3-06-472/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-472 Otsuse kuupäev 22.juuni 2006 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX esindaja kaebus PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr 1-3.13-4/77 alapunkti 11 peale Asja läbivaatamise kuupäev 13.juuni 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja tema esindaja vandeadvokaat Andres Tamm ning vastustaja PRIA esindaja Veiko Bergmann Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX esitas 23.05.2005 pindalatoetuse taotluse, millega taotles ühtset pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ning mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 285,78 hektarile. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr 1-3.13-4/77 lisa punktile 11 jäeti XXX põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlus mahepõllumajandusliku tootmise eest rahuldamata, kuna kohapealse kontrolli käigus tehti kindlaks pinna erinevus üle 20% võrreldes taotlusel esitatuga. Pinna erinevus tulenes asjaolust, et kohapealse kontrolli käigus tuvastati pinnad, mis ei olnud heas põllumajanduslikus korras ehk millel kasvas mets. Kaebaja esitas PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr 1-3.13-4/77 lisa punkti 11 peale vaide, mis jäeti PRIA peadirektori 30.03.2006 vaideotsusega nr 13-25/455 rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esindaja esitas kohtule kaebuse, milles palub PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr 13.13-4/77 alapunkt 11 tühistada ja kaebuse rahuldamisel välja mõista vastustajalt kohtukulud kogusummas 8260.- krooni. Kaebaja väidab, et taotluste esitamise ajal kehtinud seaduse kohaselt vastas XXX kõikidele seaduses toodud nõuetele, mis oli kehtestatud vastavate toetuste taotlejatele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED PRIA esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja esindaja on seisukohal, et toetust võib taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta, kuid kaebaja maad ei vastanud suures osas nimetatud nõuetele, mis on tuvastatud ka kontrollaktis. Taotlus jäeti rahuldamata, kuna kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et mittetoetusõiguslike pindade puhul oli tegemist sisuliselt metsaga. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletuse, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt esitas XXX PRIA-le pindalatoetuse taotluse, millega taotles mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 285,78 ha maale. Asja materjalidest nähtuvalt toimus XXX 16.-19.09.2005 kohapealne kontroll, mille käigus tuvastati, et taotleja poolt esitatud maadest on mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuskõlbulikud põllukultuuride osas 34, 18 ha (taotletud 37,36 ha) ja heinamaade osas 115,52 ha (taotletud 248,49 ha), mis nähtub põldude kontrolllehest. Kontrolli käigus mõõdeti ainult toetusõiguslik pind, mille kohta koostati kontrollaruanne nr 050108-74-035 (tl 47-53). Toetusõigusliku pinna hulka ei arvatud võsaga ja tiheda puistuga kaetud alasid (üle 50 puu ühel hektaril ning puude liituvus üle 0,5) ning soostunud alasid. Kuna kaebaja esitas 11.11.2005 avalduse kontrollakti tulemuste peale, siis viidi 19.ja 20.01.2006 läbi uus kohapealne kontroll, mida kinnitab lisakontrolli akt nr 8-20.01.2006 (tl 12), kuid lisakontroll ei andnud põhjust esialgse kontrollakti tühistamiseks ja milles eelmise kontrolli mõõtmistulemuste õigsust kinnitasid kohapeal käinud PRIA ja Põllumajandusministeeriumi esindajad ning metsaekspert (eksperthinnang tl 13-15). Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004 artikkel 8 lg 1 kohaselt loetakse puid hõlmav maatükk põllumajanduslikuks maatükiks pindala toetuskavade otstarbel, kui määruse nr 1782/2003 artiklis 51 viidatud põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral kavandatavat tootmist on võimalik teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel. Õige on vastustaja seisukoht, et antud juhul ei ole kaebaja puid hõlmav maatükk toetusõiguslik, kuna seal ei ole võimalik teostada põllumajanduslikke tegevusi samamoodi, kui sama piirkonna puudeta maatükil. 2 Eelnimetatud Euroopa Komisjoni määruse artikkel 30 lõige 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa, s.t. maa, mis on hooldatud (niidetud, karjatatud) või millel kasvab toetusõiguslik kultuur. Õige on vastustaja seiskoht, et kuna kaebaja kasutuses olev maa ei vastanud nendele nõuetele (võsastunud maa ei ole toetusõiguslik), siis ei saanud nad kaebaja taotlust mahepõllumajandusliku tootmise eest rahuldada. Põllumajandusministri 20.04.2004 määrusega nr 51 vastu võetud „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 81 lg 3 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata ja eelmisel kohustusaastal makstud toetus nõutakse tagasi, kui taotleja võetud viieaastane kohustus on vähenenud üle 30%. Antud juhul tuvastati kohapealse kontrolli käigus, et toetusõiguslik maa on vähenenud umbes 46%, seega väheneb ka vastav kohustus, sest kaebaja ei saanud võtta kohtust maale, mis ei ole toetusõiguslik. Kohus asub seisukohale, et järelikult on 2004.aastal makstud toetus kaebajalt tagasi nõutud seaduspäraselt. Kohus möönab, et PRIA on vaideotsuse tegemisel vaide läbivaatamise tähtaega ületanud, kuid see rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist ja see ei ole vaideotsuse tühistamise aluseks. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitaja poolt kantud kohtukulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Maare Aloe kohtunik 3