KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1852 Haldusasi J.S.i, S.A.i, R.A.e ja A.T. kaebused Harku Vallavolikogu 17.08.2006 otsuse nr 78 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitajad – J.S., R.A., S.A., A.T., esindaja – Karin Laugas; Vastustaja – Harku Vallavolikogu, esindaja –Alpo Greebe Asja läbivaatamise vorm ja aeg Kohtuistung 16.04.2007 Resolutsioon Edasikaebamise kord 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 04. juunil 2007. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD 1. Harku Vallavolikogu tegi 17.08.2006 otsuse nr 78 „Tiskre külas Männiku maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine“, millega otsustas kehtestada Tiskre külas Männiku maaüksuse detailplaneeringu vastavalt OÜ Casa Projekt tööle nr 06/05. 2. 18.09.2006 esitasid J.S., S.A.i, R.A. ja A.T. kaebused Harku Vallavolikogu 17.08.2006 otsuse nr 78 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 31.01.2007 kohtumäärusega rahuldati osaliselt kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus ning kohustati vastustajat rakendama viivitamatult tema pädevuses olevaid meetmeid võimaliku ebaseadusliku metsaraide ja ehitustööde peatamiseks, nende teostajate vastutuselevõtmiseks ja tekitatud kahjude väljanõudmiseks. Harku Vallavalitsuse 30.01.2007 ettekirjutus-hoiatusega nr 29 kohustati R. K. peatama koheselt Männiku maaüksusel Tabasalu alevik, Harku vald kõik ehitustööd. Kohutistung käesolevas asjas toimus 16.aprillil 2007. 3. Kaebuse esitajate põhjenduste kohaselt on vaidlustatav otsus õigusvastane kaebajate õigusi alljärgnevatel põhjustel: ja rikub 1. Kaebajate selgituste kohaselt on kehtestatud planeeringu eesmärgiks muuta maa sihtotstarvet, moodustada uusi krunte (12 elamumaad, 1 transpordimaa ja 1 üldmaa) ja seada ehitusõigus. Planeeringualale on ette nähtud 4 ridaelamut, 5 kahe korteriga paarismaja ja 3 üksikelamut. Kaebajad selgitavad, et Harku Vallavalitsuse 26.10.2004 korraldusega nr 1112 algatati Männiku detailplaneeringu menetlus, nimetatust informeeris kaebajaid Männiku maaüksuse omanik ja detailplaneeringu tellija R. K., selgitades ühtlasi, et planeeringualale juurdepääsutee rajamiseks kasutatakse Jõhvika tänavat, mis käesoleva hetkeni on tupiktänav. Kaebajad selgitavad, et planeeritava ala kõrvale Jõhvika tänavale jääb uute eramute rajoon, kuhu kaebuse esitajad soetasid omal ajal kinnistud heas usus, et Jõhvika tänava viimasest krundist edasi teed ei vii ja seega ka suurt liiklust Jõhvika tänaval ei ole ette näha. Kaebajate selgituste kohaselt ei olnud nad algatatud planeeringuga nõus, kuna planeeritavale alale hakatakse rajama uusi elamuid ja arvestada võib 29 perekonna kasutuses olevate sõidukite lisandumisega ning palusid kaaluda muid võimalusi, kuna kaebajatele ei meeldi asjaolu, et planeeritav tee hakkab kulgema nende kruntide eest läbi, mis tekitab müra ja tolmu. 2. Planeerimisseaduse (edaspidi: PlanS) § 3 lõikest 1 tulenevalt on planeerimisalane tegevus avalik ning selle käigus tagatakse huvitatud isikute õigeaegne informeeritus ja võimalus kaitsta oma huve. Kaebajad on seisukohal, et nimetatud sättes käsitletakse kogu planeerimisalast tegevust ega seota avalikustamise kohustust planeerimismenetluse konkreetsete etappide või toimingutega. PlanS § 4 lg 2 p 2 sätestab, et planeeringu koostamise käigus peab kohalik omavalitsus tagama huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kaebajad leiavad, et vaadates antud sätet ja PlanS § 16 koostoimes, siis tuleb ilmselgelt esile planeerimisseaduse mõte - huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise eeldus on õigeaegne ja piisav huvitatud isikute kaasamine ja koostöö nendega planeeringu koostamise käigus. Kaebajad on seisukohal, et kohalik omavalitsus peab eriti tõsiselt kaaluma, missuguses ulatuses isikuid kaasata, kuna detailplaneeringuga seatakse lõplikud maakasutus- ja ehitustingimused mingile maaalale ning samas võib detailplaneeringuga kavandatu oluliselt mõjutada ka olemasolevate kinnisasjade kasutamistingimusi ning väärtust. Kaebuse esitajad on seisukohal, et neil ei ole planeeringu koostamise käigus olnud võimalik realiseerida PlanS §-st 16 lg 1 tulenevat planeeringuala kinnisasja omanike, elanike ja teiste huvitatud isikute õigust olla kaasatud ja osaleda planeeringu koostamisel ning aruteludel. 3. Kaebajad selgitavad, et Harku Vallavalitsuse 26.10.2004 korralduse nr 1112 lisa annab Männiku maaüksuse detailplaneeringu koostamise lähteülesande, milles on märgitud ka detailplaneeringu projekti kooskõlastamise nõuded. Kaebajad leiavad, et lisa punkt 40 kohustab projekti kooskõlastama naaberkruntide valdajatega, kuid detailplaneeringu toimikust ei nähtu, et naabritega oleks detailplaneering kooskõlastatud. Kaebajate selgituste kohaselt puuduvad asendiplaanil ja kooskõlastuste lehel kõrvalkinnistute omanike allkirjad ning samuti ka Bankend Groupi Kinnisvara OÜ, kellele peaks kuuluma Jõhvika tänava teemaa, esindaja allkiri. 2 4. Kaebajate arvates tähendab planeeringu vastuvõtmine, et sellekohast otsust tegev linna/valla valitsus või volikogu või maavanem tunnistavad, et planeering on valmis, vastab sisuliselt nende tahtele, on saanud kõik vajalikud kooskõlastused ning selle sisu ja menetlemine vastab kehtivale õigusele. Kaebuse esitajad asuvad eespooltoodust tulenevalt seisukohale, et Harku Vallavolikogu 17.08.2006 otsus nr 78 ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ja diskretsiooni ei ole rakendatud vajalikul määral. Kaebajad on seisukohal, et kaalutlusõigust ei ole teostatud kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. 5. Kaebajal leiavad, et planeerimisotsustused, kui diskretsiooniotsustused, on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Riigikohtu varasema praktika kohaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 33-1-9-98, RT III 1998, 11, 125) puudub kohtul pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Kaebajad on seisukohal, et isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist ning planeerimisdiskretsiooni teostamisele eelneva menetluse õiguspärasust. Kaebajad leiavad, et kehtestatud planeering rikub hea halduse tava, millele igal inimesel on Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 14 tulenev õigus. 6. Kaebajad leiavad, et vaidlustatav detailplaneeringu kehtestamise otsus on vastuolus õigusaktidega ja rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Vaidlusalune otsus rikub kaebajate õigusi, kuna vähendab nende kinnisvara väärtust ning kahjustatud on ka avalikke huve ebaseadusliku metsaraiega. Kaebajate selgituste kohaselt ütles Harku Vallavalitsus eskiisprojekti arutelul, et tee peaks tulema Sarapuu tee juurest. Kaebajad leiavad, et ei olemas sellist dokumenti, kus oleks kaalutud erinevate variantide häid ja halbu külgi. 7. PlanS § 4 lg 2 p 2 sätestab, et planeeringu koostamise käigus peab kohalik omavalitsus tagama huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kaebajad leiavad, et kuna detailplaneeringuga seatakse lõplikud maakasutus- ja ehitustingimused mingile maa-alale ning samas võib detailplaneeringuga kavandatu oluliselt mõjutada ka olemasolevate kinnisasjade kasutamistingimusi ning väärtust, peab kohalik omavalitsus väga tõsiselt kaaluma, missuguses ulatuses kasutada PlanS §-s 16 nimetatud avalike arutelude korraldamise, kaasamise ja koostöö võimalusi. Kaebajad on seisukohal, et planeerimise ülesanne ei ole kellegi ehitamise soovi tingimusteta legaliseerimine planeeringu kaudu vaid tagada, et kellegi ehitamise soovi realiseerimisel ka tema naabrite huvid ning omavalitsuse arengu vajadused ja põhimõtted arvestatud oleks. Kaebuse esitajad on seisukohal, et Männiku detailplaneeringu kehtestamisel ei ole naabrite huvidega arvestatud ega isegi kaalutletud võimalike erinevate variantide vahel. 8. Kaebajad arvates tähendab planeeringu vastuvõtmine, et sellekohast otsust tegev linna/valla valitsus või volikogu või maavanem tunnistavad, et planeering on valmis, vastab sisuliselt nende tahtele, on saanud kõik vajalikud kooskõlastused ning selle sisu ja menetlemine vastavad seadustele. Kaebajate selgituste kohaselt on Harku Vallavolikogu Männiku maaüksuse detailplaneeringu eskiisilahenduse arutelul 05.04.2005 tunnistanud probleemi (juurdepääsutee läbi naabri tagastatava kinnistu) ja otsustanud, et juurdepääsutee küsimus tuleb lahendada kooskõlas naabriga. Kaebajad on seisukohal, et toimikust ei nähtu kooskõlastuste andmist. Kaebajad leiavad, et diskretsiooni ebapiisavat rakendamist näitab see, et kohalik omavalitsus on vastu võtnud otsuse ja hoolimata asjaolust, et tema enda nõudmist ei ole täidetud, ikkagi detailplaneeringu vastu võtnud. 3 9. Kohalik omavalitsus või maavanem peab vastavas ajalehes teatama planeeringu avaliku väljapaneku toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Lisaks ajalehes teatamisele peab üldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta välja panema ka kuulutused planeeringuala küla(
- de)või asumi(
- te)vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas (kauplus, raamatukogu, kool, bussipeatus või muu selline koht). Planeerimisseadus kohustab seda seetõttu, et ajalehes avaldatav teade ei pruugi jõuda kõigi avalikul väljapanekul osaleda soovijateni kasvõi seetõttu, et nad ei loe vastavat ajalehte. Vastustaja kirjalikust seletusest tuleneb, et kohalik omavalitsus ei ole nimetatud seadusesätet järginud. 10. Kaebajad on seisukohal, et vastustaja tunnistab ka ise käesoleva kaebuse kohta andnud seletuses, et A.T. kinnistu piirneb Männiku maaüksusega ja tema kooskõlastus puudub. Kaebajad on seisukohal, et vastustaja väide, et A.T. kinnistu kõrvale ei tule elamuid, vaid jääb nn linnulaulumets on demagoogiline, sest kaebuse esitajad ei ole kunagi väitnud, et nende kaebuse aluseks oleksid rajatavad elamud. Kaebajad selgitavad, et käesoleva kaebuse esitamise on põhjustanud asjaolu, et plaanis on rajada üldkasutatav tee vahetult nende kinnistute eest läbi, mille tulemusel võib saada häiritud nende kinnistute kasutamine ja väheneda nende väärtus. Kaebajad leiavad, et vastustaja väide ei ole tõendatud ning ka detailplaneeringu toimikust ei nähtu, et kaalutud oleks alternatiivse juurdepääsutee leidmist. Kaebajate taotlusele tuginedes on ette nähtud perspektiivne ligipääs Kople 1 maaüksuselt. 11. Ülalkirjeldatust lähtuvalt on kaebajad seisukohal, et ei ole võimalik järeldada nagu oleks Männiku detailplaneeringu kehtestamine kooskõlas seadusega ja detailplaneeringu menetlemine toimunud kaalutlusvigadeta ja seetõttu taotlevad kaebajad Harku Vallavolikogu 17.08.2006 otsuse nr 78 tühistamist. 3. Vastustaja Harku Vallavolikogu palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt: 1. Vastustaja selgituste kohaselt võeti detailplaneering vastu Harku Vallavalitsuse 27.06.2006 korraldusega nr 1092 ja avalik väljapanek toimus 20.07.2006 kuni 03.08.2006 ning avalikustamisest teatati 13.07.2006 „Eesti Päevalehes“ ning juulikuu Harku Valla Teatajas. Vastustaja kinnitusel ei esitatud avalikul väljapanekul planeeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Detailplaneeringu lahendus vastas kehtivatele seadustele ja normidele ning planeeringu menetlemine toimus vigadeta. 2. Vastustaja on seisukohal, et kaebajate väide, et vaidlustatava otsusega rikutakse kaebajate õigusi, kuna detailplaneeringualale juurdepääsutee rajamiseks kasutatakse Jõhvika tänavat, mis käesoleva hetkeni on tupik tänav ning kaebuse esitajad soetasid kinnistud heas usus, et Jõhvika tänava viimasest krundist edasi teed ei vii, ei pea paika. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebajate krundid moodustatud Tabasalu aleviku Tõnise maaüksuse detailplaneeringuga, mis kehtestati Harku Vallavolikogu poolt 22.08.2002 ning nägi ette Jõhvika tänava perspektiivset pikendamist. Vastustaja selgituste kohaselt asub Männiku maaüksus tihehoonestusega alal nagu ka Tõnise maaüksuse detailplaneeringuga moodustatud krundid, mis kuuluvad kaebuse esitajatele. Vastustaja selgituste kohaselt palusid kaebuse esitajad kaaluda muid juurdepääsutee võimalusi, mida Männiku detailplaneeringuga ongi ette nähtud perspektiivse ligipääsuga Kople 1 maaüksuselt. 3. Vastustaja on seisukohal, et kaebajate huvi vaidlusaluse otsuse tühistamiseks seisneb asjaolus, et Männiku maaüksuse omanik ei saaks oma kinnistul midagi arendada ega 4 4. 5. 6. 7. 8. ehitada, mis on vastustaja seisukohast lähtuvalt ka arusaadav, kuid teiselt poolt mitte piisavalt kaalukas selleks, et sisuliselt välistada Männiku maaüksuse omaniku omandiõiguse teostamist. Vastustaja leiab, et kaebuse esitajate soov saavutada subjektiivselt meeldivat otsust, ei saa olla Harku Vallavolikogu 17.08.2006 otsuse nr 78 tühistamise aluseks. Vastustaja leiab, et kaebajate väide tolmu ja müra suurenemisest ei ole põhjendatud, sest antud alale tuleb asfalttee ja valgustus. Vastustaja on seisukohal, et kaebajate väide, et Männiku detailplaneeringu kaustas puudus kooskõlastus naabritega, s.h. Jõhvika tänava transpordimaa omaniku kooskõlastus, on ekslik. Vastustaja leiab, et tegelikult piirneb kaebuse esitajatest ainult A.T. kinnistu (xxxxxxx) Männiku maaüksusega, kelle kooskõlastus puudub, kuid kelle kõrvale ei tule elamuid vaid jääb üle 3000 m2 suurune nn linnulaulu mets. Vastustaja viitab haldusmenetluse seaduse (edaspidi: HMS) § 58, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja osundab Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003 otsusele nr 3-3-1-54-03, milles rõhutatakse, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud ning et kohus saab kontrollida üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Vastustaja selgituste kohaselt on diskretsiooniotsuste kohtuliku kontrolli ulatuse osas on Riigikohtu praktikas täiendavalt rõhutatud, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse reeglina siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses, st juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Vastustaja selgitab, et käesoleval juhul on kaebuse esitajad kaalutlusõiguse teostamise kontekstis heitnud vastustajale ette, et planeeringu koostamise käigus ei olnud kaebuse esitajatel võimalik realiseerida PlanS § 16 lg 1 tuleneva planeeringuala kinnisasjaomanike, elanike ja teiste huvitatud isikute õigust olla kaasatud ja osaleda planeeringu koostamisel ning aruteludel. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajad ei ole väitnud, et Harku vald oleks vaidlustatud haldusakti andmisel lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Vastustaja leiab, et kaebuse esitajad kinnitavad ka ise, et neid on informeeritud detailplaneeringu tellija poolt menetluse alustamisest ning, et detailplaneeringu väljapaneku ja detailplaneeringu kehtestamise kuulutused olid nõuetekohaselt avaldatud üleriigilises ja valla ajalehes. Harku Vallavolikogu leiab, et sellises olukorras ei ole kohtul võimalik kaalutlusõiguse teostamisse sekkuda, kuna põhjendatud kahtlusi vaidlusaluse kaalutlusotsuse (haldusakti tühistamise) ratsionaalsuses ei teki. Vastustaja leiab, et kaevatav otsus on ka formaalselt õiguspärane, s.t. haldusakt on antud kehtivaid menetlusnorme järgides. Vastustaja on seisukohal, et kehtestatud detailplaneeringu on seaduslik ja ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Harku Vallavolikogu palub jätta J.S.i, R.A.e, S.A.i ja A.T. kaebuse Harku Vallavolikogu 17.08.2006 otsuse nr 78 tühistamiseks rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja peab oma otsuse põhjendamisel vajalikuks eraldi käsitleda asjaolusid, mis on seotud kaalutlusõiguse teostamisega 5 vastustaja poolt ning asjaolusid, mis on seotud vaidlustatud detailplaneeringu menetlusega. 10. Kaebaja põhiliseks sisuliseks argumendiks vaidlustatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise nõudes on asjaolu, et vastustaja on detailplaneeringuga kavandanud senise tupiktänava pikendamise ja kasutamise juurdepääsuteena planeeringuala kinnistutele jättes piisavalt kaalumata alternatiivsed võimalused ja kaitsmata kinnistute ostmisel olnud kaebajate ootust, et Jõhvika tänava viimasest krundist edasi teed ei vii ja seega ka suurt liiklust Jõhvika tänaval ei toimu. Kaebajad väidavad, et detailplaneeringu tagajärjel väheneb nende kinnistute väärtus. 11. Kohus leiab kõigepealt, et tänava pikendamine ja juurdepääsutee asukoha määratlemine on eelkõige otstarbekuse küsimusega tegelev kaalutlusotsus. Kohtul ei ole õigust sekkuda kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsustesse nende otstarbekuse seisukohast lähtudes. Planeerimisotsustused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Riigikohus on oma 13.03.1998 määruses nr. 3-3-1-9-98 selgelt öelnud ” Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuse otstarbekuse üle.” Nimetatud seisukohta on Riigikohus korranud mitmetes hilisemates otsustes ja kohtuliku kontrolli ulatust planeerimisotsuste üle täpsustanud oma 14.10.2003 haldusasjas nr. 3-3-1-54-03 tehtud otsuse punktis 38 „Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.” 12. Tulenevalt eelpooltoodud Riigikohtu otsusest leiab kohus, et otsus detailplaneeringu kehtestamiseks on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, tugineb seaduslikule alusele, ei välju diskretsiooni piirest ega sisalda muud sisulist diskretsiooniviga. Nähtuvalt käesolevas asjas kogutud tõenditest ja vastustaja kohtuistungil antud seletustest (tl. 116) on kõigepealt aluseta kaebajate väide, et neil eksisteeris heauskne ja põhjendatud veendumus, et Jõhvika tänavat ei pikendata. Kohus loeb tõendatuks, et vastustaja poolt 22.08.2002 kehtestatud Tõnise maaüksuse detailplaneering nägi ette Jõhvika tänava perspektiivset pikendamist. Samuti nähtub vaidlustatud detailplaneeringu kohtuistungil uuritud originaaldokumendist (tagastati vastustajale) ja toimikus leiduvalt kaardimaterjalilt (tl. 6, 54) ja vastustaja antud seletustest (tl.116), et Jõhvika tee pikendus on kõige loogilisem ja kolmandate isikute õigusi kõige vähem koormav lahendus. Kohus leiab, et vastustaja on tee asukoha valikul rakendanud diskretsiooni piisavalt ja ei ole selle piiridest väljunud ning teinud diskretsioonivigu. 13. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitajate väide nagu neil olnuks õiguspärane ootus, et nende kinnistute ümbrus püsib tiheasustusega alal muutumatuna, on põhimõtteliselt põhjendamatu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja planeerimisseadus annavad kohalikule omavalitsusele laialdase diskretsiooni kohaliku omavalitsuse territoriaalse arengu planeerimiseks ja selle arenguks vajalike planeerimisotsuste vastuvõtmiseks. Planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 4 annab detailplaneeringu ühe eesmärgina muuhulgas tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramise. Riigikohus on oma 19.04.2007 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-12-07 selgelt väljendanud, et „Linna või valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine on omavalitsusüksuse otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on omavalitsusüksus õigustatud varemtehtud otsuseid muutma. ” ja et „Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda.”. Kuigi need 6 seisukohad puudutasid otseselt üldplaneeringuga seotud vaidlust, on need selgelt rakendatavad ka detailplaneeringute suhtes. On loomulik, et oma planeerimisalaste õiguste teostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda erinevate osapoolte huve, kuid see ei tähenda, et ta igal juhul peaks eelistama juba olemasolevate elamute- ja maaomanike huve arendatavate piirkondade omanike ja tulevaste elanike huvidele. 14. Kohus loeb paljasõnaliseks kaebaja väite, et liiklus planeeritaval tänaval põhjustab üleliigset tolmu ja müra. Tuginedes vastustaja kohtuistungil antud selgitustele, et tee kaetakse asfaldiga, rajatakse tänavavalgustus ja kergeliiklustee ja roheala (tl.116), leiab kohus, et vastustaja saab teatud privaatsuse kadumisele sisuliselt kompensatsiooniks heakorrastatud naabruse ja heal tasemel liikumisvõimaluse. Samuti vähendab tänavavalgustus kuritegevusega seotud riske. Seetõttu leiab kohus, et paljasõnaline on kaebajate väide nende kinnistute väärtuse vähenemisest. 15. Kaebaja detailplaneeringu menetlusega seotud asjaolusid ja väiteid kontrollides jõudis kohus järgmistele järeldustele. Kõigepealt oli detailplaneeringu menetlus avalik ja kaebajad on selle toimumisest olnud teadlikud. Kohus leiab kohtumenetluse käigus kogutud tõenditele (tl. 33) ja kohtuistungil väljendatud seisukohtadele (lk.115) tuginedes, et ei ole vaidlust, et nimetud detailplaneeringu avalikustamisest on teatatud 13. juuli 2006 „Päevalehes” ja juulikuu Harku Valla Teatajas (tl. 7). Kohus loeb paljasõnaliseks kaebaja esindaja väited, et detailplaneeringu avalikustamise korda on rikutud. Kaebuse esitajate esindaja tunnistas kohtus, et kaebuse esitajad ei elanud detailplaneeringu menetluse ajal veel ehitatavates elamutes, ei lugenud valla lehte ja jätsid ilmselt kahe silma vahele teate üleriigilises lehes. Ka avaldas kaebajate esindaja kahtlust, kas nimetatud detailplaneering ikka avalikustati valla keskuses (tl.115). Kohus leiab, et need kaebaja esindaja väited ei tõenda kuidagi, et vald oleks rikkunud seaduses ettenähtud menetlusnorme ja avalikustamiskohustust, vaid viitavad pigem sellele, et kaebajad ise ei näidanud üle piisavat huvi detailplaneeringu menetluse suhtes. Kohus leiab ka, et isegi tõendamata valla keskuses teate avaldamata jätmine ei oleks antud juhul põhjuseks detailplaneeringu tühistamiseks. Käesoleva kohtuasja asjaolusid arvestades kuuluks sel juhul rakendamisele haldusmenetluse seaduse § 58, mis näeb ette, et haldusakti kehtetukstunnistamist ei saa nõuda ainult põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui see rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesolevas asjas olid vastustajal asjasthuvitatud isikute seisukohad teada ja neid kaaluti otsuse langetamisel. 16. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et A. T. kooskõlastuse puudumine detailplaneeringu projektilt ei ole nii oluline menetlusnormi rikkumine, mis põhjustaks detailplaneeringu tühisuse. Pealegi ei ole tegemist kooskõlastusega, mille puudumine põhjustaks detailplaneeringu tühisuse seadusest või muust õigusaktist tulenevalt. Samas peab kohus siinkohal vajalikuks märkida, et hea haldustava juurde kuulub haldusorgani enda poolt langetatud otsuste täpne täitmine. 17. Eelpooltoodule tuginedes ja lähtudes haldusmenetluse seaduse § 54, 56 ja 58, planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 4, § 18 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 7, 8 ja 9 ning § 19 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 ja 3, jätab kohus kaebuse rahuldamata. 18. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust ja seega jäävad menetluskulud HKMS § 92 ja § 93 lg 1 alusel välja mõistmata ja poolte endi kanda. 19. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ja juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust. Daimar Liiv Kohtunik 7