3-07-1034 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2007. a., Tallinn Haldusasja number 3-07-1034 Haldusasi J.O.i kaebus Vabariigi Presidendi toimi

§ 11lg 4).

2. Saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

1. J.O. esitas 19.04.2007.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Presidendi tegu 2.aprillist 2007.a., millega määrati siseministri ametikohale Jüri Pihl ja kohustada presidenti vabastama Jüri Pihl siseministri ametikohalt vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 78 punktile
2. Kaebuse kohaselt on Vabariigi Presidendil õigus määrata valitsuse liikme kohale vaid parlamendi liikmeid . J.Pihl Riigikogusse valitud ei olnud, seega ei olnud tal rahva usalduse mandaati ning tema määramine ministri ametikohale on Eesti presidendi rahva- ja põhiseaduse vastane tegu. Kaebuse kohaselt eirab Vabariigi President oma õigusvastase teoga kaebuse esitaja, samuti kogu Eesti rahva õigust osaleda oma riigi juhtimises.
3. 09.05.2007.a. määrusega haldusasjas nr 3-07-779 tagastas kohus J.O.ile kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 4 alusel. Nimelt leidis kohus, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

1. 17.05.2007.a. esitas J.O. Tallinna Halduskohtule teistkordselt kaebuse, milles kaebaja kaebuse päises selgitab, et „kordan kaebust nr 2-7/9611-07 täielikult“. 1
2. Kohus jääb siinkohal seisukohtade juurde, mis on toodud 09.05.2007.a. määruses haldusasjas nr 3-07-779 . Osundatud määruse punktis 2 kohus leidis:.Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 78 p 10 kohaselt on Vabariigi Valitsuse liikme ametisse nimetamine presidendi pädevusse kuuluv põhiseaduslik ülesanne. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse § 18 lg 2 kohaselt võtab Vabariigi President oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid. Seega tõlgendab kohus kaebust selliselt, et vaidlustatud on Vabariigi Presidendi
3. aprilli
4. a otsus nr 144 „Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamine“ (RTL, 12.04.2007, 29, 531).. Sama määruse punktis 3 asus kohus seisukohale, et tegemist ei ole halduskohtu pädevusse kuuluva kaebusega, esitades järgmised põhjendused: Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1 alusel kontrollib kaebuse saanud halduskohus muuhulgas, kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse.

§ 3

lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebuse esitaja on sisuliselt vaidlustanud Vabariigi Presidendi otsuse, millega nimetati ametisse Vabariigi Valitsus ja ühe valitsuse liikmena – siseministrina – ka Jüri Pihl. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse § 18 lg 1 kohaselt on otsus küll Vabariigi Presidendi üksikakt ja üksikaktide vaidlustamine toimub reeglina halduskohtumenetluses, kuid Vabariigi Presidendi selliste otsuste vaidlustamiseks, millega nimetatakse ametisse kõrged ametiisikud, on ette nähtud teistsugune menetluskord. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 punkti 5 kohaselt lahendab kaebusi Vabariigi Presidendi otsuste peale Riigikohus. Sama seaduse § 18 kohaselt võib isik, kes leiab, et Vabariigi Presidendi otsusega ametiisiku ametisse nimetamise kohta on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse Vabariigi Presidendi otsuse tühistamiseks. Seega on antud juhul kaebuse lahendamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord - põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus. Eespooltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 11lg 4 alusel, sest kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

1. Viidatud 09.05.2007.a. kohtumääruses ( p 4 ) selgitas kohus kaebuse esitajale , et kui kaebuse esitaja soovib oma sisulise nõude juurde siiski kindlaks jääda, on tal õigus esitada kaebus Riigikohtule PSJKS alusel. Kohus juhtis kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et Vabariigi Presidendi otsuste peale ei saa kaevata teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Riigikohtule esitatavas kaebuses tuleb põhjendada, kuidas vaidlustatav otsus rikub kaebuse esitaja enda subjektiivseid õigusi. Riigikohus on
2. mai 2005 otsuses nr 3-4-1-8-05 selgitanud, et „seadusandja eesmärk PSJKS §-de 16 ja 18 kehtestamisel oli anda Riigikohtusse pöördumise võimalus ennekõike nendele isikutele, kes on Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsusega õigusvastaselt ametist vabastatud või õigusvastaselt ametisse nimetamata jäetud.“. Kaebusest nähtuvalt kaebuse esitaja selliste isikute hulka ei kuulu. PSJKS § 201 lg 3 alusel võib Riigikohus kaebuse tagastada läbivaatamatult, kui vaidlustatav otsus ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi ja kaebus on seetõttu ilmselgelt põhjendamatu.
3. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kui ta kohtumäärusega,millega kohus tagastas kaebuse, ei nõustu, siis on tal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Edasikaebamise korda oli selgitatud ka 09.05.2007.a. kohtumääruses.
4. 09.05.2007.a. kohtumääruses selgitas kohus määruse punktis 5 kaebuse esitajale täiendavalt , et kaebuses on muuhulgas viidatud põhiseaduse §-le 64, mille kohaselt Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest. Nimetatud säte paikneb põhiseaduses Riigikogu puudutavas peatükis ja reguleerib olukorda, kus Riigikogu liikmeks valitud isik nimetatakse Vabariigi Valitsuse liikmeks. Viidatud sättest ei saa järeldada, et Vabariigi Valitsuse liikmeks tohib nimetada üksnes Riigikokku 2 valitud isikuid. Põhiseadus, Riigikogu töökorra seadus, Vabariigi Presidendi töökorra seadus, Vabariigi Valitsuse seadus ega ükski teine õigusakt ei piira Vabariigi Presidendi pädevust nimetada Vabariigi Valitsuse liikmeks isik, kes ei ole eelnevalt Riigikogu liikmeks valitud, kui peaministrikandidaat on sellise ministrikandidaadi Vabariigi Presidendile ametisse nimetamiseks esitanud. 8.

§ 84

lg 4 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 alusel on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Seega on kaebuse esitajal õigus taotleda riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduses ja rahandusministri 29. detsembri 2006. a määruses nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ ettenähtud korras. Lea Kuuse kohtunik 3