← Eesti

2-05-19799/14

Obsah (9)§ 635§ 116§ 188§ 77§ 641§ 189§ 115§ 127§ 134

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-19799 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mail 2007, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi I L hagi S U ja M T vastu

) § 64 lg 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kuna puuduvad andmed vastupidise kohta, siis tuleb lähtuda, et kostjad T ja U vastutavad lepingu eest solidaarselt. Lepingu ülesütlemine olulise rikkumise tõttu Järgnevalt analüüsib kohus, kas pooltevaheline leping on üles öeldud ja kas see on toimunud kostjatepoolse olulise lepingurikkumise tõttu.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt sama § lg 4 tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.

§ 116

lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Vastavalt sama § lg 2 p 1, 3 ja 4 olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis /---/; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;

§ 188

lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. 5 Kohus leiab, et tööde teostamise lõpptähtajaks töövõtulepingus oli

  1. märts
  2. Kohtuistungil selgitas tunnistaja H, kes viibis esmaste lepinguläbirääkimiste ajal hageja korteris, et kostja T ütles, et hageja võib korterisse sisse kolida märtsis. Sellest võib järeldada, et märtsis 2005 pidid hageja arvates olema seinad viimistletud ja elektritööd lõpetatud ning sanitaarruumid kasutusvalmis, seega sisuliselt kõik tööd lõpetatud. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et pooled oleks määranud teistsuguse tööde lõpptähtaja. Millegagi ei ole tõendatud kostja T väide, et pooled lõpptähtaega ei määranudki ning tööd pidi T lõpetama siis, kui seda ise võimalikuks või vajalikuks peab. Seega tuleb teistsuguste andmete puudumisel järeldada, et tööde teostamise lõpptähtajaks töövõtulepingus oli
  3. märts
  4. Vaidlust ei ole selles, et märtsiks 2005 töid ei lõpetatud. Juunis 2005 kui hageja avaldas soovi lepingust taganeda, siis oli selleks ajaks tehtud töid alla poole lepingu mahust. Seega pikenes tööde tegemine kordades ning oleks pikenenud tõenäoliselt oluliselt rohkem, kui kostjad oleksid saanud töödega jätkata. Tähtaja ületamist nii olulisel määral tuleb kindlasti lugeda lepingu rikkumiseks. Kuna tähtaeg on üks olulistest tingimustest töövõtulepingus, siis tähtaja mitmekordse ületamisega jääb tellija olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, seega on tegemist olulise lepingurikkumisega vastavalt

§ 116lg 2 p 1.

Tähtaja ületamisest nii olulisel määral koos asjaoluga, et kostjad ei ole seejuures teadaolevalt väljendanud muret tähtaja ületamise pärast annab alust järeldada, et kostjad rikkusid tähtaega vähemalt raske hooletuse tõttu, mis kujutab endast olulist lepingurikkumist vastavalt

§ 116lg 2 p 3.

Tähtaja ületamine iseenesest on selline lepingurikkumine, mida ei saa parandada või kõrvaldada tulevikus, mistõttu võib öelda, et olulisel määral tähtaja ületamine annab tellijale põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi, mis kujutab endast olulist lepingurikkumist vastavalt

§ 116lg 2 p 4.

Lisaks olulisele lepingurikkumisele tähtaja ületamise näol esinesid puudused ka kostjate tehtud töös.

§ 77

lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

§ 641

lg 2 p 5 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: /---/ tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, /---/.

§ 77

lg 1 ja § 641 lg 2 p 5 tuleneb, et kuivõrd antud juhul puudus poolte vahel täpsem kokkulepe tööde kvaliteedi kohta, siis pidi tehtav remont vastama keskmisele kvaliteedile niivõrd, kuivõrd tööde teostaja kohta teadaolevatest asjaoludest ei nähtu teistsugust. Iseenesest õige on kostja T väide, et tema tööde tegeliku teostajana ei ole kunagi saanud ehitusalast haridust ja on töid teinud „hobikorras“ tuttavatele ilma avalikku reklaami tegemata. Õige on, et sellest oleks hageja pidanud järeldama, et tal ei ole alust nõuda kostjalt keskmisest kõrgema kvaliteediga töö tegemist. Samas tuleb olla kategooriliselt vastu sellele, et tööde teostamine hobikorras õigustaks töö tegemist lohakalt. Kostja T on küll ilma erialase hariduseta, kuid see ei õigusta vigasid, mis ei tule mitte töövõtete mittevaldamisest, vaid lohakast ja kiirustades tehtud tööst ning korteriremont, sealhulgas kipsplaatide paigaldamine ja plaatimine, peaks olema just selline tegevus, mida on keskmine inimene võimeline pärast mõningat iseõppimist edukalt ka keskmisel kvaliteedil teostama, ilma, et see nõuaks mahukamat kutse või kõrgharidusõpet. Kostjad said oma töö eest ka arvestatavat turuhinnale vastavat tasu, mis ületas mitmekordselt Eesti keskmist kuupalka ning oleks vale öelda, et seejuures ei saa nende töö kvaliteedile esitada mingisuguseid nõudmisi. 6 OÜ K ekspertiishinnangust (tl 14-22) nähtub, et eksperdi arvates on vaheseinte paigaldamisel tehtud jämedad vead karkasside ja plaatide paigaldamisel ei ole kinni peetud horisontaalsusest ja vertikaalsusest. Ka tunnistajad kinnitasid, et välised seinaplaadid olid pandud ebaühtlaselt. Ekspert avaldas arvamust, et keraamilised plaadid seintel on paigaldatud viltu kaldudes kõrvale horisontaalist ja vertikaalist mitu korda rohkem, kui tavapäraste ehitusnormidega lubatud ning plaadid on paigaldatud häirivalt astmeliselt ja liiga laiade vahedega. Põrandaplaadid on pandud tasandamata põrandale ja kohati on plaatide servad kuni 0,5 cm eri kõrgustel. Klaasplokid on paigaldatud vaheseintesse nii, et ühelt poolt on need sügaval seina sees, aga teiselt poolt ulatuvad seinast välja (mis lükkab ümber ka kostjate väite, et ainus viga oli see, et klaasplokk oli seinast õhem). Seega on tehtud tööd karkasside ja katteplaatide paigaldamise ja plaatimise osas tehtud ilmselt lohakalt ning kuna need vead ei tulene hariduse puudumisest, vaid hooletust tööst, siis võib öelda, et töö ei vasta selles osas lepingutingimustele. Samas ei saa pidada puudusteks ekspertiishinnangus nimetatud asjaolu, et elektrikaablid on ühendamata ja elektritööd lõpule viimata, sest kostjate ülesandeks ei olnudki elektritööde tegemine, kuivõrd neil puudus selleks litsents, vaid ainult elektritöödeks ettevalmistuste tegemine nagu ühendamata kaablite vedamine jms. Puuduseks ei saa pidada ka seda, et veetorud on paigaldatud ebaesteetiliselt ja osaliselt puudub vannitoas hüdroisolatsioon, sest selliste küsimuste otsustamine kuulub tellija pädevusse ja remondi teostaja selle eest ei vastuta. Vaidlust ei ole selles, et juunis 2005 avaldas hageja, et soovib lepingust taganeda. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et kostjate poolt esines olulisi lepingurikkumisi, siis tuleb lugeda, et hageja on õiguspäraselt taganenud lepingust kostjapoolsete oluliste lepingurikkumiste tõttu. Lepingust taganemise tagajärjed Lepingust taganemise tagajärjed sätestab

§ 189

. Vastavalt

§ 189

lg 1 lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Vastavalt

§ 189

lg 2 p 1 tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui: tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises; /---/. Vastavalt

§ 189

lg 3 kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Seega peavad kostjad tagastama lepingu alusel saadud ettemaksu ja muud summad. Hageja aga peab hüvitama tehtud tööde maksumuse vastavalt lepingus kokkulepitud hinnale. Seejuures tuleb arvestada, et juhul, kui tööd ei vasta lepingutingimustele, siis ei saa neil olla ka lepingus kokkulepitud väärtust ning juhul kui arvestades hageja eesmärke ja huvisid, puudub neil hageja jaoks reaalne väärtus, siis ei tule hagejal seda ka hüvitada. Vaidlust ei ole selles, et kostjad on saanud lepingu alusel tööraha 7700 krooni, mis kuulub tagastamisele vastavalt

§ 189lg 1.

Kostja seletustest nähtub, et lepingust taganemise ajaks olid kostjad teinud järgmised tööd: seinte lammutamine, paigaldatud küprokile karkass, san.tehnilised tööd, seinte tasandamine, plaatide paigaldamine, elektritööde ettevalmistuste tegemine. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kipsplaatide paigaldamine, plaatimine ja sellega kaasnev oli tehtud nii ebakvaliteetselt, et see ei vastanud keskmisele kvaliteedile ega lepingus kokku lepitule, seega ei saa nende eest nõuda ka lepingus kokkulepitud tasu. Arvestades hageja kavatsusi korteri suhtes ja seda, et lepingus soovis hageja saada tavapärase kvaliteediga remonti, puudub nii ebakvaliteetsetel töödel hageja jaoks väärtus ning võib arvata, et ebakvaliteetne remont ei tõsta ka korteri turuväärtust, seetõttu ei pea hageja hüvitama kostjatele ebakvaliteetsete tööde maksumust. 7 Vaidlust ei ole selles, et kostjad on teostanud seinte lammutamise. Kostjate hinnakirjast

  1. juunil 2005 nähtub, et lammutustöö väärtuseks hinnati lepingus 1000 krooni, lammutustööde kvaliteedi osas pretensioone ei ole ning selle summa peab hageja kostjatele hüvitama. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostjad on teinud elektritööde ettevalmistustöid lepingule vastava kvaliteediga ja pretensioonid kostjatele ei ole selles osas põhjendatud. Kostjate hinnakirjast
  2. juunil 2005 nähtub, et selle töö väärtuseks hinnati lepingus 2880 krooni, ning selle summa peab hageja kostjatele hüvitama. Kokku tuleb hagejal kostjatele tasuda 3880 krooni ja kostjatel hagejale kokku 7700 krooni, seega pärast kohustuste tasaarvestamist tuleb kostjatel tasuda hagejale 3820 krooni. Materiaalse kahju hüvitamise nõue

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist /--/.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama § lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Sama § lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, /---/, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kahjuhüvitise suurus peab seega vastama tegelikule kahjule ning hüvitise saamisel ei tohi hageja osutuda varasemast rikastunumaks. Hageja on palunud välja mõista ehitusmaterjalide rikkumisega tekitatud kahju 4559,4 krooni. Kohus leiab, et kahjunõue on põhjendatud osaliselt. Tuleb eeldada, et kasutatud keraamilisi ja kipsplaate on pärast ebakvaliteetset paigaldust võimalik uuesti kasutada ja neid paigaldada kvaliteetselt, seega oleks hageja lisaks raha kulutamisele pidanud tõendama, et neid materjale enam uuesti kasutada ei ole võimalik. Hageja seda tõendanud ei ole, mistõttu tuleb lugeda, et hagejal selles osas kahju tekkinud ei ole ning nende summade väljamõistmisel osutuks hageja rikastunuks. Kuna elektritööde ettevalmistustööd olid tehtud nõuetekohaselt, siis ei tekkinud hagejal kahju kulutatud kaabli näol. Uuesti ei saa kasutada eeldatavasti plaatimissegusid ja tsemendisegu kokku väärtusega 270+195+625+220=1310 krooni. Nimetatud summa mõistab kohus kahjuhüvitisena välja. Kommunaalmaksed Hageja hagiavalduses märgib, et seoses remondi venimisega oli hageja sunnitud elama 2005.a veebruarist kuni augustini oma ema juures ja alates septembrist üüris ta korteri ning pidi kogu remondi aja tasuma ka oma korteri makseid. Septembriks 2005.a oli hageja tasunud makseid summas 2791,43 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pole kohtule esitanud üürilepingut korteri üürimise kohta alates septembrist 2005.a ega tõendanud, et ta pidi kandma lisakulutusi kommunaalmaksete osas oma ema juures elamise ajal. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning 8 saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. kahjuna välja mõista ka kommunaalmaksed. Seega olenemata sellest, kas hageja elas korteris või mitte ei oma tähtsust asjas, kuna korteriomanikuna pidi ta kommunaalmaksete eest ikkagi tasuma. Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise nõude puhul üldreeglina põhimõte, et kahjustatud isik peab tõendama võlgnikupoolset kohustuste rikkumist, kahju olemasolu suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekitamise vahel. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud kommunaalmaksete tekkimise põhjusliku seost kohustuse rikkumise ja kahju tekitamise vahel. Mittevaraline kahju

§ 134

lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja mittevaraline kahju seisneb hagiavalduse kohaselt selles, et kostjad on tekitanud hagejale moraalset kahju. Seoses korteri ebakvaliteetse ja mitteõigeaegse remondiga ei saanud hageja pikaajaliselt elada oma kodus, ta pidi elama mujal ning ta ei saanud elada oma isiklikku elu. Ebakvaliteetse töö üle pidi ta vaidlema kostjatega, uskudes nende tühje lubadusi. Kõik see tekitas hagejas stressi ja kannatusi ning selle tagajärjel halvenes hageja tervis. Hageja hindab talle tekitatud moraalse kahju suuruseks 10 000 krooni. Hageja pole kohtule tõendanud, et mittevaralise kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et tulenevalt

§ 134

lg 1 ei saanud kostjad ette näha ega pidanud ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumine oleks võinud põhjustada hageja mittevaralist kahju, samuti pole väidetavalt kahjustada saanud isik (hageja) seda kohtule tõendanud ning kohus ei pea vajalikuks pikemalt põhjendada mittevaralise kahju väljamõistmata jätmist. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne

  1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
  2. november
  3. Kooskõlas enne
  4. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjatele aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Enne
  5. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hageja palus välja mõista 25 051,43 krooni, kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 5130 krooni, seega rahuldab kohus tulenevalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamisega võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega kostjatelt hageja kasuks kohtukulud summas 20,4 % hagisummast. Hageja kohtukuludeks on eksperditasu 1180 krooni, millest 20,4 % on 240,72 krooni., mis kuulub kostjatel solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele. 9 Hageja kohtukuludeks on õigusabikulud 3386,60 krooni + 991,20 krooni = 4377,80 krooni. TsMS § 61 lg 2 kohaselt kui isik, kelle kasuks otsus tehti, on õigusabi eest tasumisest vabastatud, nõuab kohus nimetatud tasu teiselt poolelt riigituludesse. 5130 kroonist 5% on 256,50 krooni, mis kuulub kostjatelt väljamõistmisele riigituludesse. Kostjate õigusabikuludeks on 5000 krooni. Hagi jäeti rahuldamata summas 19 921,43 krooni (25 051,43 -5130) krooni. 19 921,43 kroonist 5% on 996,07 krooni kummagi kostja kohta, kokku seega 1992,14 krooni, mis kuulub hagejalt kostjate kasuks väljamõistmisele. Tasaarvestus kohtukulude osas on 1992,14-240,72 = 1751,42 krooni, mis kuulub hagejalt välja mõistmisele kostjate kasuks võrdsetes osades, s o 875,71 krooni kummalegi kostjale. Hageja I L on 20.03.2006 määrusega menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi esitati kohtule 11.11.
  6. Kuni 14.11.2005 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni lisa 2 järgi hagihinnalt kuni 30 000 krooni on riigilõivu suurus 2100 krooni. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus rahuldas hagi 20,4% ulatuses hageja esitatud nõudest. Seega 2100 kroonilt 20,4% on = 428,40 krooni, mis kuulub kostjatelt väljamõistmisele riigituludesse. Peeter Pällin Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.