← Eesti

2-06-34026/3

Obsah (8)§ 142§ 407§ 444§ 367§ 113§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28.mail 2007.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-34026 Tsiviilasi AS H

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Menetluse käik

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastaud asjaolud ja põhjnedused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Poolte ja AS Hansa Liising Eesti (edaspidi Liising) vahel on 17.mail 2001.a. sõlminud Ego järelmaksukaardi kasutamise leping, mille kohaselt võimaldas Liising kostjale krediidilimiiti summas 16 000.00 krooni laenuintressiga 16 % aastas. EGO lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma üks kord kuus maksepäeval, milleks EGO lepingu kohaselt oli 16.kuupäev, intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastama kasutatud krediidilimiiti püsimakse suuruses summas, milleks EGO lepingu kohaselt oli 640.00 krooni kuus. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 2978.23 krooni ulatuses. Kasutatud krediidilimiidist jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. 23.detsembril 2003.a. sõlmiti AS-i Hansapank ja Liisingu vahel Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest AS-i Hansa Liising Eesti õiguste ja kohustuste ülevõtmise leping, mille p 1 kohaselt andis Liising Ego lepingust tulenevad Liisingu õigused ja kohstused üle AS-le Hansapank. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama ning nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu. Hageja ütles lepingu üles 20.septembril 2006.a. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 2978.23 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma intressi lepingu fikseeritud määras 16% aastas. Hageja on arvestanud intressi 6.60 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Nii on hageja arvestanud leppetrahvi 2 % võlgnetavast summast, kuid mitte vähem ku 200.00 krooni. Hageja nõuab leppetrahvi 200.00 krooni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 14.novembrist 2006.a.

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hagi esitamise hetkel 0.027 % põhivõlast päevas). Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 2978.23 krooni, intress 6.60 krooni ning leppetrahv 200.00 krooni.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250.00 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (

§ 174

lg 1).

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.