3-07-567/7

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-567 Haldusasi OÜ F kaebus AS Eesti Raudtee 9. veebruari 2007. a ja 16. märtsi 2007. a otsustele riigihankes „Diiselmootoriõli GE-veduritele 2007“ Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 3. mai 2007. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ F määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ F RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. mai 2007. a määrus ja saata asi halduskohtule asja läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 741 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Eesti Raudtee kvalifitseeris 9. veebruaril 2007 riigihankes „Diiselmootoriõli GEveduritele 2007“ (kood 033155PK) pakkujad G.O.E AS ja AS I.O ning tunnistas nende pakkumised vastavaks ja AS I.O pakkumise edukaks. 16. märtsil 2007 tunnistas AS Eesti Raudtee riigihanke pakkumismenetluse kehtetuks. 2. OÜ F esitas halduskohtule kaebuse, paludes tunnistada AS Eesti Raudtee 9. veebruari 2007. a otsuse õigusvastaseks osas, millega pakkujad kvalifitseeriti ja millega tunnistati pakkumised vastavaks, ning tühistada osas, millega AS I.O pakkumine tunnistati edukaks. Samuti palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks AS Eesti Raudtee 16. märtsi 2007. a otsuse. 3. Tallinna Halduskohtu 3. mai 2007. a määrusega tagastati kaebus OÜ-le F. Kohtumääruse põhjendused: 1. maist 2007 jõustunud riigihangete seaduse (RHS) § 129 lg 1 sätestab, et halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi hankija otsuste peale. Samas ei ole 1. mail 2007 jõustunud riigihangete seaduses rakendussätteid hankemenetluses tehtud otsustuste peale halduskohtule juba esitatud kaebuste suhtes. Järelikult ei ole Tallinna Halduskohus alates 1. maist 2007 pädev läbi vaatama käesolevas haldusasjas esitatud kaebust. Kuna riigihangete seadusega on vaidlustuste läbivaatamiseks ette nähtud kohustuslik kohtuväline kord, on kaebuse esitajal õigus pöörduda Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni poole, viimase otsusega mittenõustumisel aga Tallinna Ringkonnakohtusse. 3-07-567 KAEBAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. OÜ F määruskaebuses paluti halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks järgmistel põhjustel:

1. a)Käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele 1. maist 2007 kehtima hakanud RHS § 129 lg 1. AS Eesti Raudtee otsused vaidlustati 1. mail 2007 kehtivuse kaotanud riigihangete seaduse kehtivuse ajal. Tulenevalt enne 1. maid 2007 kehtinud RHS §-st 66 ja Riigikohtu määrusest haldusasjas nr 3-3-1-63-02 ei kehtinud riigihankemenetluses ostja poolt tehtud otsuste vaidlustamiseks kohustuslikku kohtueelset korda ja pakkuja võis omal valikul pöörduda vaidlustusega Riigihangete Ametisse või kaebusega halduskohtusse.
2. b)Väär on halduskohtu seisukoht, et 1. maist 2007 kehtivas seaduses ei ole rakendussätteid halduskohtule juba esitatud kaebuste suhtes. Käesoleval ajal kehtiva RHS § 131 lg 3 ja § 149 lg 1 tõlgendamisest tuleneb, et kui riigihankemenetluses tehtud ostja otsus on vaidlustatud halduskohtus enne uue seaduse jõustumist, on halduskohus kohustatud selle kaebuse enne 1. maid 2007 kehtinud õigusaktide alusel sisuliselt läbi vaatama. Kohus on rikkunud põhiseaduse § 15 lg-t 1, sest ei kehtinud ega kehtivast seadusest ei tulene, et isiku õigused võiksid jääda kohtuliku kaitseta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kohaldanud alates 1. maist 2007 kehtiva RHS § 129 lg-t 1 ebaõigesti, omistades sellele seaduses sätestamata tagasiulatuva jõu. Õige on küll halduskohtu osundus, et RHS § 131, kus on toodud rakendussätted alustatud pakkumismenetluste lõpetamise ja esitatud vaidlustuste lahendamise kohta, ei käsitle otseselt halduskohtu pädevust kaebuste lahendamisel. Kuid sellekohase rakendussätte puudumisest ei saa teha järeldust, et seadusandja oleks soovinud anda RHS § 129 lg-le 1 sellise toime, et enne selle sätte jõustumist halduskohtule esitatud kaebused tuleks tagastada või nende menetlus lõpetada. Tegemist on halduskohtusse pöördumise õiguse sellise tagasiulatuva piiramisega, mis peaks seaduses olema otsesõnu ette nähtud. 6. RHS § 129 lg-le 1 halduskohtu poolt viidatud mõju omistamine oleks riigihankemenetluses tehtud otsuste ja toimingute peale halduskohtusse enne selle sätte jõustumist kaebused esitanud isikute kaebevõimalusi ebaproportsionaalselt kahjustav. Nii nagu ka käesoleval juhtumil, poleks neil kaebajatel võimalik pidada kinni RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtajast. Selle sätte kohaselt peab vaidlustus olema vaidlustuskomisjonile laekunud seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Samuti pole mõistlik arvata, et seadusandja soovinuks isikuid suunata hankeasjades läbima kohtuvälist korda teistkordselt. Ka ei tohi kohtumenetluse jätkamist reeglina seada sõltuvusse asja läbivaatamise kiirusest kohtus. 7. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu määrus tühistada ning asi saata halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 2