Obsah (6)

§ 22§ 221§ 233§ 231§ 20§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1232 Haldusasi A.L. kaebus Rae Vallavalitsu

) alusel erastatava maa hulka.

1. 2006.a. märtsis esitas kaebaja järelepärimise keskkonnaministeeriumile, Maa-ametile ja Rae Vallavalitsusele saamaks teada, kas tema poolt kasutatav maa on arvatud riigi maareservi hulka või mitte, ning kas ja millistel tingimustel on võimalik saada maa omanikuks, kui maa riigi maareservi arvamine ei osutu vajalikuks.
3. veebruaril 2006.a. võttis Rae Vallavalitsus vastu korralduse nr 213 „Kopli külas Nõo maaüksuse ostueesõigusega erastamise võimalikkusest“, millega võimaldati kolmandal isikul U.M.l ostueesõigusega erastada Rae vallas, Kopli külas asuv Nõo katastriüksus suurusega 17,31 ha, mille hulka on arvatud ka seni kaebuse esitaja A.L. ajutises kasutuses olnud maa. Maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitas U.M. 22.12.1997, so seaduses ettenähtud tähtajal. Avalduses on taotletud maa erastamist 18 ha ulatuses. Katastriüksus registreeriti maakatastris 21.03.
4. 08.06.2006 võttis Harju maavanem vastu korralduse nr 1084-k, millega otsustas erastada U.M.le maa asukohaga Nõo, Kopli külas, Rae vallas Harjumaal. Maaüksus koosneb kahest lahustükist (maatükk I suurusega 10,36 ha ja maatükk II suurusega 6,95 ha). Maa ostu-müügileping sõlmiti U.M.ga 12.07.
5. 10.10.2006 on U.M. maa omanikuna kantud kinnistusregistrisse (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxx).
6. Kaebuse esitajat informeeriti 21.02.2006 korralduse nr 213 vastuvõtmisest Rae Vallavalitsuse 18.04.2006 kirjaga. 19.05.2006 kirjas kaebuse esitajale selgitas Rae Vallavalitsus, et maa enampakkumist ei korraldatud seoses maa ostueesõigusega erastamise taotluse lahendamisega. KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED Kaebuse esitaja leiab, et Rae Vallavalitsuse 21.02.2006 korraldus nr 213 ei ole seaduslik.
7. Vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamine on toimunud avalduse alusel, mille olemasolust ei olnud kaebuse esitajat ligi 9 aasta vältel teavitatud, kuigi vallale oli teada, et kaebaja on alates 1990-ndatest aastatest ilmutanud huvi selle erastamise vastu. Kaebaja leiab, et rikutud on tema õigust olla informeeritud menetluse toimumisest, mis puudutab kõnealuse maa kasutamist ja omandamist. Kaebajal on kahtlus, et U.M. maa ostueesõigusega erastamise avaldus võib olla võltsitud.
8. Vald andis kaebajale õiguspärase ootuse vaidlusaluse maa enampakkumisel osalemise suhtes juhul, kui maad ei arvata riigi maareservi. Käesoleval juhul ignoreeris vald taotlust maa riigi omandisse jätmiseks ja võimaldas vaba põllumaa ostueesõigusega erastada isikul, kellel on ehitis mitte sellel, vaid kõrvalasuval maatükil.
9. Vastustaja on rikkunud kaebaja õigust heale haldusele, kuna kaebajale ei ole võimaldatud osaleda otsuste tegemisel, mis puudutavad tema huve ja õigusi. Kaebaja leiab, et vastustajal tuli informeerida teda vaidlustatud korralduse andmisest ning võimaldada esitada omapoolne seisukoht ja vastuväited. Kaebaja palub Rae Vallavalitsuse 21.02.2006 korraldus nr 213 tühistada. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT Rae Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et vaidlustatud korraldus on seaduslik ja põhjendatud.
10. Kaebajaga 1993.a. sõlmitud ajutise maakasutuse lepingust, sõltumata selle sõlmimise põhjustest, ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust lepingus märgitud maa erastamiseks.
11. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik U.M. omandas 1992.aastal Jüri sovhoosilt Nõo elumaja. U.M.l oli ehitise omanikuna õigus maad ostueesõigusega erastada vastavalt

§ 22

lg 1 ja erastatud maa kogusuurus 17,31 ha on kooskõlas

§ 221lõikes 2 sätestatuga.

U.M.le erastatud kaks katastriüksust on külgnevad ning nende vahel asub teisele isikule kuuluv tee. 12.

§ 22

lg 2 sätestab, et erastamisele kuuluv maa, millel ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi, va põllumajandusmaa ja metsamaa, erastatakse

§ 22lõikes 4 nimetatud isikute olemasolu korral piiratud enampakkumisel.

Tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandusmaa (nn vaba põllumajandusmaa) antakse kasutusvaldusesse vastavalt

§ 233

. Kaebaja ei ole näidanud, millisele

§ 22lõikes 4 märgitud isikute kategooriale tema vastab.

Isegi juhul, kui kaebaja vastaks ühele

§ 22

lg 4 märgitud tingimustest, ei kuulunud kõnealune maa piiratud enampakkumisel erastamisele, sest maale oli ostueesõigusega erastamise taotluse esitanud kolmas isik. Vastustaja ei ole kuulutanud välja vaidlusaluse maa piiratud enampakkumise menetlust ega kuni 31.12.2002 kehtinud

§ 231alusel vaba põllumajandusmaa erastamise menetlust.

1. Rae Vallavalitsus on oma 10.04.2001 korralduses nr 480 andnud eitava seisukoha Riigi Maa-ameti taotlusele maa riigi omandisse jätmiseks. Seoses kõnealusel maal katastriüksuse moodustamisega ja selle maakatastris registreerimisega loobus riik kõnealuse maa riigi omandisse taotlemisest. Isegi juhul, kui vald oleks riigi taotlust ignoreerinud, rikuks see mitte kaebaja, vaid riigi õigusi. Kui maa oleks jäetud riigi omandisse, ei oleks kaebajal ühelgi alusel tekkinud võimalust maa erastamiseks. Vastustaja palub jätta A.L. kaebus rahuldamata ning mõista kaebuse esitajalt Rae Vallavalitsuse kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulud summas 27 740,20 krooni vastavalt OÜ Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius menetluskulude nimekirjale ja kuludokumentidele. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
2. Kolmas isik vaidleb samuti kaebusele vastu ning leiab, et see on alusetu. Ajutise maakasutuse leping ei anna maakasutajale maa erastamiseks eeliseid teiste isikute ees. Vaidlustatud korraldus ei riku kuidagi kaebuse esitaja õigusi, kuna kaebajapoolne maakasutusõigus oli ajutine. Kaebaja seisukoht, et vastustaja pidanuks teda informeerima haldusakti andmisest ning andma võimaluse esitada omapoolne seisukoht ja vastuväited, ei tulene ühestki seadusest. Kaebajal puudub seadusest tulenev õigus vaidlusaluse maa erastamiseks. Asjaolu, et riik esitas taotluse kõnealuse maatüki riigi maareservi arvamiseks, ei muuda kuidagi kaebaja positsiooni. Kaebuses ei ole toodud ühtki motiivi, millest nähtuks kaebaja õiguste rikkumine vaidlustatud haldusaktiga. Kaebaja on oma nõude rajanud üksnes enda väidetavale soovile saada maa omanikuks. 3 Kolmandale isikule kuulub vaidlusalusel maatükil ehitis, mis on registreeritud ehitisregistris, ning lähtuvalt

§ 22

lg 1 on tal õigus osta maad temale kuuluva ehitise omanikuna.

§ 20

lg 1 kohaselt juhul, kui maad taotletakse riigi omandisse

§ 31

lg 1 p 8 alusel, on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist

§ 221

sätestatud ulatuses.

§ 221ja § 9 lg 1 p 3 sätestatust lähtuvalt oli taoline õigus ka U.M.l.

Väide, et rikutud on isiku õigust olla informeeritud menetluse toimumisest, on sisutu, kuivõrd menetluse läbiviimiseks näeb nii haldusmenetluse seadus kui

ette eraldi korra ning ükski seadus ei kohusta võimalikke puudutatud isikuid iga kord ja igast menetlustoimingust isiklikult teavitama. Ühtki tõendit, mis kinnitaks kaebaja väidet, nagu oleks Rae vald andnud temale õiguspärase ootuse vaidlusaluse maa erastamiseks

§ 231sätestatud alusel enampakkumisel, kaebaja esitanud ei ole.

Alates 01.01.2003 jõustunud

muudatustega tunnistati

§ 231kehtetuks ja vabade põllumaade erastamine varasemal viisil lõpetati.

Kolmas isik palub jätta A.L. kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kaebaja maakasutusõiguse aluseks oli kohtule esitatud ajutise maakasutuse leping, mis sõlmiti kaebuse esitaja ja Rae valla vahel 04.05.
2. Lepingu kohaselt anti kaebajale ajutiseks kasutamiseks 5,0 ha põllumajandusmaad Rae valla territooriumil, mille eest maakasutaja kohustus tasuma maamaksu, tasuma tema kasutusse antud maatükile tehtud faktilised kulutused (kivide koristus, sügiskünd, väetamine jms ning kasutama maad sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult. Lepingu punkti 3 kohaselt kehtib leping kuni maa omaniku kindlaksmääramiseni.
3. Põllumajandusliku maa kasutada andmise kord oli kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määrusega nr 48 (kehtetu alates 27.08.2006). Vastavalt nimetatud korra punktile 13 kehtib maakasutusleping kuni maa omaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus või kuni kolm aastat lepingu jõustumisest arvates. Korra punkti 16.2 kohaselt ei ole maa lepingulisel kasutajal õigust püstitada talle kasutada antud maale hooneid ja rajatisi ega rajada mitmeaastaseid istandikke. Kord ja ajutise maakasutuse leping annavad maakasutajale ainult piiratud õigusliku võimu kasutusse antud maa üle. Ajutise maakasutuse lepingust ei tulenenud kaebajale õiguspärast ootust saada kasutatava maatüki omanikuks.
4. Maareformi käigus on isikul võimalus saada maa omanikuks maa tagastamise või erastamise kaudu. Põllumajandusliku maa kasutada andmise kord ja ajutise maakasutuse leping ei näe ajutisele maakasutajale ette mingeid eeliseid teiste isikute ees maa erastamiseks.

§ 20

lg 1 alusel kuulub erastamisele maa, mida

alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Käesoleval juhul taotles Riigi Maa-amet kaebaja poolt kasutatava maatüki riigi omandisse jätmist

§ 31lg 1 p 8 alusel riigi reservmaana.

Maa riigi omandisse jätmine

§ 31

lõike 1 alusel on prioriteetne kõigi teiste maa omandamise vormide ees, välja arvatud maa ostueesõigusega erastamine füüsilisest isikust ehitise omanikule ja taluseaduse alusel maad kasutavale isikule juhul, kui maad taotletakse riigi omandisse riigi maareservina

§ 31lg 1 p 8 alusel.

Kuna kolmas isik U.M. oli füüsilisest isikust ehitise omanikuna 22.12.1997 esitanud nimetatud maale ostueesõigusega erastamise avalduse, siis loobus riik selle maa riigi omandisse jätmise taotlusest ning maa kuulus ostueesõigusega erastamisele. Kaebaja väited U.M. avalduse 4 võimaliku võltsituse kohta on paljasõnalised ja oletuslikud ning ümberlükatavad maa ostueesõigusega erastamise toimiku materjalidega. Kaebuse esitajal puuduvad kõnealusel maal temale kuuluvad hooned, mille juurde oleks olnud võimalik taotleda maa erastamist. Maa riigi omandisse jätmine ega ka sellest loobumine ei saanud seega kuidagi mõjutada kaebuse esitaja õiguslikku seisundit nimetatud maa erastamise suhtes. 18. Rae Vallavalitsuse 16.04.2001 kirjast nr 3-88/424, mis on saadetud vastuseks kaebaja 26.02.2001 avaldusele, ei saanud kaebajal samuti tekkida õiguspärast ootust, et kasutatava maa erastamine on võimalik piiratud enampakkumise kaudu vastavalt

§ 231

. Nimetatud kirjas on vallavalitsus selgitanud, et maade panekut piiratud enampakkumisele saab otsustada alles pärast seda, kui on selgunud Maa-ameti seisukoht riigi omandisse jäetavate maade kohta. Kuigi maad riigi omandisse ei jäetud, ei saanud Rae Vallavalitsus antud maa suhtes läbi viia enampakkumist, kuna enne seda oli vajalik lahendada maa ostueesõigusega erastamise taotlus. Maa ostueesõigusega erastamise taotlus on lahendatud Rae Vallavalitsuse 21.02.2006 korraldusega nr 213.

§ 231

on tunnistatud kehtetuks

muudatustega alates 01.01.2003 ning vabade põllumaade erastamist peale nimetatud tähtaega seadus enam ette ei näe.

1. Kaebuse esitaja maakasutus oli ajutine ja ta ei ole erastamise läbiviimisel õigusvastaselt ilma jäänud oma seaduslikust õigusest maa tagastamiseks, erastamiseks või muul viisil omandamiseks. Kaebaja ei ole esitatud kaebuses ega ka asja kohtulikul arutamisel osundanud ühelegi õigusaktile ega sättele, millega oli kõnealuse maa ostueesõigusega erastamine kolmandale isikule vastuolus. Kaebaja on tuginenud vaid oma soovile saada kasutatava maa omanikuks ja tõlgendanud põhjendamatult enda kasuks Rae Vallavalitsuse poolt antud selgitusi. Tõendeid, millest nähtuks vastustaja poolt kaebuse esitajale lubaduste andmine tema ajutises kasutuses oleva maa erastamiseks ja sellest tuleneva võimaliku õiguspärase ootuse tekkimine, kohtule esitatud ei ole.
2. Kaebaja seisukoht, et vastustaja oleks pidanud teda informeerima vaidlustatud haldusakti andmisest ja kaasama menetlusse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, ei tugine seadusele. Kaebuse esitaja ei olnud antud juhul kohaliku omavalitsuse poolt teostatavates maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingutes menetlusosaline ning need ei olnud seotud tema seadusest tulenevate õiguste ja huvidega.

ega Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise kord ei näe ette kõigi võimalike puudutatud isikute menetlusse kaasamist ega nende teavitamist teostatavatest menetlustoimingutest. Kaebuse esitaja enda pöördumiste korral maa võimaliku erastamisega seotud küsimustes kohaliku omavalitsuse või muude haldusorganite poole on ta saanud oma pöördumistele vastused.

1. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et Rae Vallavalitsus ei ole antud juhul rikkunud kaebuse esitaja põhiõigust heale haldusele ega õigust kasutada ja omandada temaga ajutise maakasutuslepingu alusel kasutatavat maad, kuna kaebuse esitajal puudus seadusest tulenev õigus nimetatud maad erastada. Vaidlustatud Rae Vallavalitsuse 21.02.2006 korraldus ei riku mingil viisil kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Nimetatud asjaolu on kaebuse rahuldamata jätmise aluseks ning kohus ei pea seetõttu andma vaidlustatud haldusaktile sisulist õiguslikku hinnangut. A.L. kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 5
2. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas on vastustaja Rae Vallavalitsus taotlenud kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist summas 27 740,20 krooni vastavalt OÜ Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius menetluskulude nimekirjale ja kuludokumentidele. HKMS § 93 lg 5 sätestatu kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuna antud juhul ei ole tegemist eriti keeruka ega mahuka haldusvaidlusega, siis leiab kohus, et vastustaja poolt taotletav menetluskulu (tasu advokaadibüroo poolt osutatud õigusabi eest) on põhjendamatult suur ega vasta tegelikult osutatud õigusabi mahule. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks kaebajalt väljamõistmisele kuuluva menetluskulu suurust vähendada ning mõista kaebuse esitajalt A.L.lt Rae Vallavalitsuse kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu 10 000 krooni ulatuses. Sirje Tromp kohtunik 6