2-05-11546/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Lihtmenetluses tehtud otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks 28.04.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, lihtmenetlus tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-11546 (endine nr 2/230-19366/05) Tsiviilasi OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi JS(S ; isikukood XXX, elukoht XXXX) vastu 18 238,10 krooni saamiseks RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täielikult.
2. Välja mõista JS 18 238,10 krooni OÜ kasuks. Kohtukulude jaotus
3. Välja mõista JS kohtukulud 1 947,15 krooni OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue XXX esitas OÜ hagi JS vastu 18 238,10 krooni saamiseks. Nõue tulenes XXX kostja ja AS ( AS õigusjärglane) vahel sõlmitud liitumislepingust nr XXX, mille kohaselt esitatud arved jättis kostja maksmata. Antud lepingust tuleneva nõude omandas hageja. Kostja lepingust tulenev põhivõlg oli 9 119,05 krooni ning lepingu üldtingimuste kohane viivisevõlgnevus 9 119,05 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista ka kohtukulud – riigilõivu summas 1 400 krooni ja õigusabikulud summas 911,91 krooni. Asjaolud Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja esitas XXX. kohtule vastuse, milles hagi ei tunnista. Kostja sõnul kasutas telefoni keegi kolmas isik, kelle sõnul olid arved tasutud. Samuti ei ole kostja aadressile saadetud hageja ega AS-i poolt ühtegi võlateadet ega arvet ja seega ei olnud kostja võlgnevusest teadlik. Arved ja võlateatis on saadetud aadressile XXX. Kostja elab aadressil XXX. Nimetatud aadress on märgitud ka kostja ja AS ( AS õigusjärglane) vahel sõlmitud liitumislepingus lahtris „kliendi andmed”. AS poolt saadetud teade hagi esitamisest kohtusse, on saadetud aga XXX. Kostja sõnul on hageja nõue aegunud. Kostja palub jätta hageja nõuded rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. XXX. esitas hageja seisukoha kostja vastuse osas, milles hageja kostja väidetega ei nõustu ja vaidleb nendele vastu. Hageja sõnul on kliendil õigus anda XXX kolmandate isikute kasutusse, jäädes vastutavaks lepingu täitmise eest, mis tuleneb liitumislepingu tingimuste punktist 4.1.
4. Hageja leiab, et kostja väide arvete mittesaamise kohta ei ole asjakohane, kuna teenuse osutaja väljastas arved lepingu sõlmimisel kliendi poolt antud aadressile. Kostja kohustus oli teatada teenuse osutajale oma õiged andmed. Hageja leiab, et nõude esitamise tähtaeg ei ole möödunud, kuna vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne XXX. sõlmitud kestvuslepingutele alates
5. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosaseaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne XXX kohaldatakse seni kehtinud seadust. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada täies ulatuses. XXX esitas kostja kohtule vastuse hageja XXX esitatud seisukoha osas. Kostja jääb oma seisukoha juurde ja ei tunnista tema vastu esitatud hagi. Kostja lepingu sõlmimist ei vaidlusta. Kostja ei ole saanud arveid liitumislepingus märgitud aadressile. Arved on saadetud XXX. Kostja aadress on lepingus märgitud aga XXX. Kostja seisukoht on, et teda ei ole võlgnevuse olemasolust teavitatud ning hageja ei ole teinud ühtegi katset tekkinud olukorra lahendamiseks kohtuvälises korras. Kostja on arvamusel, et hageja nõue on aegunud, kuna TsÜS § 146 kohaselt on aegumistähtaeg 3 aastat lähtuvalt rahanõudmise esitamise kuupäevast. Kostja sai võlgnevusest teada XXX. Kostja palub kohtul võtta arvesse nõudmise esitamise aegumist, jätta hageja nõue rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Poolte vahel XXX sõlmitud liitumislepingust nr XXXning teatisest AS ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 18 238,10 krooni, millest põhivõlg moodustab 9 119,05 krooni ja viivised 9 119,05 krooni, millele kostja vaidleb vastu. Liitumislepingule allakirjutamisega kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lisaks oleva Eurotelefoni kasutamise eeskirjasid. Vastavalt nimetatud eeskirjade punktile 4.1.2 võis klient loovutada XXX kolmanda isiku kasutusse, jäädes RLE ees vastutavaks liitumislepingu tingimuste täitmise eest. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Esitatud tõendite põhjal on kostja põhivõlgnevus hageja ees 9 119,05 krooni. Kohus leiab, et nõue ei ole aegunud. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 järgi oli üldine hagi aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 146 lg 1 järgi on aegumistähtaeg 3 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 järgi arvestatakse käesolevale nõudele 3-aastast aegumistähtaega algusega 01.07.
6. Hagi on kohtule esitatud 29.06.2005, seega enne aegumistähtaja lõppu. Tulenevalt eeskirjade punktist
7. kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Lepingust tulenevalt võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 124 247,06 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 9 119,05 krooni. Kostjale on aadressile XXX saadetud XXX, XXXX ja XXX arved ja XXX ja XXX.a. saldoseisud, XXX teatis nõude loovutamise kohta ning 23.05.2005 võlateatis, mida kostja ei ole oma sõnul kätte saanud. Kostja ja AS ( AS õigusjärglane) vahel sõlmitud liitumislepingust nr XXX nähtub, et kliendi andmete lahtris on küll kostja JS postiaadressiks märgitud XXX, kuid maksja andmete lahtris on XXX, maksjaks S . Seega on kostja ise andnud maksja postiaadressiks XXX ning hageja õiguseelneja oli õigustatud sellel aadressil arved saatma. Kuivõrd neid andmeid on kostja ise oma allkirjaga kinnitanud, ei saa ta arvete mittesaamises süüdistada teenuse osutajat. Kohus lisab, et kasutades telefoniteenuseid (sh kolmanda isiku kaudu) ei saanud kostja eeldada, et see teenus on tasuta. Kostja kohustatud isikuna pidanuks arvete mittesaamisel ise pöörduma hageja õiguseelneja poole arve saamiseks. Kostja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole täitnud tema poolt sõlmitud lepingut ega tasunud telefoniteenuse eest on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Hageja on vähendanud viivise määra põhisumma ulatuseni, mis kohtu hinnangul on mõistlik. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 1 400 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 547.15 krooni (3% hagihinnast). Meelis Eerik Kohtunik