. Kollom M. Merimaa A. Tänav
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.