← Eesti

3-05-1007/34

Obsah (6)§ 6§ 9§ 92§ 93§ 94§ 89

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-1007 Otsuse kuupäev 22.november 2006 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi E. S. kaebus Võru linnapea 13.04.2005 käskkirj

§ 6

lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatuga, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist.

§ 9

lõike 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Arvestades, et esimene vaidlustatav käskkiri on antud 13.04.

  1. a ning vastustaja ei ole tõendanud, et kaebuse esitaja sai sellest teada varem kui 09.09.2005.a, siis on 13.04.
  2. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue esitatud tähtaegselt. Lubatavaks ja tähtaegseks saab lugeda ka 19.12.2005.a esitatud kaebuse 18.11.2005.a käskkirjale. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et kaebused tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Kuna vaidlustatud haldusaktide puhul on tegemist õiguspäraste haldusaktidega ja kuna asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et kaebuse esitajal oleks saamata jäänud palka, siis jääb rahuldamata ka saamata jäänud palga nõue, viivise nõue ja ravikindlustushüvitisega seonduv nõue. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lõike 1 punkti 36 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine. ATS § 11 lõige 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. ATS § 24 lõike 2 punkt 3 sätestab, et ametisse nimetamise käskkiri või korraldus peab sisaldama muuhulgas ametikoha nimetust, palgaastet, palgamäära ja lisatasusid. Kohus nõustub kaebuse esitaja esindajaga, et asjas esineb formaalne vastuolu nimetatud sättega, mis on aga kõrvaldatud 18.11.2005.a käskkirjaga (III kd tl 4). Võru Linnavalitsuse teenistujate palgaastmed ja palgamäärad on kinnitatud Võru Linnavolikogu 16.06.2004.a otsusega nr 141 (I kd tl 29-35), mis kehtib Võru Linnavolikogu 12.01.2005.a otsusega nr 181 (I kd tl 36- 38) muudetud redaktsioonis. Kaebuse esitaja oli Võru linnapea 13.04.2005.a käskkirja nr 20.1-1/74 (I kd tl 2) kohaselt nimetatud ametisse ametnikuna Võru linna teenistusse keskkonna vanemspetsialisti ametikohale. Nimetatud volikogu otsuste kohaselt on keskkonna vanemspetsialisti ametikoht liigitatud vanemametnike kategooriasse ja vanemametnikele on palgaastmeteks kinnitatud 10 kuni 19 palgamääraga 5080 krooni kuni 10400 krooni. Vaidlusalusele
  3. palgaastmele vastab palgamäär 7160 krooni ja
  4. palgaastmele vastab palgamäär 10400 krooni. E. S. ametisse nimetamise käskkirjas sisalduv palgamäär on kooskõlas Võru Linnavolikogu 11.03.2005.a otsusega nr 193 (I kd tl 39) muudetud Võru Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu punktiga 1.1.1.
  5. Võru Linnavolikogu 16.06.2004.a otsuse nr 141 Lisa 2 p 2.4 (I kd tl 32) kohaselt on ametipalk palk, mis määratakse teenistujale tulenevalt tema ametikohast ja ametikohale ettenähtud palgaastmest ning mida on teenistujal õigus saada alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Otsuse Lisa 2 p 2.3 kohaselt on palgaaste näitarv, mis seob ametikoha sellele vastava palgamääraga. Nimetatud punktid sätestavad seega, et nende punktidega kaitstavaks õigushüveks on teenistujale määratav palk ehk töötasu ametipalga näol, mida on teenistujal õigus saada alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Kohtu seisukohta toetab ka Palgaseaduse (PalS) § 4 lõige 1 koostoimes PalS § 3 lõikega 1, mille kohaselt töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel ja palgatingimustena käsitatakse käesolevas seaduses palgamäära, lisatasu ja juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. Analoogne regulatsioon on riigiteenistujate puhul ATS § 10 81 lõigetes 2 ja 3, mille kohaselt nimetatakse ametipalgaks palgaastmele vastavat palgamäära ja palgamäär on ametniku palgaastmele vastav käesoleva seaduse § 9
  6. lõike alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma. Seega on määravaks palgamäär kui rahasumma palgaastme ehk näitarvu suhtes. Asjas kogutud tõenditega on üheselt tõendatud vastustaja tahe palgata kaebuse esitaja teenistusse palgamääraga 7160 krooni, mitte palgamääraga 10400 krooni. See asjaolu tuleneb üheselt ka Võru linnapea 07.09.2005.a käskkirjast nr 20.1-1.1/223 (I kd tl 41), millega kehtestati E. S. täistööaeg ja Võru linnapea 18.11.2005.a käskkirjast nr 20.1-1.1/265 (I kd tl 68). Vastasel korral ei oleks vastustaja pidanud vajalikuks kahte viimati nimetatud käskkirja anda. Kohus ei pea tõenäoliseks kaebuse esitaja selgitust, et ta ei saanud aprillist kuni septembrini töötasu saades aru, et talle makstakse tegelikult kokkulepitust vähem palka. Mis puudutab Võru linnapea 18.11.2005.a käskkirja nr 20.1-1.1/265, siis on see käskkiri antud õigustatult Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 59 tuginedes. Nimelt sätestab HMS § 59, et haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile. Kuna Võru linnapea 13.04.2005.a käskkiri nr 20.1-1/74 sisaldas kirjaviga, kus numbri 14 asemel oli ekslikult trükitud 19, siis on vastustaja toiminud täpses kooskõlas HMS §-s 59 sätestatuga. Kaebuse esitaja esindaja on õigesti osundanud haldusõiguse teooriale, et ebatäpsuse parandamine ise ei ole haldusakt, vaid toiming, kuna ta ei vasta sellisele haldusakti tunnusele, nagu suunatus isiku õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Ebatäpsuse parandamine ei muuda haldusakti tegelikku sisu, vaid toob haldusorgani tahte selgemalt esile. Kuna 18.11.2005.a käskkiri ei muutnud 13.04.2005.a haldusakti tegelikku sisu, mis nähtub eelkõige 07.09.2005.a käskkirjast, siis on kaebuse esitaja esindaja õigesti osundanud, et käesolevas asjas on pelgalt toimunud vastustaja kui haldusorgani tahte selgem esile toomine, millega ei ole piiratud kaebuse esitaja õigusi sõltumata sellest, kas see on toimunud haldustoiminguga või haldusaktiga. Asjas kogutud tõendid ei kinnita ka fakti, et teenistusse võtmise õigust omav ametnik oleks omal äranägemisel alandanud kohaliku omavalitsuse ametniku palgaastet määramata ajaks, kuna kaebuse esitajale ei ole teenistuse ajal Võru Linnavalitsuses kunagi makstud palka 19 palgaastme järgi. PalS § 5 1 lg 3 sätestab, et töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna kaebuse esitaja palgamäär on nendest kolmest käskkirjast tulenevalt sama ja kuna palk ei ole vähenenud, siis ei ole aprillis ja novembris antud käskkirjad kaebuse esitaja õigusi rikkuvad, kuna rikutud ei ole kaebaja õigust nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist, mistõttu on välistatud võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju tekkimine. PalS § 4 lõige 2 sätestab, et palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste, kollektiivlepingu või töölepingu muutumisel on tööandja kohustatud muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. Kuna 18.11.2005.a käskkiri ei ole faktiliselt muutnud kaebuse esitaja palga suurust, siis ei ole vaidlusalune käskkiri kaebaja õigusi rikkuv ka palgaastme muutmisest etteteatamata jätmise motiivil. Kuna mõlemad vaidlusalused käskkirjad on õiguspärased haldusaktid, siis puudub nendest käskkirjadest tulenevalt ka alus saamata jäänud palganõude, viivisenõude ja ravikindlustushüvitisega seonduva nõude rahuldamiseks. Kuna puudub ametiasutuse õigusvastane tegevus, siis puudub ka alus väidetava kahju hüvitamisele. 11 Kohus nõustub kaebuse esitaja esindajaga, et ATS § 24 lõike 2 punkti 7 kohaselt peab ametisse nimetamise käskkiri vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama muuhulgas avaliku teenistuse staaži pikkust või puudumist ametisse nimetamise kuupäeva seisuga. Kuna aga kaebuse esitaja nõue ei seondu tema avaliku teenistuse staažist tuleneva töötasu nõudega, siis ei pea kohus seda rikkumist sedavõrd oluliseks, et sellega peaks kaasnema 13.04.2005.a käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemine. Pealegi on vastustaja õigesti leidnud, et palgamäära õiguspärasuse ja vastava staažimärke puudumise vahel ei ole piisavat seost, mille alusel saaks nimetatud puudusest tuleneda palgamäära õigusvastasus. Samuti ei riku staažimärke puudumine kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kaebuse esitaja nõue teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tuvastamiseks käesoleva haldusasja raames. 5.Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et kaebuse esitajale on tasustamata töötamine
  7. ja 16.juunil 2005.a,
  8. ja 15.juulil 2005.a ning
  9. ja
  10. septembril 2005.a. ATS § 59 lõige 1 sätestab, et teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. ATS § 59 lõikes 1 sätestatu tähendab teisisõnu seda, et teenistusse nimetamisel sõlmivad ametnik ja ametiasutus sisuliselt kokkulepe, mille kohaselt teenistuja kohustub tegema omavalitsusele tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, omavalitsus aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle kehtivas õiguses ettenähtud töötingimused. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja oleks teenistujana täitnud kohustust teha omavalitsusele tööd, alludes omavalitsuse juhtimisele ja kontrollile ja et omavalitsusel oleks tekkinud omakorda kohustus maksta teenistujale töö eest tasu
  11. ja 16.juunil 2005.a,
  12. ja 15.juulil 2005.a ning
  13. ja
  14. septembril 2005.a tehtud töö eest. E. S. teenistusleht ( I kd tl 69) on koostatud E. S. poolt vastustajale esitatud töövõimetuslehtede alusel, mille tõttu ei saa see tõenda tõendada kaebuse esitaja poolt töötamist, vaid ta tõendab neid perioode, mil kaebuse esitaja teenistussuhe oli peatunud seoses töövõimetusega. Kohus nõustub kaebuse esitaja esindajaga, et vastustaja poolt on asja menetluse kestel esitatud vastuolulisi andmeid kaebuse esitaja töötamise kohta sel perioodil, kuid tõendid nende kogumis kõrvaldavad need vastuolud. Võru linnapea 25.04.2005.a ja 15.072005.a käskkirjadega (I kd tl 186 ja 187) on tõendatud, et kaebuse esitaja teenistusülesanded on pandud osaliselt linnavalitsuse teistele ametnikele. 15.07.2005.a käskkirja on tinginud kindlasti muuhulgas ka asjaolu, et kaebuse esitaja oli mitme kuu jooksul pikalt töövõimetuslehel. Kaebuse esitaja töö iseloom Võru Linnavalitsuse keskkonna vanemspetsialistina eeldas arvutiga töötamist. Kaebuse esitaja poolt Võru Linnavalitsuses kasutatavas arvutis 10.juunil 2005.a muudetud failide nimekiri (I kd tl 225) ei viita, et kaebuse esitaja oleks sel päeval arvutit kasutanud. Seega ei ole tõendatud kaebuse esitaja poolt 10.06.2005.a töötamine, mida kinnitab ka väljavõte Võru Linnavalitsuse 2005.a juuni kuu tööaja- ja töötasu arvestuse tabelist (I kd tl 54), mille kohaselt kaebuse esitaja 10.06.2005.a tööl ei olnud. Võru Linnavalitsuses
  15. juunil 2005.a töötamise asemel on kaebuse esitaja sel päeval viibinud hoopis Valga Põhikooli õppenõukogu istungil. Nimelt on Valga Põhikooli direktori 28.08.2006.a vastusega Advokaadibüroole Ots & Co ( II kd tl 112) ja Valga Põhikooli 16.06.2005.a õppenõukogust osavõtjate nimekirjaga (II kd tl 113) tõendatud, et kaebuse 12 esitaja osales sel päeval kella 12.00-st kuni 12.30-ni õppenõukogus, mida kaebuse esitaja on kinnitanud oma allkirjaga. Viimasel kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja, et õppenõukogus osalejate nimekirja võltsitud ei ole. Seega on välistatud, et kaebuse esitaja oleks sel päeval töötanud Võru Linnavalitsuses, kuna kaebuse esitaja asja arutamisel antud seletuse kohaselt kasutas ta Valga elanikuna Valga ja Võru vahel sõiduks liinibussi, mille tõttu ei saanud kaebuse esitaja sel päeval ka sisuliselt Võrus töötada. Ka kaebuse esitaja poolt Võru Linnavalitsuses kasutatavas arvutis 16.juunil 2005.a muudetud failide nimekiri (I kd tl 225) viitab, et kaebuse esitaja arvutit on kasutatud alles õhtul kella 17.00 ajal. Kuna kaebuse esitaja elab alaliselt Valgas ja oli selle päeva keskpäeval Valgas, siis võib arvutit olla kasutatud ka kaebuse esitaja kodus, kuna selline tehniline võimalus on poolte seletuste kohaselt linnavalitsuses loodud. Väljavõte Võru Linnavalitsuse 2005.a juuni kuu tööaja- ja töötasu arvestuse tabelist (I kd tl 54) tõendab, et kaebuse esitaja 16.06.2005.a tööl ei olnud. Ka kaebuse esitaja poolt esitatud märkmiku väljavõtte (II kd tl 75) alusel ei saa tuvastada, et kaebuse esitaja oleks 10.06.2005.a ja 16.06.2005.a täitnud tööülesandeid Võru Linnavalitsuses, kuna märkmik sisaldab kaebuse esitaja omakäelisi märksõnadest koosnevaid kirjeid, mille alusel ei saa tuvastada töö tegemist neil päevil. Samuti ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et ta osales 10.06.2006.a nõupidamisel RagnSellsi esindajatega ja 16.06.2006.a tegeles kaebuse esitaja Kagu-Eesti jäätmekeskusega, nagu ta selgitas märkmiku kannetele tuginedes. Seetõttu loeb kohus need väited paljasõnalisteks, kuna ei ole esitatud koosoleku protokolle või muid tõendeid ega täpsustatud, milles seisnes töö jäätmekeskusega, mis tõendaksid kaebuse esitaja paljasõnalisi väiteid. Nende ettevõtetega suhtlemine peaks kuuluma keskkonna vanemspetsialisti igapäevaste tööülesannete hulka, mille tõttu ei ole tuvastatav töötamine neil kahel päeval. Vastustaja esindajad kinnitavad, et kaebuse esitaja teatas 2005.a juulis vastustajale, et ta on haige. Väljavõttega Võru Linnavalitsuse 2005.a juuli kuu tööaja- ja töötasu arvestuse tabelist (I kd tl 55) on tõendatud, et kaebuse esitaja juulis ei töötanud ja oli haige. Tööajagraafiku kohaselt E. S.
  16. a. juulis ei töötanud, vaid oli kõikidel päevadel haige (I kd tl 55). Asjaolu, et kaebuse esitaja 14.07.2005.a ja 15.07.2005.a ei töötanud Võru Linnavalitsuses, tõendab ka kaebuse esitaja arvuti failiotsingute tulemus ( I kd tl 170), mille kohaselt ei ole 15.07.2005.a ühtegi faili loodud. Failiotsingute tulemuse kohaselt on 14.07.2005.a kohta olemas üks fail, kuid vastustaja esindajate selgituste kohaselt ei ole faili looja tuvastatav, kuna dokument võib olla loodud teises arvutis ja transporditud andmekandjal. Töövõimetuslehega nr 0000819 (I kd tl 61) on tõendatud, et kaebuse esitaja töövõimetusperiood oli 28.06.2005.a kuni 13.07.2005.a. Töövõimetuslehega nr 70610649 (II kd., lk 41) on tõendatud, et kaebuse esitaja järgnev töövõimetusperiood oli 28.07.2005.a kuni 31.08.2005.a. Asjaolu, et kaebuse esitaja 2005.a juulis ei töötanud, on tõendatud ka perearsti asendaja T. R. 25.05.2006.a kirjaga vastustajale (II kd tl 56), millest saab järeldada, et kaebuse esitaja ise on perearsti informeerinud, et ta 2005.a juulis tegelikult Võru Linnavalitsuses ei töötanud. Tunnistaja M. T. ütlustega (II kd tl 136) on tõendatud, et 2005.a juulis E. S. tööl ei käinud ja et tunnistaja rääkis E. S. kui E. S. ei olnud kogu juuli kuu kohta haiguslehte esitada. Tunnistaja K. K. ütlustega (II kd tl 138) on tõendatud, et E. S. oli suvel haige ja esitas sügisel tööle tulles kahe kuu (juuli ja augusti) haiguslehed. Tunnistaja T. P. ütlustega (II kd tl 140-141) on tõendatud, et ta suhtles E. S. 2005.a suvel E. S. haiguse ajal telefonitsi. Juulis toimusid linnavalitsuses riigihanke koosolekud, kus E. S. ei osalenud. Kui selgus, et E. S. ei ole juuli kuu nelja tööpäeva kohta haiguslehte, käskis aselinnapeast tunnistaja E. S. need päevad järgi teha. Tunnistaja M. S. ütlustega (II kd tl 143) on tõendatud, et 2005.a juuli nädalavahetuse eel, kui Võrus oli folklorifestival E. S. tööl ei olnud. 14.07.2005.a ja 15.07.2005.a olid neljapäev ja reede ja eelnesid seega nädalavahetusele ja folkloorifestival kestab teadaolevalt neli päeva neljapäevast pühapäevani ja algab neljapäeviti. Tunnistaja L. K. ütlustega (II kd tl 147-150) on tõendatud, et E. S. oli 14.07.2005.a õhtupoolikul tööl ja 15.07.2005.a täitis ta aselinnapea 13 T. P. korraldust kodus. Samas ei kinnita tunnistaja T. P, et ta oleks E. S. andnud 15.07.2005.a sellise tööülesande, millega E. S. kodus pidi tegelema kogu tööpäeva jooksul. T. P. tunnistab ainult suvel E. S. haiguse ajal viimasele helistamist. Ka E. S. ise ei ole avaldanud, mis tööd ta nendel päevadel tegi, ta arvab, et tegeles arvutiga ja luges e-kirju (II kd tl 81) ja oli töö juures nii 14.07.2005.a kui 15.07.2005.a. Seega on L. K. ja E. S. ütlused vastuolus, mistõttu ei saa ainult nendele tõenditele tuginedes lugeda tõendatuks E. S. poolt neil päevadel Võru Linnavalitsuses töötamist, kuna arvutiga töötamine ei ole tõendamist leidnud. Ka on kaebuse esitaja arvuti failiotsingutega tõendatud (I kd tl 162), et kaebuse esitaja ei ole 15.07.2005.a lugenud linnasekretär Külli Kaldvee poolt saadetud e-kirja, mis lükkab ümber E. S. vastupidise väite e-kirjade lugemise kohta. Tunnistaja M. S. ütlustega (I kd tl 181) on tõendatud, et E. S. 01.09.2005.a tööl ei käinud. Sama on tunnistaja M. S. kinnitanud linnapeale antud seletuskirjas (I kd tl 91). Tööajagraafiku kohaselt on E. S. märgitud 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a tööle. Vastustaja selgitab asjaolu, et tööajagraafikus on fikseeritud, nagu oleks kaebuse esitaja töötanud 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a tekkinud segadusega tööajagraafiku täitmisel. 2005.a septembri tööaja- ja töötasu arvestuse tabeli väljavõtte (I kd tl 57) kohaselt ei olnud kaebuse esitaja tööl 05.09.2005.a ja 06.09.2005.a ja on tööle märgitud 01.09.2005.a ja 02.
  17. 2005.a. Vastustaja esindaja selgitas 21.12.2005.a kohtuistungil (I kd tl 92), et E. S. puudus töölt 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a ning käis 05.09.2005.a ja 06.09.2005.a puudutud päevi tasa tegemas. Seetõttu on tööajagraafikus tehtud märked 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a. kohta ebatäpsed. Sama kinnitab ka tunnistaja T. P, kelle ütluste kohaselt (II kd tl 140-141), käskis ta E. S. põhjuseta puudutud päevad järgi teha. Kaebuse esitaja esitas 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a töötamise tõendamiseks bussipiletid marsruudil Valga-Võru-Valga ( I kd tl 199). Need bussipiletid 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a kohta ei tõenda aga töötamist samadel kuupäevadel Võru Linnavalitsuses. Bussipiletite alusel ei ole võimalik tuvastada, kes nende piletite alusel on liinibussiga sõitnud. Tegemist on 30%-lise soodustusega bussipiletitega hinnaga 49 krooni. Samas on kaebuse esitaja ajaliselt samal perioodil 08.06.2005.a ja 23.09.2005.a esitanud tööandjale avalduse sõidukulude kompenseerimiseks (II kd tl 16,17), milles ta taotleb linnavalitsuselt sõidukulude hüvitamist bussipileti täismääras, kusjuures ühe taotletud hüvitatava bussipileti hind on 70 krooni. Seetõttu on vastustaja õigesti leidnud, et järelikult ei saa esitatud bussipiletite ( I kd tl 199) näol olla tegemist E. S. poolt kasutatud bussipiletitega ning töötamine 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a ei ole nende tõenditega tõendatud. Vastustaja on E. S. 01.09.2005.a töölt puudumise tõendamiseks täiendavalt esitanud E. S. mailboxi andmete väljatrüki (I kd tl 163), mille kohaselt ei ole 01.09.2005.a kaebuse esitaja poolt loetud K. N. e-maili. Täiendavate kirjalike tõenditena on esitatud T. P. 18.11.2005.a seletuskiri linnapeale ( I kd tl 64), mille kohaselt käis E. S. igapäevaselt tööl alates 07.09.2005.a, mitte aga alates 01.09.2005.a. E. S. mailboxi andmete väljatrükiga on 02.09.2005.a kohta tõendatud, et kaebuse esitaja ei ole sel päeval lugenud K. N. ja K. K. e-maile (I kd tl 163). Ka L. K. poolt kaebuse esitajale 08.12.2005.a antud teatis (I kd tl 78) kinnitab kaebuse esitaja töötamist 05.09.2006.a ja 06.09.2005.a mitte aga 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a, nagu on ekslikult märgitud linnavalitsuse tööajatabelis. Neil asjaoludel jäävad Võru Linnavalitsuse vastu esitatud kaebused rahuldamata. 6.

§ 92lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud peab seega kandma kaebuse esitaja, kuna kohus jätab kaebuse täielikult rahuldamata. 14 7.Tartu Halduskohtu 04.01.2006.a määrusega ( I kd tl 108-111) on rahuldatud E. S. riigi õigusabi taotlus ja võimaldatud E. S. riigi õigusabi kohustusega täielikult hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud võrdsete osamaksetena ühe kalendriaasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Halduskohtu 02.11.2006.a määrusega (II kd tl 186-188) lõpetati kaebuse esitaja soovil talle riigi õigusabi andmine. Õigusabi osutanud advokaat T. R. volitused lõppesid alates kohtumääruse kuulutamisest, so. 02.11.2006.a kell 11.40. Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid riigi õigusabi tasu väljamõistmise taotluse (II kd tl 191-192) kohaselt taotletakse välja mõista riigieelarvest Advokaadibüroole Bachmann & Partnerid OÜ advokaat T. R. poolt Tartu Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-051007 E. S. osutatud riigi õigusabi eest tasu (koos käibemaksuga 18 %) 19 570, 30 krooni. Taotluse kohaselt on asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisele kulunud aega 40 tundi, kohtulikus menetluses osalemine 13,5 tundi, kokku seega 53 tundi ja 30 min. Tasumääraks on 155 krooni 30 minuti eest. Lisaks esitas advokaat T. R. tööaruande ja väljavõtte nimekirjast, mis kajastavad advokaadi, kaebuse esitaja ja vastustaja vahelist suhtlust e-mailide teel (II kd tl 194-202). Kaebuse esitaja E. S. vaidles viimasel kohtuistungil esitatud õigusabi kuludele vastu, väites, et nii suured õigusabi kulud ei ole põhjendatud. Dokumentide väljanõudmise ja isiku nõustamine on 125 krooni pool tundi, mitte 155 krooni. Kaebuse esitaja ei nõustu ka asjaoluga, et advokaat T. R. on kaebuse esitajat isiklikult nõustanud enne või pärast kohtuistungit, advokaat on põhjendamatult jätnud kaebuse esitaja informeerimata sellest, et iga järelpäringu tegemine läheb arvesse kui isiku nõustamine ( II kd tl 184). E. S. on saatnud advokaat T. R. ka e-maili teel kirja, milles väidab, et advokaat on püüdnud omakasupüüdlikult asja arutamist venitada, mitmed kaebuste täiendused polnud juriidiliselt põhjendatud. E. S. teatas, et kui advokaat T. Raudsepp kavatseb esitada õigusabi tasu nõude suuremas summas, kui E. S. aktsepteerib, siis esitab ta hagi advokaadipoolsele ebakompetentsusele ja väljapressimisele ( II kd tl 203). Vastustaja esindajad jäid 02.11.2006.a kohtuistungil seisukohale, et kaebuse esitaja esindaja on oma ametiülesandeid täitnud igati eeskujulikult. Ei vasta tõele, et alati on kohe peale istungit kaebuse esitaja esindaja lahkunud ilma kaebuse esitajaga rääkimata (II kd tl 217-218). Vastustaja nõustus, et E. S. võis saada õigusabi 53 tunni ulatuses (II kd tl 221). Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja süüdistused teda riigi õigusabi korras nõustanud ja esindanud advokaat T. R. vastu on alusetud. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja süüdistused on tingitud kohtumäärusest, mille kohaselt peab kaebuse esitaja õigusabi kulud riigile hüvitama. Riigi õigusabi võimaldamist reguleerib „Riigi õigusabi seadus“ ning riigi õigusabi võimaldamise eest makstava tasu arvutamise aluseks on Justiitsministri 26.01.2005.a määrus nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“. Eelpool osutatud 26.01.2005.a määruse nr 2 § 12 ja 13 kohaselt on advokaadile makstava riigi õigusabi tasumääraks haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 155 krooni iga poole tunni kohta, seejuures nimetatud määruse § 1 lõikes 2 sätestatakse, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on 15 käibemaksukohuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18 %. Kohus leiab, et täielikult on põhjendatud Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid OÜ vandeadvokaadi vanemabi T. R. taotlus advokaaditasu väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on reaalne, et advokaadil kulus asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks 40 tundi ja kohtulikus menetluses osalemisele 13 tundi ja 30 minutit. Seega moodustavad õigusabi tasu ja kulud selles haldusasjas juhindudes

§-st 94 ja Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 §-de 13 ja 12 lõike 1 järgi 155 krooni (haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine) ja §-de 13 ja 12 lõike 2 järgi 155 krooni (haldusasja kohtulikus menetluses osalemine), mis ajatasu summana moodustab 16 585 krooni. Eeltoodut arvestades kuulub E. S. osutatud õigusabi eest tasumisele 16 585 krooni, millele lisandub käibemaks 2985,30 krooni, kuna advokaadibüroo on käibemaksukohuslane. RÕS § 30 lg 1 kohaselt riigi õigusabi osutamist rahastatakse riigi eelarvest. RÕS § 24 lõike 1 kohaselt kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osundanud advokaadile korraldab advokatuur.

§ 93

lõige 3 sätestab, et kohus mõistab poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Vastava kohtulahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele.

§ 94

sätestab, et riigipoolse menetlusabi andmine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

§-de 93 lõike 3 ja 94 alusel tuleb seega kaebuse esitajalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista riigipoolse menetlusabikulu 19 570,30 krooni, mille kaebuse esitaja peab riigile hüvitama võrdsete osamaksetena ühe kalendriaasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 8.

§ 89

sätestab, et tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikuludele ning muudele tõendamisega seotud kuludele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid. Tartu Halduskohtu 30.10.2006.a määruste alusel (II kd tl 174-175, 176-177) on Kohtute Raamatupidamiskeskuse kinnitusel vastustaja tasunud Tartu Halduskohtu tagatiste kontole 280 krooni tunnistaja E. S. kohtukulu ja kohtukulu on tunnistajale 14.11.2006.a Kohtute Raamatupidamisekeskuse poolt üle kantud. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kaebuse esitajalt vastustaja kasuks seega välja mõista 280 krooni tunnistajatasu. 9.

§ 92

lõige 10 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja taotleb kaebuse esitajalt ka õigusabi kulude väljamõistmist summas 36 068, 50 krooni. Kaebuse esitaja on vaidlustanud teenistusalaseid haldusakte. Kaebuse esitamise on suuresti tinginud vastustaja ametnike eksimus 13.04.2005.a käskkirja vormistamisel ja väljaandmisel, mille tõttu peab kohus kaebuse esitajalt vastustaja õigusabi kulude väljamõistmist ebamõistlikuks. 16 Senises kohtupraktikas on valitsev seisukoht, et haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi. Seejuures tuleb aga arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei mõista kohus automaatselt kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks õigusabikulusid välja. Õigusabikulude väljamõistmine on piiratud mitmete tingimustega - välise õigusabi vajalikkus, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (vt

  1. aprilli
  2. a Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-01,
  3. mai
  4. a Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01,
  5. detsembri
  6. a Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-31-75-03,
  7. detsembri
  8. a Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-03). Kaebuse esitaja oli maksejõuetuse tõttu vabastatud õigusabi eest tasumisest. Vastupidiselt vastustajale on kohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tuvastatud menetlusosalise pahatahtlikkust oma kaebeõiguse kasutamisel, mille tõttu ei ole kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks kohtukulude väljamõistmine põhjendatud (vt
  9. oktoobri
  10. a Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-149-04). Kohus on osundatud õiguslikul alusel seisukohal, et vastustaja õigusabi kulude kaebuse esitajalt väljamõistmise taotlus tuleb jätta rahuldamata kui ebamõistlik. Roby Koik Kohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.