Tsiviilasi nr 2-07-11154 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2007. a., Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-11154 Tsiviilasi AS XX

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumise kohta, kuna kostja on võla tasunud. Hageja palub hagist loobumise vastu võtta ja lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.

§ 429

lg 3 kohaselt teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus on teavitanud kostjat hagist loobumise avaldusest. Kostja on teate saanud kätte 25. 04. 2007. a. kuid ei ole kohtule kohtu määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ega taotlusi esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja leiab, et antud asjas tuleb menetlus seetõttu lõpetada.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi 3. lõike järgi tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Hageja eest on Lindorff Eesti AS hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 250 krooni. Hageja taotleb poole riigilõivusumma tagastamist. Lindorff Eesti AS-ile tuleb tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o. 125 krooni. Riigilõivu summast poole tagastamine tuleb teha ülesandeks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas kulusid õigusabi eest kokku summas 899,07 krooni. Kostjal on tasumata hageja õigusabikulud summas 774,07 krooni. Oma väite tõenduseks on hageja esitanud kohtule hageja juhatuse esimehe Valdo Kalmi kinnituskirja, mille kohaselt on hageja sõlminud lepingu Lindorff Eesti AS-iga, mille objektiks on sissenõudmis- ja õigusabiteenuse osutamine. Vastavalt nimetatud poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 5 kohustub hageja tasuma kohtuliku sissenõudmise korral Lindorff Eesti AS-ile õigusabi eest 17% hagi rahuldatud osalt.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi

1. lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse
2. detsembri
3. a määruse nr 306 lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 lg 1 järgi on tsiviilasjas hinnaga kuni 5.000 krooni tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise maksimaalseks piirmääraks 2.500 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja 2

§ 661

lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hannes Olev kohtunik 3