) sätteist lähtuvalt. Taotlus on esitatud vene keeles. Järgitud on justiitsministri poolt kehtestatud taotluse ja selle lisade vorminõudeid.
lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks lahendab asja menetlev kohus määrusega kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras. Kohtunik, läbi vaadanud kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse, taotleja majanduslikku seisundit käsitlevad andmed, tutvunud ARK`i ja Kinnistusameti andmebaaside andmetega ning Maksu- ja Tolliameti andmetega, seejärel hinnanud neid kogumis, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi
) § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. S K `l puuduvad vajalikud teadmised enda õiguste kaitsmiseks. Seega asja positiivse lahendamise huvides on vajalik kvalifitseeritud õigusteadmistega isiku abi.
kohaselt antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
lg 1 kohaselt peab taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestama tema vara ja sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ja muid tähendust omavaid asjaolusid. Sv K on 90 % invaliid. Elab koos pensionärist emaga. Sissetulekuks on riigi poolt makstav pension 2481 krooni kuus. Igasugune vara puudub. Taotlejal on püsikulutused kuus toidule, korteri üürile ja ravimitele. Eeltoodust tulenevalt ei suuda S K oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et S K `le tuleb anda õigusabi
p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
lg 2 kohaselt kui riigi õigusabi saajal ei ole advokaadi nõusolekut temale antud asjas riigi õigusabi osutamise kohta, määrab kohus riigi õigusabi osutajaks advokaadi, kelle nimetab advokatuur. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt advokatuur nimetab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul riigi õigusabi osutava advokaadi viivitamata pärast kohtult taotluse saamist. Kohus saatis 15.05.2007.a. Eesti Advokatuuri juhatusele taotluse riigi õigusabi osutaja nimetamiseks. Taotluse kohaselt saatis Eesti Advokatuuri juhatus kohtu taotluse täitmiseks Artur Umuršadjants`i Advokaadibüroole. Kirjaliku nõusoleku riigi õigusabi osutamiseks andis van.adv. vanemabi Irina Gromtsev, sellekohase kirjaliku teatise saatis advokaat kohtusse 30.05.2007.a. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et vastavalt
28 lg 1-le kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Kohus juhindus
MS § 464; 465; 661 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 25. juunil 2007.a Nooremreferent /allkiri/ M.Leimann I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.