§-de 162, 173, 174, 222, 272 alusel. Kostja on hagimaterjali kätte saanud. Toimikus on kostja poolt 26.01.2001.a. saadetud vastus, milles ta hagiga nõus ei ole, kuna laen on kustutatud. Igakuiseid makseid tõendavad kviitungid on ta ära visanud aegumise tõttu ning ise on ta töötu. II. Asja kohtulik menetlus ja kohtuotsuse põhjendus. Hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule 29.10.1999.a. ja tsiviilasja toimik on edastatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohus võttis määrusega asja Rakvere kohtumaja menetlusse, saatis määruse pooltele teadmiseks ja palus hageja seisukohta asja edasise menelemise suhtes. 13.04.2007.a. saabus hageja esindaja kirjalik seisukoht, milles hageja jääb oma nõude juurde ning teeb ettepaneku, arvestades summa väiksust, asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohus 18.04.2007.a. määras asi lahendada kirjalikus menetluses ning andis pooltele aega esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid. Hageja oma täiendavalt esitatud kirjalikus seisukohas jääb hagiavalduse juurde ning esitab täiendavalt võlgnevuse arvestuse. Kostja registris oleval aadressil saadetud kohtumaterjal on tagastatud vastuvõtmatult. Kostja pole asja menetluse kestel oma aadressi muutumisest kohtule teatanud. Menetlusdokumendid on kostjale edastatud kostja asukoha järgi Murru Vanglasse. Kohus, läbi vaadanud toimikus olevad dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud
sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud
järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest.
1 järgi laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama.
2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist. Raha saamist pole vaidlustatud.
sätestas kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on täidetud, leping on allkirjastatud.
1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks.
Laenuleping on sõlmitud kostjaga, kellel lasuvad laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja laenu ei ole tagastanud. Seega on hageja nõue põhjendatud nii võlasumma, intressi kui ka viivise osas. Intress oli tulu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei teinud ja selles leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisel. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe intressi tasumise kohta ja kooskõlas
§-s 192 sätestatuga kirjalik kokkulepe ka viivise tasumise kohta. Kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja esitatud arvestus väljendab tasumata laenumakseid summas 101 krooni ja 02 senti. Viimane laekumine on toimunud 1998.a. maikuus summades 99 krooni põhivõla ja 36 krooni intressi katteks. Põhiosa võlg jätkuvalt 101 krooni ja 02 senti. Järelikult pole kostja vastuväide, et võlg on tasutud, tõendatud. Eesti Panga nõukogu 08.06.1998.a. otsusega peatati hageja tegevuslitsents. Selle tulemusena peatati ka kõik panga tehingud ja toimingud. Seega puudus hagejal õigus nõuda peatatud tehingu alusel intressi ja viivist. Vastavalt PankrS §-le 21 pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäev saabunuks, intressi ja 2 viiviste arvestamine lõpetatakse. Hageja pankrot kuulutati välja 24.08.1998.a. kohtuotsusega. Seega kuulub hagi rahuldamisele 1998.a. maikuu seisuga põhivõla nõudes 101 krooni ja 02 senti, intressi nõudes 83 krooni ja 08 senti ning viiviste nõudes 15 krooni ja 61 senti. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistis kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud. Kuna hageja ei ole hagi esitamisel riigilõivu tasunud, siis jäävad muus osas tehtud kohtukulud poolte endi kanda. Kohus kohaldas
§-de 163, 173, 174, 192, 272 sätteid ja juhindus VÕSRS §-de 2, 11, TsMS §-de 404, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 25. juunil 2007.a Nooremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.