Tsiviilasi nr 2-03-652 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 09.oktoobril 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi TL(isikukood XXX, e

RS) § 12 lg-le 1 kohaldada alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ka võlaõigusseaduses (

) sätestatut.

§ 619

kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja käsundisaajana võttis endale lepinguga kohustuse osutada kostjale kui käsundiandjale järgmisi teenuseid: 1) teostada kostja korteris remont 2) anda korter peale remonti üürile 3) tasuda korteriga seotud kommunaalteenuste + telefoni + elektri eest. Lepingukohaselt oli kokku lepitud käsundisaaja tasuks ühekordselt 5000.00 krooni. Ka puudub vaidlus, et lisaks oli kokku lepitud, et saadud üürist kaetakse esmalt remondikulud ja kööki/vannituppa ostetud mööbel/seadmed ning kommunaalmaksed. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja tõepoolest andis üürile kostjale kuuluva eluruumi ja sai ka üürnikelt tasu. Nimetatud asjaolu tõendavad ka kohtule esitatud üürilepingud (t lk 15-49). Nimetatud tõenditega on tõendatud üüri saamine järgmiselt: XXX sõlmitud lepingu alusel perioodil kuni XXXX tulu 27 383.09 krooni. Tulu arvestamisel lähtub kohus hageja arvestusest (t lk 20-22), kuna kostja seda ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud; XXX sõlmitud lepingu alusel perioodil kuni XXX tulu 18 465.10 krooni t lk 28-29); XXX sõlmitud lepingu alusel perioodil kuni XXX tulu 52 003.00 krooni (t lk 35-37); XXXX sõlmitud lepingu alusel perioodil kuni XXX tulu 46 032.10 krooni (t lk 55-57). Seega on tõendatud, et kokku sai hageja üüri 143 883.29 krooni. Poolte vahel kokkulepitu alusel tuleb sellest summast esmalt maha arvata 5000.00 krooni ühekordne tasu, milles oli kokku lepitud lepingu p-s

1. Puudub ka vaidlus, et hageja tasus ära lepingu sõlmimise hetkel korteril olnud kommunaalmaksete võla ja erinevad maksed perioodil XXX kuni esimese üürilepingu sõlmimiseni kokku summas 1871.37 + 5530.50 krooni. Nimetatud summad on tõendatud dokumentaalsete tõenditega (erinevad maksedokumendid t lk 216-231). Seega ka nimetatud summa tuleb saadud üürist maha arvata. 4 Samuti tuleb sellest maha arvata hageja poolt kantud remondikulud. Kostja võttis nõude selles osas õigeks 5000.00 krooni ulatuses (t lk 387). Poolte vahel puudub vaidlus, et ajavahemikul lepingu sõlmimisest kuni esimese üürilepingu sõlmimiseni XXX oli kostjale kuuluvas korteris teostatud remont. Remondi tegemine on tõendatud ka tunnistajate S.LX ja J.GX ütlustega. XXX lepingus ei olnud pooled konkretiseerinud, mida nad mõistavad sõna „kosmeetiline“ all. Ka ei olnud kokku lepitud remondi maksumuse piirmäärasid. Tunnistaja S.LX kui kostja tolleaegse esindaja ütluste kohaselt nägi ta korteris tehtud remonti ja leiab, et see võis maksta umbes 20 000.00 krooni; et vahetatud oli tapeet, koridoris ja köögis ka põrandakatted; et uksed olid pahteldatud ja värvitud, köögi üks sein oli ½ osas plaaditud, rõdu oli klaasitud; tualettpott oli välja vahetatud, ka torud ja santehnika; köögis oli vahetatud kraanikauss ja ühes toas ka elektrijuhtmed; vahetatud oli välisuks metallukse vastu, ka elektripliit; paigaldatud olid veemõõturid. Hageja nõuab remondikulude katteks 57 704.00 krooni ning esitas rida erinevaid maksedokumente (t lk 144-207). Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena veendumusel, et tõendamist leidis hageja poolt remondi teostamine, kuid mitte tema poolt nõutavas ulatuses. Kohus arvestab üheltpoolt asjaolu, et vaieldamatult remont teostati ning et kokku ei olnud lepitud remondikulude piirmäära, aga ka asjaolu, et tunnistaja SLkui kostja tolleaegne esindaja ei eitanud, et hageja poolt olid talle saadetud arved remondikulude kohta ning et nimetatud kuludest oli tal hagejaga ka juttu. Tunnistaja ütluste kohaselt tundusid kulud talle liiga kõrged. Kostja poolt ei esitatud ühtki konkreetset tõendit hageja poolt esitatud remondikulude ümberlükkamiseks. Kostja poole väide, et samal ajal tegi hageja remonti ka talle endale kuuluvas eluruumis XXX, on paljasõnaline. Tõendeid selle väite kinnitamiseks ei esitatud. Samas arvestab kohus ka asjaolu, et mitte kõiki hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ei ole võimalik üheselt seostada remondi tegemisega (näiteks t lk 146 „keemiakaup“ kirjutatud tšekile hageja poolt, kuid peale maksmise aja muud tuvastada ei ole võimalik; t lk 155 võimalik tuvastada vaid „eraisik“ ja „kauba eest“; t lk 163 arve kuupäev „XXX“, seega enne pooltevaheliste suhete algust; t lk 166 võimalik tuvastada vaid „tööriistad“, sama t lk 175; t lk 176 näha vaid ostuaeg ja summa; sama t lk 180, 197, 200, 201, 203, 204, 206). Hageja omakäelised kirjalikud seletused ei saa olla kohtule tõenditeks tulenevalt TsMS § 229 lg-st
2. Seega loeb kohus kuludest remondimaterjalidele jmt tõendatuks 29 404.00- 7238.75 = 22 165.25 krooni. Tasu maksmise kohta töömeestele ja transpordikulude eest hageja tõendeid TsMS-i mõttes ei esitanud. Küll aga arvestab kohus üldiselt teadaolevat asjaolu, et töö, sealhulgas remonditöö, eest tuleb maksta töötasu selle tegijale. Puudub alus eeldada, et remont teostati tasuta ja seetõttu leiab kohus, et mõistlikuks summaks on arvestada tasudena töömeestele 10 000.00 krooni. Remont on tehtud ja kostjal hüve talle kuuluva vara parendamise näol saadud. Transpordikulude suuruse kohta samuti tõendeid esitatud ei ole, kuid selles osas puudub kohtul alus nende kandmise eeldamiseks ja hagi selles osas tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Tõendamatuse tõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja poolt tema enda isikliku töö eest nõutud 5000.00 krooni ja teenustasu 1350.00 krooni.

§ 628

lg kohaselt peab käsundiandja hüvitama käsundisaajale mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Antud juhul ei olnud pooled mingeid kulusid kokku leppinud ja kuna remondi tegemise eest kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tasu töömeestele, siis ei saa kohtu arvates kuidagi pidada vajalikeks kuludeks lisaks ka hageja enda väidetavat tööd remontimisel ja koristamisel. Pooled olid kokku leppinud ühekordse tasu käsundi täitmise eest ja kulude hüvitamisest ülejäänud summa jagamise. Hageja väite kohaselt oli lisaks kirjalikus lepingus kokkulepitule lepitud suuliselt hageja ja kostja seadusjärgse esindaja S.L vahel kokku, et peale kõiki kokkulepitud tasusid üürist järelejäänud osa jagatakse poolte vahel võrdselt. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja SLütlustega (t lk 5 358-360), mille kohaselt pidi hageja saama ½ üüritulust, mis jääb järgi peale kulutuste mahaarvamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et remondikulude katteks tuleb saadud üürist maha arvata kokku 32 165.25 krooni. Hageja nõue talle kuuluva mööbli välja nõudmiseks kostja valdusest kuulub rahuldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 45 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. AÕS § 40 lg 2 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta asja valduse rikkumine. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagetavad asjad (peale osalist tagastamist nimekiri t lk 384-385) on hageja omandis, kuid senini kostja valduses (asuvad temale kuuluvas eluruumis). Kostja on vaidlustanud vaid nende väärtuse. Kohus arvestab hagetavate asjade turuväärtuse määramisel pooltevahelise lepingu p-s 8 kokkulepitud väärtusi ja pesumasina puhul ka selle soetamisväärtust (t lk 73). Lisaks arvestab kohus, et kõik asjad on senini (s o juba 8 aastat) erinevate üürnike igapäevases kasutuses ja seega nende praegune turuväärtus on tunduvalt madalam nende soetamismaksumusest. Vastavalt TsÜS §-le 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, milleks on selle eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks järgmised väljanõutavate asjade väärtused: magamistoa mööbel 5000.00 krooni (xxx lepingus 7000.00 krooni, hageja arvates 10 000.00 krooni, tõendeid esitatud ei ole), elutoa ja magamistoa valgustid 2000.00 krooni (nii lepingus kui hageja arvates kokku 3000.00 krooni, tõendeid esitatud ei ole), köögi sisustus 2100.00 (tõendatud vaid külmkapp soetamismaksumusega XXX 2280.00 krooni, hageja hinnangul kõik kokku 4200.00 krooni), WC-sisustus 100.00 krooni (hageja hinnangul 208.00 krooni), vannitoa sisustus 1600.00 krooni (hageja hinnangul 3870.00 krooni). Lepingu p-s 10 leppisid pooled kokku, et kostjal tuleb tasuda hageja mööbli kasutamise eest 500.00 krooni kuus. Seega oli tegemist rendisuhtega kuni 01.07.2002 kehtinud rendiseaduse ja sealt edasi kehtiva

-i mõttes. Puudub vaidlus, et senini ei ole kostja hagejale mööblit välja maksnud ning osaliselt on see senini kostja valduses. Hageja nõuab tasu mööbli kasutamise eest perioodil peale lepingu lõppemist, s o XXXX kuni XXXX.

§ 335alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud.

Nimetatud sätte kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Seega on nimetatud sätte kohaselt üürileandjal valikuvabadus ja õigus nõuda muuhulgas kokkulepitud üüri tasumist. Kostja ei põhjendanud, miks võttis ta selles osas hagi õigeks vaid 100.00 krooni kuus ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tasuda hagejale mööbli kasutamise eest 43 kuu jooksul kokku 21 500.00 krooni ja hagiavaldus tõendatud ja põhjendatud lisaks nimetatud suuruses kahjuhüvitise osas ka asjade välja nõudmise osas. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et peale kokkulepitud ühekordse tasu ja kulutuste mahaarvamist (5000.00 + 1871.37 + 5530.50 + 32 165.25) pidi üürist saadud tulu moodustama summa 101 006.17 krooni, millest vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele pidi kostja saama ½, seega 50 503.09 krooni. Puudub vaidlus, et hageja on kandnud kostjale üle 4200.00 krooni (maksekorraldus XXX t lk 58). Muude hageja poolt hagiavalduses ja selle täpsustuses väidetud summade (pangaarvele lisaks 400.00 krooni + sularahas 11 000.00 krooni) tasumine tõendamist ei leidnud. Seega on vastuhagi tõendatud ja põhjendatud 50 503.09 – 4 200.00 = 46 303.09 krooni suuruses summas. 6 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega kuuluvad rakendamisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60, mille lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalisel rahuldamisel jätta poolte kohtukulud kummagi poole enda kanda. Antud asjas on kohtu arvates selline otsustus õiglane, kuna osaliselt kuulusid rahuldamisele nii hagi kui vastuhagi. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok