3-07-886/4

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2007.a., Tallinn Haldusasja number 3-07-886 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus M. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA), esindaja Aleksei Kuznetsov; Väljasaadetav – Michael M., sünd. xx xx xxxx.a., esindaja adv. V. Särgava Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2007.a., Tallinn Resolutsioon Anda luba M.M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks tähtajaga kuni
3. juuli 2007.a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul käesoleva määruse teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Isik, kes nimetab ennast M.M.´iks ja on väidetavalt pärit Sierra Leonest, saabus Eestisse Vene Föderatsioonist ebaseaduslikult piiri ületades.
5. juulil 2005.a. esitas ta varjupaigataotluse, mis jäeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA)
6. novembri 2005.a. otsusega rahuldamata. Ühtlasi tehti isikule ettekirjutus Eestist viivitamatult lahkumiseks. Ettekirjutus on täitmata.
7. Tartu Halduskohtu
8. juuli 2006.a. otsusega anti luba M.M.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, kuna isikut ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik Eestist 48 tunni jooksul välja saata. Tallinna Halduskohtu määrustega on kinnipidamise tähtaega kahe kuu kaupa pikendatud, eelmisel korral 07.03.2007.a. (haldusasi 3-07-474).
9. KMA esitas
10. mail 2007.a. Tallinna Halduskohtule taotluse M.M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt pöördus KMA
11. juulil 2006.a. Välisministeeriumi poole palvega võtta ühendust Sierra Leone võimudega M.M.’ile tagasipöördumistunnistuse saami- seks. KMA edastas
12. septembril 2006.a. Välisministeeriumile täiendavat informatsiooni, mis peaks aitama isikut ja tema päritolu tuvastada.
13. novembril 2006.a. võttis väljasaatmiskeskuse töötaja ühendust Moskvas asuva Sierra Leone Suursaatkonnaga. M.M. rääkis telefoni teel saatkonna konsuliga. Kõne lõppedes ütles konsul väljasaatmiskeskuse töötajale, et ta on veendunud, et tegemist ei ole Sierra Leone kodanikuga. KMA märgib, et samas oli Sierra Leone konsul pahane M.M.’i kõnetoonist ja käitumisest vestluse ajal, mistõttu on KMA ametnikel põhjust arvata, et M.M. ei käitunud telefonivestluse ajal heauskselt ega aidanud kaasa oma isiku tuvastamisele.
14. jaanuaril 2007.a. saatis Välisministeeriumi töötaja KMA-le e-kirja, milles teatas, et Eesti Vabariigi konsul Moskvas suhtles Sierra Leone konsuliga, viimane viitas ka oma 2006.a. lõpus toimunud kõnelusele M.M.’iga. Sierra Leone konsulil ei õnnestunud Välisministeeriumi kirjast nähtuvalt M.M.’i kodakondust tuvastada ka erinevate Sierra Leones kasutatavate dialektide kasutamise kaudu. Konsul soovitas koguda rohkem informatsiooni ja saata need Sierra Leone Suursaatkonnale Moskvas, et lisaandmete põhjal saaks kodakondsust paremini tuvastada.
15. veebruaril 2007.a. saatis KMA kirjad Soome ja Hollandi ekspertidele palvega M.M.’i päritolu määratlemiseks.
16. veebruaril 2007.a. saadetud vastuses soovitas Soome immigratsioonipolitsei probleemiga pöörduda Stockholmis asuvasse keeleanalüüsikeskusesse.
17. märtsil 2007.a. toimus väljasaadetava intervjueerimine telefoni teel, kõne salvestati ja saadeti Rootsis asuvasse SPRAKAB keeleanalüüsikeskusesse.
18. aprillil 2007.a. saabusid KMA-le keeleanalüüsi tulemused, mis kinnitasid, et tegemist ei ole Sierra Leone kodanikuga. Ekspertiisi kohaselt peeti M.M.’i kõige tõenäolisemaks päritoluriigiks Ghanat või Nigeeriat.
19. mail 2007.a. pöördus KMA Välisministeeriumi poole palvega pöörduda Ghana ja Nigeeria võimude poole M.M.’ile tagasipöördumistunnistuse taotlemiseks. Eeltoodust lähtuvalt palub KMA pikendada M.M.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra.
20. M.M. leiab, et tegemist on põhjendamatult pika kinnipidamisega (kohtuistungi protokoll, t.l. 20). KOHTU PÕHJENDUSED
21. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi ka VSS) § 2 lg 1 sätestab, et välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Riigis viibimine ilma seadusliku aluseta ei ole lubatud.
22. M.M.’il puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. M.M.’il puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. KMA on teinud kohaseid toiminguid väljasaatmise täideviimiseks. Kui isik soovib Eestisse elama tulla, siis peab ta seaduses ettenähtud alustel ja korras taotlema endale elamisluba või muud viibimisalust.
23. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu. KMA ei ole minetanud võimalust teha kindlaks M.M.’i päritoluriik. Keeleanalüüsi kohaselt peetakse M.M.i’i tõenäoliseks päritoluriigiks Ghanat või Nigeeriat ja KMA on pöördunud Välisministeeriumi poole palvega Ghana ja Nigeeria riigi esindajatega ühendust võtta M.M.i’le tagasipöördumistunnistuse taotlemiseks (t.l 3). Väljasaadetav ei ole seni täitnud piisavas ulatuses ka VSS §-s 264 sätestatud kaasaaitamiskohustust. Väiteid, mille kohaselt ei lubata M.M.’il (väidetava) päritoluriigiga ühenduse võtmiseks arvutit kasutada, ei pidanud KMA esindaja tõesteks ja kinnitas, et vajaduse korral võimaldab väljasaatmiskeskus arvuti kasutamist (kohtuistungi protokoll, t.l. 20). Samas on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet seisukohal, et M.M. on andnud oma päritoluriigi kohta ebaõigeid andmeid. Väljasaatmiskeskuses viibimise pikendamist on põhjendatud varasemates määrustes ka sissetulekuallikate, elukoha ja lähedaste puudumisega ja sellest tuleneva stressisituatsiooni võimalikkusega, mida M.M. ei pruugi adekvaatselt lahendada. Seega on M.M.’i jätkuv kinnipidamine väljasaatmiskeskuses põhjendatud, et viia lõpule tema väljasaatmine riigist. 2 Teisalt tuleks vältida olukorda, kus väljasaatmiskeskuses peetakse isikut, kelle suhtes on selge, et teda ei saa ühtegi riiki välja saata, sest puudub riik, kes isiku vastu võtaks. Esialgu ei ole siiski alust jätta KMA poolt esitatud taotlust rahuldamata ainuüksi sellel põhjusel, et ei ole vastuvõtvat riiki. Kõigepealt oleks otstarbekohane oodata ära, milline on KMA-st Välisministeeriumile edastatud kirja tulemus seoses taotlusega pöörduda Ghana ja Nigeeria võimude poole.
24. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni eelnimetatud seaduse § 24 lõike 2 või 3 järgi. Lähtuvalt eeltoodust pikendab kohus M.M.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra, kuni
25. juulini
26. a. Väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada. Enno Loonurm Kohtunik 3