toimunud istungil, et võtab hageja nõude summas 2099,25 krooni õigeks.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjad ei ole täitnud oma võlaõiguslike kohustusi ja hagejal on õigus võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, korteriomandiseaduse § 13 lg 1, 2, § 20 lg 1, § 21 lg 2 alusel nõuda kohustuse täitmist. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 2099,25 krooni. Menetluskulude jaotus Juhindudes
lg 1 ja lg 3 esitab kohus käesolevas kohtuotsuses menetluskulude jaotust ja näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Seega ei ole kostja avaldusel menetluskulude tasumisega mittenõustumise kohta õiguslikku tähtsust. Antud tsiviilasjas teeb kohus otsuse kostja M.L. kahjuks. Eeltoodu alusel tuleb kostjal kanda ka kohtumenetluse kulud täies ulatuses. Antud tsiviilasjas tehtud menetluskulu on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 250 krooni. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja poolt tasutud riigilõivu. Kohus selgitab, et
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Otsus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
Natalja Losevtsova Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.