Obsah (4)

§ 12§ 9§ 10§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-210 Haldusasi L.A. kaebus AS Falck Eesti 18.12.2006 viivitasu

§ 12lg 3).

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri L.A.´le (koos vastustaja seletuse ärakirjaga) ja AS-le Falck Eesti. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 12lg 3, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1. L.A. esitas 29.01.
2. a. Tallinna Halduskohtusse kaebuse AS Falck Eesti 18.12.2006 viivistasu otsuse nr VTO 164417 tühistamiseks.
3. 06.02.2007 määruses, millega kohus jättis kaebuse käiguta, tegi kohus L.A.’le ka ettepaneku kaaluda kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamist. Kohus märkis kaebuse esitamise tähtaja kohta 06.02.2007 määruses järgmist: „

§ 9

lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Et kaebus oleks tähtaegne, ei tohiks vaidlustatud haldusaktist teadasaamisest kuni halduskohtusse kaebuse esitamiseni (29.01.2007) olla möödunud rohkem kui 30 päeva. Vaidlustatud viivistasu otsus on tehtud 18.12.2006, kaebus kohtule on esitatud 29.01.

1. Arvestades kaebuse ebaselgust kaebaja poolt viivistasu otsusest teadasaamise asjaoludes ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta kaebuse tähtaegsuse kohta. Liiklusseaduse § 502 lg 3 kohaselt koostatakse viivistasu otsus kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ametiisikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas edastatakse viie päeva jooksul 1 mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Kaebuse kohaselt nägi kaebaja 18.12.2006 viivistasu otsuse vormistamist pealt ning vestles ka vahetult viivistasu otsuse vormistanud AS Falck Eesti töötaja Ljudmilla Tatarenkoga. Seega võib kaebusest järeldada, et kaebaja pidi saama viivistasu otsusest teada ja otsuse kätte selle tegemise kuupäeval, 18.12.2006, - kas vahetult otsuse koostaja käest või oma sõidukilt. Samas on kaebusele lisatud vaidlustatud viivistasu otsuse kolmas eksemplar ning kaebaja on märkinud, et sai viivistasu otsuse kätte alles jaanuari keskpaigas, mil ta läks oma rahvastikuregistrijärgsesse elukohta, kuhu oli saadetud ka viivistasu otsuse kolmas eksemplar. Kaebusele on lisatud koopia ilmselt viivistasu otsuse kolmandat eksemplari sisaldanud ümbrikust, millel on 04.01.2007 postitempel. Nähtuvalt sellest arvestab kaebaja nähtavasti kaebaja kohtusse pöördumise tähtaega just nimetatud kolmanda eksemplari saamisest. Kaebuses toodud asjaolusid arvestades jääb sellest lähtumine kohtule arusaamatuks. Kaebuse alusel ei ole selged viivistasu otsuse kaebaja poolt tegeliku kättesaamise asjaolud. Kaebajal tuleb selgitada, kas ja kuidas esitati talle vaidlustatud viivistasu otsus vahetult pärast selle vormistamist 18.12.
2. Juhul, kui talle otsust vahetult pärast selle vormistamist ei esitatud, tuleb kaebajal selgitada, miks ta otsust samal päeval ei saanud ning kas ja milliseid samme astus ta kuni
3. jaanuarikuu keskpaigani otsuse kättesaamiseks olukorras, kus ta teadis enda pargitud sõiduki suhtes viivistasu otsuse olemasolust. Samuti tuleb nimetada täpne päev, millal kaebaja otsuse kätte sai. Vastavalt

§ 10

lg-le 4, kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Tulenevalt

§ 12

lg-st 3 kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Juhul, kui kaebaja sai viivistasu otsusest tegelikult teada 18.12.2006, on 29.01.2007 esitatud kaebus esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning kohus teeb L.A.’le ettepaneku taotleda kaebuse esitamiseks möödalastud tähtaja ennistamist. Selleks tuleb esitada ja tõendada mõjuvad põhjused, mis takistasid kohtusse õigeaegset või vähemalt varasemat pöördumist. Halduskohus rahuldab kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel.

§ 9

lg 9 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Seega tuleb kaebuse esitamise ennistamise taotluses tuua esile asjaolud, mille alusel saaks kohus otsustada, kas kaebaja on vaidlustatud haldusaktist teada saades käitunud ja teinud kaebuse esitamiseks vajalikke toiminguid mõistliku aja jooksul. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse.“ Kohus märkis ka, et juhul, kui kaebusele lisatud venekeelne avaldus tähistab fakti, et kaebaja on kasutanud õigust ja võimalust taotleda viivistasu otsuse tühistamist vaidemenetluses ning tema avaldus jäeti vaidemenetluses rahuldamata, siis võib kaebus olla esitatud ka

§ 9lg-s 3 sätestatud tähtajal.

Kokkuvõtteks tuli kaebajal täiendada ja täpsustada vaidlustatud otsusest teadasaamise, sõiduki parkimise ning täpse parkimisaja teadaandmise asjaolusid.

1. L.A. on saanud kõnealuse määruse ärakirja kätte 12.02.2007, kohtule vastamise tähtaeg möödus 27.02.2007, kuid kaebuse esitaja oma kaebust kohtu nõutud viisil ei täiendanud ega täpsustanud. Kohus leidis
2. märts 2007 määruses, „et ehkki kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi, ei ole põhjust kaebust talle läbivaatamatult tagastada. Et puudused seonduvad eelkõige kaebuse tähtaja ja kaebuse väidete tõendamisega, siis ei ole need põhimõtteliselt takistuseks kaebuse menetlusse võtmisel, kuivõrd, nagu eelnevalt viidatud, halduskohus kontrollib tulenevalt

§ 12

lg-st 3 eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Võimalus esitada täiendavaid selgitusi, tõendeid ja tähtaja ennistamise taotlus oli antud kaebajale tema enda huvides. Asjaolu, 2 et ta seda võimalust ei soovinud kasutada, ei takista kohtul eelmenetluses kaebuse tähtaegsuse kohta vastustaja arvamuse küsimist ega eeldatavasti pärast selle saamist mitte ka tähtaja küsimuse lõplikku lahendamist.“ Kohus võttis kaebuse menetlusse ja kohustas AS Falck Eesti esitama kohtule hiljemalt 12.03.2007 kirjaliku arvamuse kaebuse tähtaja kohta koos kõigi asjassepuutuvate dokumentidega.

1. AS Falck Eesti vastas kohtule tähtaegselt. Vastustaja leiab, et kaebuse esitamise tähtaega tuleks arvestada viivistasu otsuse koostamise kuupäevast (18.12.2006), kuna kaebuse esitaja oli teadlik viivistasu otsusest. Viivistasu otsust ei saanud juhile sündmuskohal üle anda ega ka mootorsõiduki külge kinnitada, kuna kaebuse esitaja lahkus sündmuskohalt, mida kinnitab ka AS Falck Eesti linnatransporditeenindaja poolt sündmuskohal tehtud märge „juht lahkus“ viivistasu otsuse asjaolude lühikirjelduse lahtris. Seega on kaebus 29.01.2007 esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Samas leiab vastustaja, et isegi juhul, kui kaebus oleks esitatud tähtaegselt või esineks alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, puudub alus viivistasu otsuse tühistamiseks.
2. Lähtudes eeltoodust, sh kaebuses ja vastustaja seletuses ning sellele lisatud viivistasu otsuses märgitud faktilistest asjaoludest, on kohus seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaega tuleb arvestada kaevatud viivistasu otsuse koostamise kuupäevast, s.o arvates 18.12.
3. Kaebuse esitaja nägi 18.12.2006 viivistasu otsuse vormistamist pealt ning vestles ise ka viivistasu otsuse vormistanud AS Falck Eesti töötaja Ljudmilla Tatarenkoga, kuid ta lahkus sündmuskohalt enne, kui talle oli võimalik viivistasu otsus kohapeal kätte anda või see sõidukile kinnitada. Seega tuleb antud juhul lähtuda

§ 9

lg-st 9, mille kohaselt, kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Toodud asjaoludel puudub igasugune alus arvestada kohtusse pöördumise tähtaega viivistasu otsuse kolmanda eksemplari posti teel kättesaamise ajast. Järelikult on

§ 9

lg-s 1 sätestatud 30päevane tähtaeg haldusakti tühistamiskaebuse esitamiseks möödunud. Et kaebaja ei ole kasutanud talle antud võimalust tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ega täiendavate selgituste andmiseks, siis kohus järeldab, et tal puuduvad mõjuvad põhjused ennistamiseks ja et ka vaidemenetlust ei ole asjas läbitud. Seega tuleb asja menetlus tulenevalt

§ 12lg-st 3 lõpetada.

Vastavalt

§ 84

lg 4 p-le 4 tasutud riigilõiv tagastatakse menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus taotleda tasutud riigilõivu 14.40 kr tagastamist riigilõivuseaduses ettenähtud korras. Hurma Kiviloo kohtunik 3