) §-i
§-dest 57 ja 58, samuti põhiseaduse §-dest 14, 19 ja 40 tulenevaid õigusi. Kaebaja taotleb ülalnimetatud Tartu Vangla toimingud tunnistada õigusvastaseks. Tal on kaebuse esitamisel preventiivne huvi – edaspidi pikaajaliste kokkusaamiste ajal oma õiguste kaitsmisel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja vaidleb kaebusele vastu alljärgnevalt. Pikaajaline kokkusaamine on üks kuni kolm päeva kestev kooselamine vanglas selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta (VangS § 25 lg 3). Kaebaja X.X esitas 08.06.2006.a taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks ema YYga ning avaldas, et ei vaja sel ajal vanglapoolset toitlustamist. Taotlus rahuldati ning X.X viibis pikaajalisel kokkusaamisel 21.-24.07.2006.a. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (
) § 46 lg-le 1 lubatakse kokkusaajal kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis on kinnipeetavale vanglas lubatud. Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt võib kinnipeetav kokkusaamisele kaasa võtta tualettja suitsetamistarbed. Kokkusaajal kaasas olevad asjad vaadatakse läbi kokkusaaja juuresolekul. Toiduaineid võib kokkusaaja kokkusaamisele kaasa võtta
§-s 58 lubatud kogustes. Vanglaametnikud Eve Pikka ja Merle Reinthal teostasid X.Xi juurde pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isiku (kokkusaaja) ja tema asjade läbiotsimist. Kokkusaaja juuresolekul võeti asjad kotist välja, kaaluti üle ja arvutati kogused. Kuna osade toiduainete kogused olid lubatust suuremad, valis kokkusaaja ise välja, mille võtab kokkusaamisele kaasa. Üleliigsed asjad jättis ta hoiule vangla kappi. Kokkusaaja Y. Y ei ole Tartu Vanglale pretensioone ega nõudmisi esitanud. 23.07.06 avaldas X.X soovi saada kätte vangla poolt hoiulevõetud toiduained põhjusel, et temal ja tema emal on toiduained otsa lõppenud. Kuna vangla poolt hoiule võetud toiduained kuulusid kokkusaajale, ei olnud võimalik X.X taotlust rahuldada.
Inspektor – korrapidaja abi Ardi Raimets pakkus X.Xile võimalust saada sama päeva lõunast alates vangla toitu, kuid X.X keeldus sellest. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Nimetatud säte kohustab vanglat tagama kinnipeetavatele võimaluse jalutada värskes õhus, ent ei kohusta kinnipeetavaid igal juhul jalutama. X.X on teadlik, et pikaajalised kokkusaamised toimuvad üldjuhul segamatult ja vanglapoolse sekkumiseta, vajadusel on kokkusaamisel viibivatel isikutel võimalus pöörduda nii suuliste kui kirjalike avalduste/taotlustega vanglaametnike poole. Vangla tagab kinnipeetavatele jalutamisvõimaluse iga päev, D.Denissov ei ole avaldanud soovi kokkusaamise ajal jalutama minna. 2 Vastustaja palub kohtul jätta halduskohtumenetluse seaduse § 26 lg 1 p 6 alusel X.Xi kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus leiab, et X. Xil on kaebuse esitamisel preventiivne huvi – edaspidi pikaajaliste kokkusaamiste ajal oma õiguste kaitsmisel. 1. VangS § 55 lg 2 kohaselt kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Tartu Vangla kodukorra p-i 5.2 kohaselt päevakava järgi on ettenähtud kell 8.3018.00 jalutuskäik (graafiku järgi). Tartu Vangla kodukorra p-i 5.4 kohaselt jalutuskäigud toimuvad vastava graafiku (kinnitab direktor) alusel. Graafikud on välja pandud sektsiooni teabetahvlile. VangS § 25 lg 2 kohaselt pikaajaline kokkusaamine on üks kuni 3 päeva kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Pikaajaliste kokkusaamiste kord ja sagedus sätestatakse Vangla Sisekorraeeskirjades.
IX peatükk reguleerib kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise korda.
kohaselt pikaajalisele kokkusaamisele kohaldatakse VIII peatüki sätteid, arvestades IX peatükis sätestatud erisusi.
ei sätesta pikaajalise kokkusaamise ajal kinnipeetavale värskes õhus jalutuskäigu korraldamist ja seega jalutuskäik korraldatakse üldistel alustel, s.o Tartu Vangla kodukorras sätestatud korras päevakava alusel ja graafiku järgi. Jalutuskäigule minekut on vangla kohustatud võimaldama kinnipeetava soovi kohaselt ja selle soovi avaldamise puhul. Vanglaametnikul ei ole õigust kohustada kinnipeetavat jalutuskäigule minema ega ka kohustust selleks ettepanekut teha. Kinnipeetav ise peab avaldama soovi jalutuskäigule minekuks, kui ta on pikaajalisel kokkusaamisel. Kaebaja kinnitas kohtule, et pikaajalise kokkusaamise ajal vanglaametnikud ei nõua päevakava järgimist ja sel ajal tal oli vaba päevakava oma äranägemise järgi – ärkamise, söömise jm toimingute kellaaegade suhtes. Samuti kaebaja kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole palunud vanglaametnikke pikaajalise kokkusaamise ajal võimaldada talle vähemalt tunnist jalutuskäiku. Seega vangla ei ole keeldunud kaebajale jalutuskäigu võimaldamisest. Kui kaebaja ei ole jalutuskäigu võimaldamist taotlenud, ei ole õige lugeda, et vangla ei ole talle võimaldanud jalutuskäiku. VangS § 25 lg 2 kohaselt pikaajaline kokkusaamine on üks kuni kolm päeva kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumis ilma pideva järelevalveta, s.o privaatsuse võimaldamisega. Kohus leiab, et õige on vastustaja seisukoht, et kaebajal oli võimalik teatada jalutuskäigule minemise soovist ja talle oleks seda tingimata võimaldatud. Vanglaametnikud, järgides kokkusaamise ajal kehtivat privaatsuse võimaldamise põhimõtet, ei sekkunud sellesse jalutuskäigu võimaluse pakkumisega, sest pikaajalised kokkusaamised toimuvad üldjuhul segamatult ja vanglapoolse sekkumiseta. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6, kohus jätab rahuldamata kaebuse toimingule jalutuskäigu mittevõimaldamise osas. 2.
lg 3 kohaselt kinnipeetav võib pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta tualett- ja suitsetamistarbed. Muud
sätted ei käsitle seda asjaolu. VangS § 25 ja 27 ei reguleeri, mis kinnipeetaval on lubatud kokkusaamisele kaasa võtta, samuti ei reguleeri seda Tartu Vangla kodukorra p 15.2. Seega
lg 3 ammendavalt reguleerib, et pikaajalisele kokkusaamisele kinnipeetav saab kaasa võtta ainult tualett- ja suitsetamistarbed. Seega ei saa lugeda õigusvastaseks vanglaametnike toimingut mittelubamisel kaebajal kokkusaamisele kaasa võtta seadusetekste, raamatut ja piiblit. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6, kohus jätab rahuldamata kaebuse toimingule isiklike esemete keelamise osas. 3 3.
lg 1 kohaselt lubatakse kokkusaajal kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis on kinnipeetavale vanglas lubatud.
kohaselt tehakse kokkusaajale ettepanek anda kokkusaamise ajaks vangla vastutavale hoiule asjad, mis ei ole kinnipeetavale lubatud; enne ja pärast kokkusaamist otsitakse kinnipeetav ja kokkusaaja läbi; kinnipeetaval ja kokkusaajal on keelatud teineteisele üle anda asju. VangS § 27 lg 1 kohaselt vanglaametnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Asjad, mille omamine on keelatud, võetakse kokkusaamise ajaks vangla juhtkonna poolt ajutisele hoiule. Lähtudes
lg-st 1, toiduaineid võib kokkusaaja kokkusaamisele kaasa võtta
Pikaajalisele kokkusaamisele minnes kaebaja emale oli lubatud kaasa võtta
§-s 58 lubatud koguses ja sortimendis toiduaineid ja seda ületanu vangla võttis vastutavale hoiule. 21.07.0623.07.06 kaebaja koos emaga tarbis ära kõik toiduained, mis olid tema emale lubatud kaasa võtta ja vanglaametnikud keeldusid toiduaineid, mis olid hoiul, kätte andmast pikaajalise kokkusaamise jätkamise ajal. Vastustaja esitas kohtule (tl 10) kinnipeetava X. Xi taotluse pikaajalise kokkusaamise kohta, kus X. X märgib, et vanglatoitu ta ei nõua. Seetõttu vastustaja pikaajalise kokkusaamise kestel (3 päeva) ei toonud X. Xile vanglatoitu. Seega vastustaja aktsepteeris seda, et X. X toitub ema kaasavõetud toiduainetest. Vastustaja ei eita seda aktsepti, kuid ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja vääralt tõlgendas
23.07.06 X. X esitas vanglale taotluse vangla poolt hoiule võetud ema toiduainete väljaandmiseks, kuna emal lõppesid toiduained, mis olid lubatud kaasa võtta kokkusaamisele. Vastustaja ei rahuldanud taotlust sel motiivil, et need toiduained ületasid
§-s 58 märgitud koguse. Kohus ei nõustu vastustaja sellise seisukohaga.
, milles on lubatud asjade loetelu selle fikseeritud kogustes, ei sea ajalist piirangut, s.o mis ajast mis ajani loetletud asjade kogused peavad kestma. Praktikas kinnipeetavad pidevalt täiendavad oma varusid selle loetelu lubatud kogustes ja sortimendis kas pakkide vastuvõtmise näol (
) või kaupluses ostude tegemisega (
). Kohus leiab, et kui lubatud asjade omamine ajaliselt ei ole piiratud, siis neid saab omada kokkusaamise igal ajamomendil.
lg 1 saab tõlgendada nii, et kokkusaajal lubatakse kokkusaamisruumi võtta asju kokkusaamise aja kestel kinnipeetavale vanglas lubatud sortimendis ja määratlemata koguses. Kui oleks
Kuna
lg 1 ei ole selge ja üheselt arusaadav, tuleb seda tõlgendada informatiivse sisuga sättena. Õiguse piiramisel peab olema säte üheselt arusaadav ja selge selleks, et seda saaks ühetaoliselt kohaldada. Piirangud peavad olema mõistlikud ja vastama selle sihile, milleks nad olid kohaldatud. Kohus ei leia põhjust
Seoses sellega, et vastustaja aktsepteeris X. Xi vanglatoidust loobumist kokkusaamise ajaks, kohus leiab, et kaebajal on põhjendatud huvi kaebuse esitamisel keeldumisele kokkusaajale toiduainete kätteandmisest, sest ta tarbis kokkusaaja kaasavõetud toiduaineid. See oleks inimlik, arusaadav ja mõistlik. Ka ei ole humaanse kohtlemise seisukohast õige vastustaja poolt kokkusaaja õiguste piirang. Taoline piirang on inimväärikust alandav ning ei ole kooskõlas inimese põhiõigustega. Seda enam, et piirang oli esmaselt suunatud kokkusaajale. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 3 kohus rahuldab kaebuse toimingule toiduainete kätteandmisest keeldumise osas. T. Hristoforova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.