Obsah (6)

§ 372§ 139§ 125§ 132§ 136§ 122

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-07-3500 Tsiviilasi P.R. u hagi

§ 372

lg 2 alusel jätta hagi menetlusse võtmata.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt.

§ 139

lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED P.R. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 8. mai 2007 määruse tühistamist ja hagi menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on 25.01.2007 hagiavaldus koduse testamendi tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõudes oma iseloomult tuvastushagi. Tuvastushagi hinda käesoleva asja puhul ei ole võimalik eelnevalt määrata ning seega tuleb haginõue lugeda mittevaraliseks.

§ 139

lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu.

§ 125

alusel määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Mittevaralise nõude puhul on hagihind

§ 132

lg 1 alusel 15 000 krooni ja sellest tulenevalt on riigilõiv 1000 krooni, mille tasumist tõendab 25.01.2007 hagiavalduse lisana 7 esitatud maksekorraldus.

§ 136

lg 1 järgi määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ettenähtud seaduses või see ei nähtu avaldusest. Lisaks võib kohus määrata tsiviilasja hinna ka sellisel juhul, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt võib kohus muuhulgas määrata hindamise eksperdi poolt ning
2. lõike kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja sisulise lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Sellest tulenevalt ei saa olla välistatud 25.01.2007 hagiavalduse menetlusse võtmine, kuna hagi hinda võib kohus hagi hinna määramise aluseks oleva vara tegeliku väärtuse selgumisel muuta. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Maakohus on põhjendatult keeldunud hagiavaldust menetlusse võtmast ning ükski määruskaebuse väide ei anna põhjust vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks. Kohustuse tasuda hagilt riigilõivu sätestab

§ 139lg 2 p 1.

Sama paragrahvi 3. lõikest tulenevalt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tsiviilasja hind on

§ 122lg 1 kohaselt hagihind, milleks on sama paragrahvi 2.

lõike järgi hagis taotletu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hageja palub kohtul tuvastada 08.07.2006 koostatud ja V. K. poolt allkirjastatud koduse testamendi tühisust. Hagi rahuldamise korral päriks ta vara 2 201 000 krooni väärtuses ning seega on hagihinnaks hagetava vara väärtus, millest lähtuvalt tuleb tasuda hagiavalduse esitamisel ka riigilõivu. Eelneva põhjal on maakohus õigesti leidnud, et hageja peab tasuma täiendavalt riigilõivu 59 500 krooni. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et kuna pärandvara, s.o sõiduauto ZAZ 968 ning Elvas (registriosa nr xxxxxx) ja Tartus (registriosa nr xxxxxx) asuvate kinnistute, väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata ning seetõttu tuleb haginõue lugeda mittevaraliseks, ei ole asjakohane. Määruskaebuse esitaja väide, et kohus oleks pidanud tsiviilasja hinna kindlakstegemiseks määrama hindamise eksperdi poolt, ei ole põhjendatud.

§-st 363 lg 1 p 5 tulenevalt on hageja kohustuseks määrata kindlaks hagihind ning eksperdi abi kasutamine oleks õigustatud, kui hagihinda ei oleks hageja poolt esitatu põhjal võimalik kindlaks määrata. Antud juhul on hageja hinnanud 25.10.2006 avalduses notarile pärandvara väärtuseks 2 201 000 krooni ning puuduvad tõendid pärandvara teistsuguse hariliku väärtuse kohta. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 3 Üllar Roostoja