) § 11 lõikest 1 leidis, et kaebuses esinevad selle menetlusse võtmist takistavad puudused , juhtis neile kohtumääruses tähelepanu ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 3. 11.05.2007.a. esitas kaebuse esitaja oma volitatud esindaja Leonid Olovjanišnikovi kaudu Tallinna Halduskohtule avalduse kaebusest loobumiseks. Avalduses märgib kaebuse esitaja, et kuivõrd käesolevaks ajaks on sõjahaud, mille tähistamist kaebuse esitaja nõudis, likvideeritud, ei ole tal võimalik kaebusega oma soovitud eesmärki saavutada ning seetõttu 1 soovib ta kaebusest loobuda ning menetlus haldusasjas lõpetada. Kaebusest loobumise avalduse on allkirjastanud kaebuse esitaja vandeadvokaadist esindaja, kelle puhul kohus eeldab kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest teadaolemist. 4.
lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. 5.
lg 1 punktist 2 tuleneb, et kohus lõpetab menetluse, kui võtab kaebusest loobumise vastu. Esitatud kaebuse osas on kohus 11.04.2007.a. määrusega kontrollinud kaebuse vastavust
sätestatud nõuetele ja leidnud, et selle menetlusse võtmist takistavad puudused. Seega ei ole kohus teinud ka kuni kaebuse esitajalt kohtumäärusele vastuse saamiseni asja menetlusse võtmise määrust
Menetlusseadustiku loogikast tulenevalt ei saa lõpetada menetlust kaebuse osas, mida kohus määrusega menetlusse võtnud ei ole. Koos kaebuse puuduste kõrvaldamisega on kaebuse esitaja samas avaldanud tahet kaebusest loobuda seoses kaebuse eseme kadumisega ning taotlenud koos menetluse lõpetamisega riigilõivu tagastamist. Kohus leiab , et käesoleval juhul puudub kohtul vajadus esmalt otsustada kaebuse menetlusse võtmine ja seejärel menetluse lõpetamine, millega
lg 5 kohaselt ei kaasneks käesoleval juhul riigilõivu tagastamine , vaid aluseks tuleb võtta
MS § 423 lg 1 p .
lg 1 kohaselt juhindub halduskohus käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
MS § 426 lg 1) kaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda. 6.
lg 4 punkti 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse esitaja on koos kaebusest loobumisega taotlenud tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasunud isikul on õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks riigilõivu võtnud asutusele kahe aasta jooksul riigilõivu tasumisele järgneva aasta 1.jaanuarist arvates kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11.04.2001.a. määrusega nr 140 sätestatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korraga“. Taotlus riigilõivu tagastamiseks ja kohtutoimikus ( tl 14) asuv maksekorraldus ei sisalda andmeid, mis on vajalikud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamiseks ( näiteks ei selgu konto omaniku nimi ehk teisisõnu ei ole kohtul võimalik identifitseerida riigilõivu tasunud isikut) . Seega tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada taotlus vastavuses Vabariigi Valitsuse 11.04.2001.a. määruse nr 140 § 11 sätestatud nõuetega. Lea Kuuse Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.