3-07-170/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-170 Haldusasi Õ.L. kaebus Rae Vallavolikogu 21.12.2006 otsuse nr 207 „Järveküla küla Põllu kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Õ.L.; esindaja vandeadvokaadi abi Merli Lovri Vastustaja – Rae Vallavolikogu; esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Kolmas isik – M.T. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kantselei kaudu 11.05.2007 (HKMS § 28, § 31 lg 4). Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (HKMS § 32 lg 5). MENETLUSE KÄIK
4. 22.01.2007 saabus Tallinna Halduskohtule Õ.L. kaebus Rae Vallavolikogu 21.12.2006 otsuse nr 207 „Järveküla küla Põllu kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks.
5. Tallinna Halduskohtu 25.01.2006 kohtumäärusega võeti esitatud kaebus menetlusse ja tunnistati vastustajaks Rae Vallavolikogu ning kaasati menetlusse kolmanda isikuna M.T..
6. 28.02.2007 esitas vastustaja vandeadvokaat Kalev Aaviku kaudu kirjaliku seletuse ja nõusoleku käesoleva kaebuse arutamiseks kirjalikus menetluses.
7. 26.03.2007 oma vastuses Tallinna Halduskohtu 06.03.2007 kohtunõudele nõustus kaebaja käesoleva haldusasja lahendamisega kirjalikus menetluses.
8. 29.03.2007 esitas kolmas isik M.T. kohtule e-maili teel teate selle kohta, et ta on nõus käesoleva haldusvaidluse lahendamisega kirjalikus menetluses.
9. 30.032.2007 määrusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, määras täiendava tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks ja määras otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks
10. mai
11. ASJAOLUD
12. Rae Vallavolikogu võttis 21.12.20006 vastu otsuse nr. 207, millega kehtestati Järveküla küla Põllu kinnistu detailplaneeringu OÜ Arhitektuuribüroo töö nr. AB 46/05 alusel.
13. Planeeritava maaüksusega külgneb Teoni II kinnistu (plaanidel märgitud Teoni VI seoses poolelioleva detailplaneeringuga, mille omanikuks on kaebaja.
14. Detailplaneeringu osaks olevalt tehnovõrkude jooniselt nähtub, et Kaebaja kinnistule on planeeritud madalpingekaabel (W) ning tänavavalgustuse kaabel (TW) ilma kaebuse esitaja kooskõlastust omamata.
15. Kaebaja sai detailplaneeringu kehtestamisest teada 15.01.2007 ja esitas kaebuse Rae Vallavolikogu 21.12.2006 otsuse nr 207 „Järveküla küla Põllu kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks Tallinna Halduskohtusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16. Kaebuse kohaselt taotleb Õ.L. Rae Vallavolikogu 21.12.2006 otsuse nr 207 „Järveküla küla Põllu kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ (edaspidi Otsus) tühistamist ja põhjendab oma taotlust Otsuse tühistamiseks järgnevalt:
17. Otsuse vastuvõtmisel on rikutud olulisi haldusmenetluse ja planeerimismenetluse põhimõtteid, mis on viinud kaebuse esitaja õiguste rikkumiseni. Vastavalt Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lg 1 võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Samuti toetab seda põhimõtet Põhiseaduse §
18. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 140 kohaselt on kinnisomandi kitsendused seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsusega või tehinguga. Kaebuse esindajal ei ole seadusest tulenevat kohustust taluda tema kinnistul kõrvalasuva kinnistu huvisid teenivat kaablit. Seega saab kaebuse esitaja kinnistule seada kitsendusi üksnes kitsenduse seadmises kokku leppides.
19. Planeerimisseaduse § 3 lg 3 p 1 järgi võib kinniomandile planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel. Käesoleval juhul on Teoni VI kinnistule seatud vaidlustatud detailplaneeringuga eraomandi kitsendus, mis ei tugine seaduslikul alusel ning milleks puudub kaebuse esitaja kooskõlastus.
20. Kaebaja väidab, et aprillis 2006 toimunud kohtumisel Põllu kinnistu omanikuga märkis ta Põllu kinnistu tehnovõrkude joonisele vastuväite, mille kohaselt ei ole Teoni VI kinnistu omanik nõus elektrikaabli veoga läbi Teoni kinnistu maade. Seda kinnitab ka väljavõte OÜ Tartu Arhitektuuribüroo Põllu detailplaneeringust (koostaja E.Lõo) (tl. 14).
21. Kaabli ehitamiseks kaebuse esitajalt kooskõlastuse saamise vajadust rõhutavad muuhulgas Eesti Energia poolt 28.12.2005 väljastatud tehnilised tingimused Põllu kinnistu elekt- 2
26. rienergiaga varustamiseks (tl. 15) . Sealjuures viidatakse servituudiala määramise vajalikkusele kaabelliinide aladele. Kaebaja osales Põllu kinnistu detailplaneeringu avalikul arutelul, kus kohalolevate osapoolte vahel lepiti kokku Põllu kinnistu detailplaneeringusse sisseviidavad muudatused. Kaebuse esitajal oli sellest tulenevalt õiguspärane ootus, et Põllu kinnistu detailplaneering kehtestatakse kokkulepitud tingimustel kaebaja huve arvestades. Rae Vallavolikogu 21.12.2006 otsusest nähtub, et planeeringu kehtestamisel ei arvestatud kaebaja vastuväidetega ega saavutatud kokkulepetega. Vastavalt PlanS § 25 lg 7 peab kohalik omavalitsus teatama tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jookul otsuse tegemise päevast arvates isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ei arvestatud, ja kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse. Käesoleval juhul on täidetud mõlemad PlanS § 25 lg 7 p 1 ja p 2 toodud tingimused ja vald oleks pidanud kaebajat otsusest eeloolkirjeldatud viisil teavitama. Seda ei tehtud ja vald on rikkunud teavitamiskohustust. Otsuses ei ole põhjendatud, miks jäeti kaebuse esitaja vastuväited arvestamata ning miks on põhjendatud kaebuse esitaja omandiõiguse kitsendamine planeeringus sätestatud ulatuses. Kaebaja leiab, et tegemist on põhjendamiskohustuse rikkumisega HMS § 56 mõttes. Kaebaja leiab, et talle jääb arusaamatuks, miks pidas Rae Vallavolikogu põhjendatuks Põllu kinnistu detailplaneeringuga kitsendada kaebuse esitaja eraomandi kasutust ning miks on kaablite vedamist läbi kaebuse esitaja kinnistu koos sellega kaasnevate piirangutega peetud sobivaimaks lahenduseks. Kaebuse esitaja möönab, et kehtestatud planeering ei sätesta automaatselt omandiõiguse piirangut kaebaja kinnistule, kuid kaebuse esitaja ei nõustu sellega, et tema esitatud vastuväited jäeti kajastamata vaidlustatud otsuses. See loob kaebuse esitaja arvates mulje, et neid vastuväiteid planeeringule ei esitatud ning hiljem , kui peaks tekkima vaidlus planeeritud kaabli asukoha üle, on vaidluses võimalik tugineda sellele, et kaebuse esitaja pole elektrikaabli asukohale vastu vaielnud ning on planeeringuga kehtestatud kaabli asukohaga vaikimisi nõustunud. Samuti näeb PlanS § 18 lg 5 ette kinnistu omaniku õiguste kaitse just planeeringuga kavandatava senise maakasutuse muutmise korral omaniku tahte vastaselt. Seetõttu on asjakohatud vastustaja väited kaebuse esitaja põhjendatud huvi puudumise ning õiguste rikkumata jätmise kohta. Kaebaja väitel planeeritakse vaieldamatult talle kuuluva kinnistu maakasutuse muutmist, kui kinnistule planeeritakse 130 m pikkust kinnistut läbivat kaablit, kusjuures ehituskeeluvöönd mõlemal pool kaablit on seadusega ette nähtud 1m. Kehtestatud Põllu kinnistu detailplaneeringu realiseerimisel kitsendatakse oluliselt kaebuse esitaja maakasutust. Esialgses kaebuses esitas kaebaja ühe detailplaneeringu õigusvastasust näitava asjaoluna ka väite, et Teoni VI kinnistu piiril kulgeva tee teekaitsevööndiks on määratud 10 m, kuid detailplaneeringu avalikul arutelul oli ta valla esindajaga saavutanud kokkuleppe 5m teekaitsevööndi kehtestamises. Kohtumenetluse käigus selgus, et kaebaja nimetatud väide ei vasta tõele ja teekaitsvööndiks on määratud 5m. Kaebaja nõustus sellega ja võttis selles osas oma kaebuse põhjenduse tagasi.
27. Vastustaja Rae Vallavolikogu leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Oma taotlust põhjendab vastustaja järgmiselt:
28. Vaidlustatud detailplaneering ei planeeri kaebaja kinnistule madalpinge kaablit ja tänavavalgustuse kaablit, tehnovõrkude lahenduse äranäitamine kaebaja kinnistut puudutavas osas omab informatiivset tähendust ning selle lahenduse äranäitamist ei välista kaebaja kooskõlastuse puudumine. 3
29. Vastustaja väidab, et kaebaja mõistab valesti vaidlustatud detailplaneeringus kaebaja kinnistut puudutavas osas tehnovõrkude lahenduse äranäitamise õiguslikku tähendust. PlanS § 9 lg 2 p 7 kohaselt on tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine detailplaneeringus kohustuslik. Mõistagi olukorras, kus rajatava tehnovõrgu juhtimine planeeritava kinnisasjani eeldab, et vastav tehnovõrk läbib ka kõrvalasuvat kinnisasja, on soovitatav selle tehnovõrgu kõrvalkinnisasjal kulgemise asukoha äranäitamine. Samas kehtib detailplaneering siiski üksnes selle kinnisasja kohta, mille suhtes ta on koostatud ega saa luua õiguslikult siduvaid kohustusi kõrvalkinnisasjal asuvate tehnovõrkude osas.
30. Vaidlustatud detailplaneering on viidatud õigusnormiga igati kooskõlas. Nagu detailplaneeringu kehtestamise otsuse punktis 4 on märgitud, Rae Vallavalitsus „ei väljasta ehituslube detailplaneeringualal planeeritud kruntidele hoonete ehitamiseks enne detailplaneeringujärgsete krunte teenindavate tehnovõrkude (juurdepääsuteede, elektri, vee- ja kanalisatsioonitrasside, tänavavalgustuse ning drenaaži) väljaehitamist arendaja poolt ja neile kasutuslubade väljastamist”. Seega ei ole arendajal võimalik kaebajale kuuluvat kinnistut läbivate elektrikaablite paigaldamiseks ehitusluba saada enne, kui tal on kaebajaga vastavaotstarbelise servituudi seadmises kokku lepitud. Seda kinnitavad muuhulgas Eesti Energia 28.12.2005 tehnilised tingimused nr 78628 (sisalduvad detailplaneeringu materjalide hulgas), mille kohaselt kaabelliinidele väljaspool planeeritavaid kinnistuid ja sõiduteid tuleb määrata servituudialad. Juhul, kui Põllu kinnistu arendaja ning kaebaja servituudi asukohas või tasus kokkuleppele ei jõua, on arendaja selleks, et vaidlustatud detailplaneeringut teostada, sunnitud pöörduma kaebaja vastu kohtusse hagiga servituudi mõistliku asukoha ja/või õiglase tasu kindlaksmääramiseks. Eeltoodu kinnitab, et vaidlustatud detailplaneeringus kaebaja kinnistut puudutavas osas tehnovõrkude lahenduse äranäitamine ei piira mitte kuidagi kaebaja omandiõigust. Vastava lahendusega mittenõustumisel säilib kaebajal võimalus blokeerida selle teostamine ning arendaja on sunnitud taotlema servituudi seadmist vastavalt tsiviilõiguse normidele. Kuna vaidlustatud detailplaneeringus väljaspool planeeringuala paiknevate kinnistute osas teatud lahenduse äranäitamine ei ole vastava kinnistu omanikule siduv, ei välistagi kaebaja kooskõlastuse puudumine sellise lahenduse detailplaneeringus äranäitamist.
31. Kaebaja leiab, et kohalikul omavalitsusel puudub pädevus kohustada naaberkinnistute omanikke kinnisasjani viivate juurdepääsuteede või tehnovõrkude asukoha suhtes lõplike lahendusteni jõudmiseks enne detailplaneeringu kehtestamist. Samas ei ole kaebaja õigused detailplaneeringu teostamise takistamisel piiramatud, sest Ehitusseaduse § 14 lg 1 järgi peab kinnisasja omanik lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Nimetatud sättest juhinduvad detailplaneeringute kehtestamisel ka kohalikud omavalitsused, näidates tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad seal, kus nende rajamine ei ole ülemääraselt kulukas ega kellegi õigusi ülemääraselt piirav.
32. Elektrivõrkude asukoha määramisel lähtuvad omavalitsused reeglina Eesti Energia poolt väljastatud tehnilistest tingimustest. Käesoleval juhul on Rae Vallavolikogu lähtunud Eesti Energia poolt 28.12.2005 väljastatud tehnilistest tingimustest nr 78628, mille järgi „Põllu MÜ elektrienergiaga varustamine [tuleb] planeerida Teoni V ja VI kinnistutele planeeritud komplektalajaamast”.
33. Kaebaja on seisukohal, et vaidlus puudub selle üle, et kaebaja on enne detailplaneeringu vastu võtmist vastavale lahendusel vastuväite esitanud ega ole seega vastavat lahendust kooskõlastanud (nimetatu nähtub üheselt detailplaneeringu seletuskirja lk 14 paiknevast tabelist) (tl. 14). Samas ei ole kaebaja kõnealusele vastuväitele mitte kunagi ühtegi põh- 4 jendust esitanud. Veelgi olulisem on see, et peale vaidlustatud detailplaneeringu vastu võtmist planeeringu avaliku väljapaneku käigus kaebaja kõnealust vastuväidet uuesti ei esitanud. Seejuures esitas kaebaja kirjalikult muid vastuväiteid, mida arvestati, ning osales aktiivselt detailplaneeringu avalikul arutelul. Rae Vallavolikogu eeldas, et kaebaja, kes on varem elektrivõrku puudutava formaalse (s.t. sisulise külje pealt argumenteerimata) vastuväite küll esitanud, kuid avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu käigus sellele vastuväitele kordagi ei viidanud, on sellest vastuväitest loobunud.
34. Eeltoodust tulenevalt leiab Rae Vallavolikogu, et ta ei pidanud detailplaneeringu kehtestamisel kirjalikult motiveerima, miks ta kaebaja poolt vaidlustatud detailplaneeringu elektrivõrkude lahenduse kooskõlastamata jätmisele tähelepanu ei pööra. Samas juhul, kui Rae Vallavolikogu seda siiski oleks pidanud tegema, ei saaks detailplaneeringu kehtestamise otsust HMS § 58 tulenevalt kehtetuks tunnistada üksnes vormivigade tõttu.
35. Kaebaja on seisukohal, et kaebuse põhjendus lähtub vaidlustatud detailplaneeringus kaebaja kinnistut puudutavas osas tehnovõrkude lahenduse äranäitamise õigusliku tähenduse väärast mõistmisest. Seega ei saa vaidlustatud detailplaneering mitte kuidagi rikkuda kaebaja ning tuleks ainuüksi seetõttu jätta rahuldamata.
36. Kolmas isik kohtumenetluse käigus oma seisukohti ei avaldanud. KOHTU PÕHJENDUSED
37. Käesoleva vaidluse oluliseks küsimuseks on detailplaneeringuga ettenähtud madalpinge ja tänavavalgustuse kaablitrassi asukoha valikuga ja selle kajastamisega planeerimismenetluses seonduvad küsimused. Kohus käsitleb kõigepealt kaebaja vastuväitega seotud küsimusi ja seejärel kohaliku omavalitsuse poolt planeerimismenetluse läbiviimisega seotud asjaolusid.
38. Kohus leiab, et käesoleva asja menetluse käigus on tõendatud kaebaja väide, et ta esitas vastuväite, mis on jäänud arvestamata ja mittearvestamist ei ole põhjendatud detailplaneeringu kehtestamise otsuses. Vastava vastuväite tegemine nähtub selgelt väljavõttelt OÜ Tartu Arhitektuuribüroo Põllu detailplaneeringust (koostaja E.Lõo) (tl. 14). Ka vastustaja möönab oma 28.02.2007 seletuses kaebusele, et vastuväide on esitatud (tl. 29), kuid väidab, et jättis sellele tähelepanu pööramata, kuna eeldas, et kaebaja on vastuväitest loobunud. Taolise eelduse tegemist põhjendab vastustaja asjaoludega, et kaebaja ei ole kordagi välja toonud vastuväite põhjendust ega ka pärast vaidlustatud detailplaneeringu vastuvõtmist selle avaliku väljapaneku käigus vastuväidet uuesti esitanud. Seejuures on kaebaja osalenud aktiivselt avalikul arutelul ja esitanud kirjalikult muid vastuväiteid.
39. Kohus möönab, et kaebaja eelkirjeldatud käitumine võis käesoleval juhul tekitada vastustajas segadust, kuid ei leia, et kohalik omavalitsus oleks võinud oma otsuste langetamisel kaebaja esitatud vastuväite ilma kaebaja vastava ja selge tahteavalduseta tähelepanuta jätta. Tulenevalt uurimisprintsiibist oli kohaliku omavalitsuse kohustuseks nimetatud vastuväitega seotud asjaolud täpselt välja selgitada ja vastuväite arvestamatajätmist detailplaneeringu kehtestamisel põhjendada.
40. Kohus ei nõustu ka vastustaja argumentatsiooniga, et tehnovõrkude madalpingekaablite ja tänavavalgustuskaablite asukoha määramine detailplaneeringus ei puuduta kuidagi kaebaja seadusega kaitstud õigusi. Kohus peab vajalikuks selgitada, et tehnorajatiste asukoha määramist planeerimisseaduse alusel tuleb pidada üheks seadusega sätestatud kontrolletapiks lõpliku omandiõiguse asjaõigusliku piirangu seadmisel. Selle etapi põhiliseks eesmärgiks on juba eelnevalt läbi arutada ja kaaluda võimalikud lahendused, et hilisem asjaõigusliku piirangu seaadmine kulgeks sujuvalt ja ei takistaks asjast huvitatud isikute tehnovõrgu kasutamisest sõltuvaid õiguspäraseid tegevusi. Põhimõtteliselt on planeeringus vastava õiguse äranäitamine täiendavaks nõudeõiguse aluseks tehnovõrgu raja- 5 miseks vajalike asjaõiguslike piirangute seadmisel lisaks vastustaja poolt viidatud Asjaõigusseaduse § 140 käsitletule. Kohus nõustub siinkohal osaliselt kaebaja seisukohaga ja leiab, et Planeerimisseaduse § 3 lg 3 p 1 järgi võib kinniomandile planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutusja ehitustingimusi ning kitsendusi detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel just kolmandale isikule tekkiva vastava täiendava nõudeõiguse seisukohalt. Seega kujutab kaebaja vastuväite arvestamata jätmise põhjendamata jätmine endast selgelt HMS § 56 lg 3 toodud põhjendamiskohustuse rikkumist.
41. Selleks, et vastata küsimusele, kas antud rikkumise puhul on tegemist nii olulise rikkumisega, et see oleks võinud mõjutada otsustavalt asja lahendamist, peab kohus järgnevalt vajalikuks analüüsida vastustaja väidet, et tegemist on HMS § 58 sätestatud olukorraga, kus detailplaneeringut ei saa kehtestuks tunnistada ainult vormivigade tõttu. Käesoleval juhul on Teoni VI kinnistule seatud vaidlustatud detailplaneeringuga täiendav võimalus nõuda eraomandi kitsendust, milleks puudub kaebuse esitaja kooskõlastus. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et sõltumata detailplaneeringus näidatust, tuleks kaebajal tõenäoliselt lubada tulenevalt asjaõigusseaduse § 140 nimetatud kaablite vedamine läbi oma kinnistu. Kohus on pärast toimikus leiduvate Põllu detailplaneeringu vastavate kaardimaterjalide (t.l. 56-58) ja nendel kajastuva Teoni VI planeeringulahendusega tutvumist seisukohal, et kaebaja huvisid on võimalik kaitsta piisavalt kaablitrassi täpsema asukoha valiku käigus asetades selle asjaõiguslike piirangute seadmise käigus Teoni VI planeeringuala kruntide piirile ja minimeerides seega ka võimalikud kasutuspiirangud (eelkõige hoonestusala piirang). Lisaks võib tekkinud probleemi vajadusel täpsemalt ja kaebaja põhjendatud seisukohti arvestades lahendada kaebaja poolt kaebuses viidatud Teoni VI kinnistute poolelioleva detailplaneeringu menetluse käigus. Kohus leiab ka, et käesoleval juhul kaaluvad kolmanda isiku huvid detailplaneeringu kehtestamiseks ja realiseerimiseks, tulenevalt ka AÕS § 140 sätestatust, üles kaebaja huvi, et menetlusnormidest oleks tema vastuväidete kajastamisel täpselt kinni peetud ja vastuväite rahuldamata jätmist haldusaktis seaduses sätestatud korras motiveeritud. Eeltoodust järelduvalt leiab kohus, et kaebaja vastuväite tagasilükkamise motiveerimata jätmine ei kujuta endast kaalutlusõiguse sellist rikkumist, mille tõttu tuleks vaidlustatud Rae Vallavolikogu 21.12.2006 otsus nr. 207 tühistada.
42. Kohus leiab, et vastustaja ei ole tõendanud, et ta on õigeaegselt ja seaduses sätestatud vormis kaebajat teavitanud detailplaneeringu kehtestamisest. Planeerimisseaduse § 25 lg 7 p 1 ja 2 eesmärk on tagada, et kehtestatud detailplaneeringu vaidlustamisest tõenäoliselt kõige enam huvitatud isikud saaksid õigeaegselt teada detailplaneeringu kehtestamisest ja soovi korral esitada tähtaegselt kaebuse halduskohtusse. Selline teavitamine kannab õiguskindluse ja –selguse tagamise eesmärki. Käesoleval juhul ei ole teavitamiskohustuse rikkumine kaasa toonud kahjulikke tagajärgi ega takistanud kaebajal esitamast tähtaegselt kaebust halduskohtusse. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuigi vastustaja on rikkunud planeerimisseaduse norme, on tegemist rikkumistega HMS § 58 mõttes ja see ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ning detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks.
43. Vastustaja on esitanud taotluse kaebajalt õigusabikulude summas 11828 (üksteisttuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa) krooni. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 mõistetakse menetluskulud välja poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt HKMS § 92 lg 10 võib kohus kulud jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus nõustub tuginedes väljakujunenud kohtupraktikale kaebuse esitaja 30.04.2007 kohutni jõudnud Seisukohas vastustaja taotlusele menetluskulude hüvitamisele tooduga ja leiab, et Rae Vallavalitsuse koosseisus töötavad juristid või vallasekretär oleks võinud oma töökohustuste raames vastustajat esindada. Arvestades asjaolu, et vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas, menetlusvormiks oli kirjalik menetlus ja asjaolu, et valla seaduslik esindaja või valla palgal olevad juristid oleks pidanud valla esindamisega käesolevas kohtuasjas iseseisvalt hakkama saama, jätab kohus HKMS § 92 lg 10 alusel menetluskulud poolte endi kanda. 6
44. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Daimar Liiv Kohtunik 7