3-07-1109 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2007. a., Tallinn Haldusasja number 3-07-1109 Haldusasi J.O.i kaebus Vabariigi Presidendi toi

§ 11lg 4).

2. Saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

1. J.O. esitas 19.04.2007.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Presidendi tegu 2.aprillist 2007.a., millega määrati siseministri ametikohale Jüri Pihl ja kohustada presidenti vabastama Jüri Pihl siseministri ametikohalt vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 78 punktile
2. Kaebuse kohaselt on Vabariigi Presidendil õigus määrata valitsuse liikme kohale vaid parlamendi liikmeid . J.Pihl Riigikogusse valitud ei olnud, seega ei olnud tal rahva usalduse mandaati ning tema määramine ministri ametikohale on Eesti presidendi rahva- ja põhiseaduse vastane tegu. Kaebuse kohaselt eirab Vabariigi President oma õigusvastase teoga kaebuse esitaja, samuti kogu Eesti rahva õigust osaleda oma riigi juhtimises.
3. 09.05.2007.a. määrusega haldusasjas nr 3-07-779 tagastas kohus J.O.ile kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 4 alusel. Nimelt leidis kohus, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

1. 17.05.2007.a. esitas J.O. Tallinna Halduskohtule teistkordselt kaebuse, milles kaebaja kaebuse päises selgitab, et „kordan kaebust nr 2-7/9611-07 täielikult“. 21.05.2007.a. määrusega haldusasjas nr 3-07-1034 tagastas kohus kaebuse.
2. 30.05.2007.a.esitas J.O. Tallinna Halduskohtule kaebuse , milles palub tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Presidendi tegu 2.aprillist 2007.a., millega määrati siseministri 1 ametikohale Jüri Pihl ja kohustada presidenti vabastama Jüri Pihl siseministri ametikohalt vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 78 punktile
3. Kaebuse päises J.O. selgitab, et kordab täielikult haldusasjades 3-07-779 ja 3-07-1034 esitatud kaebust. Kaebuse kohaselt on Vabariigi Presidendil õigus määrata valitsuse liikme kohale vaid parlamendi liikmeid . J.Pihl Riigikogusse valitud ei olnud, seega ei olnud tal rahva usalduse mandaati ning tema määramine ministri ametikohale on Eesti presidendi rahva- ja põhiseaduse vastane tegu. Kaebuse kohaselt eirab Vabariigi President oma õigusvastase teoga kaebuse esitaja, samuti kogu Eesti rahva õigust osaleda oma riigi juhtimises.
4. Kohus jääb siinkohal seisukohtade juurde, mis on toodud samasisuliste kaebuste kohta 09.05.2007.a. määruses haldusasjas nr 3-07-779 ja 17.05.2007.a. määruses haldusasjas nr 3-071034 . Osundatud määruste punktis 2 ( haldusasjas 3-07-779) ja punktis 4 ( haldusasjas 3-07-779) kohus leidis:.Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 78 p 10 kohaselt on Vabariigi Valitsuse liikme ametisse nimetamine presidendi pädevusse kuuluv põhiseaduslik ülesanne. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse § 18 lg 2 kohaselt võtab Vabariigi President oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid. Seega tõlgendab kohus kaebust selliselt, et vaidlustatud on Vabariigi Presidendi
5. aprilli
6. a otsus nr 144 „Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamine“ (RTL, 12.04.2007, 29, 531).. Sama 09.05.2007.määruse punktis 3, mida kohus kordas 17.07.2007.a. määruse punktis 4, asus kohus seisukohale, et tegemist ei ole halduskohtu pädevusse kuuluva kaebusega, esitades järgmised põhjendused: Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1 alusel kontrollib kaebuse saanud halduskohus muuhulgas, kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse.

§ 3

lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebuse esitaja on sisuliselt vaidlustanud Vabariigi Presidendi otsuse, millega nimetati ametisse Vabariigi Valitsus ja ühe valitsuse liikmena – siseministrina – ka Jüri Pihl. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse § 18 lg 1 kohaselt on otsus küll Vabariigi Presidendi üksikakt ja üksikaktide vaidlustamine toimub reeglina halduskohtumenetluses, kuid Vabariigi Presidendi selliste otsuste vaidlustamiseks, millega nimetatakse ametisse kõrged ametiisikud, on ette nähtud teistsugune menetluskord. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 punkti 5 kohaselt lahendab kaebusi Vabariigi Presidendi otsuste peale Riigikohus. Sama seaduse § 18 kohaselt võib isik, kes leiab, et Vabariigi Presidendi otsusega ametiisiku ametisse nimetamise kohta on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse Vabariigi Presidendi otsuse tühistamiseks. Seega on antud juhul kaebuse lahendamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord - põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus. Eespooltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 11lg 4 alusel, sest kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

1. Siinkohal selgitab kohus kaebuse esitajale täiendavalt , et kaebuses on muuhulgas viidatud põhiseaduse §-le 64, mille kohaselt Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest. Nimetatud säte paikneb põhiseaduses Riigikogu puudutavas peatükis ja reguleerib olukorda, kus Riigikogu liikmeks valitud isik nimetatakse Vabariigi Valitsuse liikmeks. Viidatud sättest ei saa järeldada, et Vabariigi Valitsuse liikmeks tohib nimetada üksnes Riigikokku valitud isikuid. Põhiseadus, Riigikogu töökorra seadus, Vabariigi Presidendi töökorra seadus, Vabariigi Valitsuse seadus ega ükski teine õigusakt ei piira Vabariigi Presidendi pädevust nimetada Vabariigi Valitsuse liikmeks isik, kes ei ole eelnevalt Riigikogu liikmeks valitud, kui peaministrikandidaat on sellise ministrikandidaadi Vabariigi Presidendile ametisse nimetamiseks esitanud.
2. Kohus selgitab kaebuse esitajale ,et

§ 11

lg-s 7, mis sätestab, et kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse, on silmas peetud eelkõige selliseid olukordi, kus kaebuse esitaja ei ole kaebuses ilmnenud kõrvaldatavaid puudusi tähtajaks kõrvaldanud ning seetõttu on kaebus tagastatud. Käesoleval juhul, kus kohus on teinud kindlaks, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ei ole tegemist 2 kõrvaldatava puudusega. Ka rõhutab kohus, et kui kaebuse esitaja kohtumäärusega, millega kohus tagastab kaebuse, ei nõustu, siis on tal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Sellised selgitused edasikaebeõiguse kohta on kohus andnud kaebuse esitajale ka eelnevates, samasisuliste kaebuste kohta tehtud kohtumäärustes

1. Viidatud kohtumäärustes selgitas kohus ja selgitab siinkohal veelkord kaebuse esitajale , et kui kaebuse esitaja soovib oma sisulise nõude juurde siiski kindlaks jääda, on tal õigus esitada kaebus Riigikohtule PSJKS alusel. Kohus on juhtinud kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et Vabariigi Presidendi otsuste peale ei saa kaevata teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Riigikohtule esitatavas kaebuses tuleb põhjendada, kuidas vaidlustatav otsus rikub kaebuse esitaja enda subjektiivseid õigusi. Riigikohus on
2. mai 2005 otsuses nr 3-4-1-8-05 selgitanud, et „seadusandja eesmärk PSJKS §-de 16 ja 18 kehtestamisel oli anda Riigikohtusse pöördumise võimalus ennekõike nendele isikutele, kes on Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsusega õigusvastaselt ametist vabastatud või õigusvastaselt ametisse nimetamata jäetud.“. Kaebusest nähtuvalt kaebuse esitaja selliste isikute hulka ei kuulu. PSJKS § 201 lg 3 alusel võib Riigikohus kaebuse tagastada läbivaatamatult, kui vaidlustatav otsus ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi ja kaebus on seetõttu ilmselgelt põhjendamatu. 9.

§ 84

lg 4 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 näeb ette, et riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et taotlus esitatakse kirjalikult ning peab vastama käesoleva seaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Määruseks, mis reguleerib riigilõivu tagastamise korda, on rahandusministri 29.12.2006.a. määrus nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“. Nimetatud korra § 11 sätestab, millised andmed peavad olema riigilõivu tagastamise taotluses kirjas: Riigilõivu tagastamise taotluses märgitakse: 1) riigilõivu tasunud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev või juriidilise isiku nimi ja registrikood või selle puudumisel notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas; 2) panga nimi ja riigilõivu tasuja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest tasutud lõivu tagastamist taotletakse, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev või registrikood või selle puudumisel notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas). Ülaltoodust tulenevalt takistab kohtul riigilõivu tagastamise kohest otsustamist ennekõike riigilõivu tagastamise koha kohta andmete puudumine(panga nimetus, kontonumber, konto omaniku isikukood). Seega tuleb kaebuse esitajal tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada Tallinna Halduskohtule eespooltoodud nõuetele vastav taotlus. Korra § 11 lg 1 kohaselt kontrollib riigilõivu võtnud asutus riigilõivu tagastamise taotluses esitatud andmete õigsust ja taotluse täitmise korrektsust. Riigilõivu tagastamise otsus tehakse ja riigilõiv tagastatakse 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Lea Kuuse kohtunik 3