← Eesti

2-05-1547/10

Obsah (5)§ 619§ 620§ 100§ 103§ 104

2-05-1547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2007.a, Talli

§ 619tähenduses.

Vastavalt

§-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) lepingu kohaselt osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 14. Turvateenuse lepingu olemusest tulenevalt on lepingu eesmärgiks valve alla antud esemete (vallasvara) säilimise tagamine, s.o muuhulgas vara kaitsmine võimalike varguste eest käsundisaaja (turvateenuse osutaja) poolt.

§ 620

kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Samuti tuleb käsundisaajal käsund täita vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale. Sellele lisaks peab oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Lepingu rikkumine turvateenuse osutaja poolt võib seega seisneda eelkõige temalt oodatava hoolsusstandardi mittejärgimises (nt lohakus või pealiskaudsus valve teostamisel), kuid ka kokkulepitu mittetäitmises (nt turvatöötaja mitteviibimine valvealusel territooriumil ajavahemikel, mille puhuks on turvateenuse osutamises kokku lepitud). Turvateenuse lepingu täitmist käsundisaaja (s.o turvateenuse osutaja) poolt tuleb hinnata lähtudes sellest, kas teenuse osutaja on teinud kõik temalt lepingu alusel oodatava, et hoida ära valve alla antud vara kahjustumine või kaotsiminek.

  1. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti asunud seisukohale, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud vaidlusaluse plaatvibraatori toomine valvatavale ehitusplatsile ning selle kaotsiminek. Kohus on viidanud tunnistajate ütlustele, millest nähtuvalt plaatvibraator valvatavale territooriumile kohale toodi ning hiljem selle kadumine avastati. Ringkonnakohtul ei ole põhjust ega alust hinnata tunnistajate ütlusi maakohtust erinevalt.
  2. Kolleegium nõustub ka maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei pidanud hageja kadumaläinud seadet kostjale eraldi üle andma ega seda valvežurnaalis fikseerima. Kohus on põhjendatult viidanud pooltevahelise turvateenuse lepingu lisaks nr 3 oleva turvatöötaja valveeeskirja p-le 12, mille kohaselt loeti kõik üle 100 kg kaaluvad seadmed kostja vastutavale valvele üle antuks automaatselt iga valve vahetuse algusega. Samuti on kohus tunnistajate ütluste põhjal tuvastanud, et seade paigutati pärast töö lõppu valvuri soojaku kõrvale, millega tuli lugeda seade valvamiseks üleantuks. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas täielikult maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS 654 lg 6 alusel korrata. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et plaatvibraatori kadumises alustatud kriminaalmenetlus nr 04231504419 lõppes tulemusteta. Seega oli kostjal muuhulgas kohustus valvata ka territooriumile paigutatud plaatvibraatorit.
  3. Kuna lepingu eesmärgiks oli tagada valveobjektil valve, sh hoida ära valvataval territooriumil paikneva vallasvara kaotsiminek, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on kostja poolse lepingurikkumisena käsitatav asjaolu, et vaatamata kostja poolt võetud valvekohustusele läks valvealuselt ehitusplatsilt kaduma plaatvibraator DPU 5045 H.

§ 100

kohaselt mõistetakse kohustuse rikkumise all võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh täitmisega viivitamist. Seega kujutab kohustuse rikkumine endast ühe lepingupoole käitumist viisil, mis ei vasta konkreetses võlasuhtes (lepingusuhtes) temalt oodatavale. Kohustuse rikkumisena on 4

(6)vaadeldav ka käitumise tagajärg, s.o teise lepingupoole sattumine olukorda, mis ei ole kooskõlas sellega, mida ta võlasuhtelt ootas. Käesoleval juhul sattus hageja kui tellija (käsundaja) olukorda, kus vaatamata kostjaga sõlmitud valveteenuse lepingule läks valvatavalt territooriumilt kaduma vara. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust oli tellijal (käsundajal) alust oodata, et kostja kui käsundisaaja poolt osutatav teenus tagab valveobjektil paikneva vara säilimise varguste vm inimtegevuse vastu. 18. Apellant (kostja) tugineb sellele, et pooltevahelise lepingu p 7.2 kohaselt tekkis kostjal vastutus lepingu rikkumise eest ning sellest tuleneva kahju hüvitamise kohustus üksnes süü olemasolu korral.

§ 103

lg 1 ja 2 kohaselt vastutab võlgnik (s.o lepingu järgi kohustatud isik) üldjuhul kohustuse rikkumise eest süüst sõltumata, rikkumine on vabandatav vääramatu jõu korral.

§ 104

lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Pooled on lepingu p-s 7.2 kokku leppinud valveteenuse osutaja vastutuse piiramises.

§ 104lg 2 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Kuna seadus ei omista tsiviilõigusliku vastutuse puhul tähendust süü eri vormidele ning ka lepingus ei eristata rikkumise tagajärgi sõltuvalt süü vormist, piisab kostja vastutuse tuvastamiseks hooletuse olemasolust.

§ 104lg 3 kohaselt loetakse hooletuseks käibes vajaliku hoole järgimata jätmist.

Poolte kokkuleppe (lepingu p 7.2) kohaselt lasub kostja süü (s.o vähemalt hooletuse) tõendamise koormis hagejal. 19. Hageja on oma väiteid kostjapoolse lepingurikkumise kohta tõendanud tunnistajate A. L, V. K ja L. S ütlustega. Tunnistajate ütluste põhjal on alust asuda seisukohale, et kostja ei rakendanud oma lepingulisi kohustusi täites käsundi laadist tulenevat vajalikku hoolsust (

§ 620

lg 1) ning temapoolne kohustuste rikkumine oli vähemalt hooletu

§ 104lg 3 mõttes.

Nii nähtub tunnistajate A. L ja L. S ütlustest (t lk 90-91 ja lk 148-149), et ajavahemikul 15.10.2004.a kuni 19.10.2004.a võimaldas kostja kolmandatele isikutele ligipääsu valvatavale territooriumile (kõrvalobjektil töötanud masinate parkimine) ilma seda hagejaga kooskõlastamata. Tunnistaja L. S ütluste kohaselt oli 18.10.2004.a hommikul ehitusobjekti valvur lahkunud objektilt enne ettenähtud aega, kusjuures värav oli lukust lahti. Niisugune käitumine ei ole kooskõlas sellega, mida käsundiandjal (hagejal) oli alust teiselt lepingupoolelt oodata; samuti sattus hageja kostja käitumise tõttu olukorda, mida ta lootis lepingut sõlmides vältida (vara kaotsiminek). Kostja ei ole hageja esitatud tõendeid millegagi ümber lükanud ega esitanud omapoolseid tõendeid, millest nähtuks, et kostja täitis oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt ning vajaliku hoolsusega. 20. Ringkonnakohtu arvates ei ole asjakohane apellandi seisukoht, nagu ei oleks hageja esitanud oma väidete tõendamiseks nõuetekohases vormis (s.o dokumentaalseid) tõendeid. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Lõike 2 kohaselt võib hagimenetluses tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 272 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kolleegium leiab, et vaatamata pooltevahelise lepingu p 7.2 sätestatule, mille kohaselt pidanuks tellija tõendama teostaja süüd, ebaseaduslikku käitumist ja sellest tingitud kahju ulatust dokumentaalselt, ei ole kohtumenetluses välistatud tuginemine tunnistajate ütlustele. Nimelt on kostja käitumine lepingu täitmisel (sh ka kostja süü) ainuüksi kostjast endast sõltuv asjaolu ning hageja kui 5

(6)käsundiandja poolt on selle kohta dokumentaalsel kujul mõeldav esitada eeskätt kirjeldusi vm vormis jäädvustusi. Lisaks sellele, et asjaolude kirjelduse on hageja esitanud hagiavalduses, sisaldavad andmeid asjaolude kohta ka tunnistajate ütlused.
  1. Vastustaja AS T palus jätta menetluskulud AS M kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni
  2. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei esitanud ringkonnakohtule kohtukulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu TsMS § 60 lg 3 kohaselt puudub ka vastustajal alus nõuda kohtukulude hüvitamist. A. Tänav M. Seppik K. Kullerkupp 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.