Obsah (4)

§ 11§ 10§ 9§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 09. mail 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-705 Haldusasi A. J.’i kaebus vaidlustamiseks. RESOLUTSIOON 1. T

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri Anatoli Jort’ile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

Põhja Politseiprefektuuri tegevusetuse KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 13. aprilli 2007 määruses kohus leidis, et kaebuse lahendamine võib põhimõtteliselt kuuluda küll halduskohtu pädevusse, kuid samas, kuna kaebuses olid olulised puudused, sh ei selgunud kaebusest, mis on kaebaja tegelik eesmärk, siis jättis kohus sama määrusega

§ 11lg 2 alusel kaebuse käiguta.

Kohus andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

1. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja 19.02.2007 esitanud Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonnale avalduse seoses kaebaja väidetava alusetu kinnipidamise ja läbiotsimisega tundmatu isiku poolt. Kaebajale on vastatud 19.03.2007 ja soovitatud pöörduda vajadusel tsiviilkohtusse au ja väärikuse kaitseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja on pöördunud täiendavalt Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna poole täiendavate selgituste saamiseks ja saanud vastuse, et tema asja politseis ei menetleta. Kaebaja leiab, et tema kuriteoteatele ei ole vastatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 198 lg 1 kohaselt, s.t, et uurimisasutus või prokuratuur ei ole alustanud kriminaalmenetlust või teatanud kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. Kaebaja on esitanud kaebuses taotluse: „tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu Põhja Politseiprefektuuri ja kaebaja vahel, kohustada Põhja Politseiprefektuuri alustama kriminaalmenetlust või vastama kaebajale vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 198 lg 1, mõista Põhja Politseiprefektuurilt tegevusetuse eest moraalse kahju hüvitamiseks sümboolne tasu 1000 krooni ulatuses”.
2. Kohus märkis eelviidatud määruses kaebaja tahte ja kaebuse eesmärgi ebaselguse osas järgmist: „Kaebaja on esitanud tuvastamistaotluse kaebaja ja Põhja Politseiprefektuuri vahel avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks. Kaebusest jääb arusaamatuks, milles see avalik-õiguslik suhe seisneb, mille olemasolu soovitakse kohtus tuvastada. Lisaks kohus selgitab, et tuvastamistaotluse esitamise korral tuleb märkida alati kaebaja põhjendatud huvi sellise tuvastamise suhtes, kuna nii õigusvastasuse kui ka avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise tuvastamise korral kohus konstateerib ainult fakti, mis iseenesest ei too kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi vastustajale. See ei avalda otsest mõju õigussuhetele ja vastustaja ei ole sellise konstateeringu alusel kohustatud sooritama mingeid toiminguid ega andma välja haldusakte. Kaebajal tuleb selgitada, mida ta konkreetselt soovib tuvastada ja mida selline tuvastamine kaebajale tema õiguste kaitsmisel annab (põhjendatud huvi,

§ 10lg 3).“ 4.

Kohus selgitas kaebajale, et halduskohus ei saa kohustada Põhja Politseiprefektuuri algatama kriminaalmenetlust, kuna see ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kui kaebaja soovib vaidlustada kaebaja poolt 19.02.2007 Põhja Politseiprefektuurile esitatud avaldusele mittenõuetekohast vastamist kui toimingut ja soovib, et kohus tuvastaks selle toimingu õigusvastasuse, siis tuleb vastav selge taotlus esitada ja samuti märkida kaebaja põhjendatud huvi õigusvastasuse kindlakstegemise suhtes. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale võimalikke muid taotlusi ja kaebaja põhjendatud huvi võimalikku sisustamist. Seega tuli kaebajal täpsustada, mida ta soovib vaidlustada ja esitada selle suhtes nõuetekohane taotlus ning asjassepuutuvad dokumendid. 5. Moraalse kahju hüvitamise nõude osas märkis kohus järgmist: „Kaebaja on kaebuses esitanud ka moraalse kahju hüvitamise nõude, mis on esitatud

§ 9lg-s 4 sätestatud tähtajal.

Samas ei ole praegu selge, millisel alusel võimalik mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele tuleks, kas võlaõigusseaduse või riigivastutuse seaduse alusel, sest kaebusest nähtuvalt on kaebajale Põhja Politseiprefektuuri poolt selgitatud võimalust nõuda au ja teotamise lõpetamist ning au teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse korras. Kuna kaebaja on kaebuse taotluses märkinud, et taotleb Põhja Politseiprefektuuri tegevusetusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, siis kohus selgitab, et riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVS § 9 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju rahas vaid juhul, kui on toimunud süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumine või sõnumi saladuse rikkumine või au ja hea nime teotamine ning kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega peab olema tegemist intensiivse õiguste rikkumisega, et isikul tekiks õigus saada kahju rahalist hüvitamist. Moraalse kahju hüvitamise nõude puhul tuleb märkida, kuidas kaebaja kavatseb moraalse kahju tekkimist tõendada, esitada tõendid, millest nähtub kaebajale kahju tekkimine, esitada konkreetsed arvutused, mis on olnud aluseks kahjusumma kujunemisele ning tõendada põhjuslik seos tekkinud kahju ja seda põhjustanud haldusakti või toimingu vahel.“ 2 6. Et kaebaja ei olnud tasunud esitatud kaebuselt riigilõivu, siis selgitas kohus määruses järgmist: „

§ 10

lg 6 sätestab nõude, et koos kaebusega esitatakse kohtule tõend riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 10 kohaselt kaebuse esitamisel halduskohtule tasutakse riigilõivu 80 krooni. RLS § 56 lg 11 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse /…/, kuid mitte alla 80 krooni. Kuna riigilõivu tasumise kohta tõendit esitatud ei ole, tuleb kaebajal tasuda riigilõiv vastavalt lõpliku nõude suurusele ja esitada kohtule riigilõivu tasumise kohta tõend.“

1. A. J. on saanud kohtumääruse kätte 19.04.
2. Seega möödus puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg 04.05.
3. Kaebuse esitaja kohtu määratud tähtajal kohtule ei vastanud ega kaebuse puudusi ei kõrvaldanud. Et kaebaja tahte (taotluste ja kaebuse eseme) ebaselgus ning riigilõivu tasumata jätmine on sellised olulised puudused, mis takistavad kaebuse menetlusse võtmist, siis tuleb kaebus tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Niisuguse võimaliku tagajärje eest on kaebajat hoiatatud.
4. Kohus käsitab kaebaja poolt kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmist siiski nii, et kaebaja tahe oli tegelikult suunatud sellele, et vaidlustada tema esitatud kuriteoteatele kaebaja soovile mittevastavalt reageerimist, st kriminaalmenetluse alustamata jätmist.

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamise kord sätestatakse kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS), mitte

-s. KrMS § 207 näeb ette kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamise korra. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt kannatanu võib esitada kaebuse prokuratuurile käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale ning lg 2 kohaselt kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale. Tulenevalt KrMS § 207 lg-st 5 prokuratuur või Riigiprokuratuur koostab kaebuse rahuldamata jätmise kohta põhistatud määruse ning saadab selle koopia kaebuse esitajale. KrMS § 208 lg 1 järgi, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud käesoleva seadustiku § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul advokaadi vahendusel vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise ringkonnakohtus. Järelikult on niisuguste kaebuste läbivaatamiseks nähtud ette teistsugune menetluskord kui

-s: kõigepealt kaebus vastavale prokuratuurile, siis Riigiprokuratuurile ja lõpuks ringkonnakohttule. Seega võib eeldada, et kaebaja mõistis, et ta ei saavuta oma soovitud eesmärke halduskaebuse esitamisega. Hurma Kiviloo Kohtunik 3 4