3-07-351/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 4.mail 2007.a. Tallinnas 3-07-351 P.J.u ja P.P. kaebused tunnistada õigusvastaseks Rae Vallavalitsuse keeldumine detailplaneeringu algatamisest ning kohustada vallavalitsust detailplaneeringut algatama 30.04.2007.a. kaebajad P.J. ja P.P. ning nende esindaja advokaat Taimar Ehrlich, vastustaja Rae Vallavalitsuse esindaja advokaat Janek Väli rahuldada kaebused osaliselt. Tunnistada õigusvastaseks Rae Vallavalitsuse keeldumine P.J.u ja P.P. poolt taotletud detailplaneeringu algatamisest ning teha vallavalitsusele ettekirjutus nimetatud taotlust uuesti läbi vaadata ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Välja mõista Rae Vallavalitsuselt P.J.u kasuks 7000 (seitse tuhat) krooni kohtukulusid. Edasikaebamise kord ASJAOLUD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. 4.10.2006.a. esitasid P.J. ja P.P. Rae Vallavalitsusele avalduse Rae vallas Rae külas asuvate Jõhviku ja Pajumäe kinnistute detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga jagada neile kuuluvad kinnistud ning liita jagamisel tekkivate kinnistute osad uueks kinnistuks. 1.11.2006.a. Rae vallavanema kirjaga nr 6-2/3662 keelduti detailplaneeringu algatamisest põhjendusega, et avaldajate kinnistud ja kõrvalkinnistud moodustavad ühe kaunimate majade ansambli, samuti krundijaotuse, mida pole ette nähtud muuta. Kaebajate vaide jättis vallavalitsus 16.01.2007.a. vaideotsusega nr 104 rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebajad paluvad tunnistada õigusvastaseks Rae Vallavalitsuse keeldumine detailplaneeringu algatamisest ning kohustada vallavalitsust Jõhviku ja Pajumäe kinnistute detailplaneeringut algatama. Kinnistute jagamine ja neist eraldatavate osade liitmisel iseseisva kinnistu moodustamine on vajalik moodustatava kinnistu võõrandamiseks tulevikus või ka lihtsustamaks kinnistu hoonestamist. Vallavalitsuse keeldumine detailplaneeringu algatamisest takistab kaebajatel neile kuuluvate kinnistute üle omandiõiguse teostamist. Vastavalt planeerimisseaduse(PlanS) §-le 10 võib planeeringu koostamise algatamise ettepaneku teha igaüks. Sellise ettepaneku esitamine on käsitatav taotluse esitamisena haldusmenetluse seaduse(HMS) § 35 lg 1 mõistes, mis algatab haldusmenetluse, mille läbiviimisel tuleb juhinduda HMS-s kehtestatud konkreetsetest nõuetest ja HMS §-s 3 sätestatud haldusmenetluse üldisest põhimõttest, et isikute põhiõigust ja -vabadusi ning muid õigusi võib piirata ainult seaduse alusel ning haldusakt või -toiming peab olema kohalik, vajalik ja proportsionaalne. Vallavalitsuse 1.11.2006.a. kirjas esitatud põhjendus on ebapiisav ja ebaselge. Mõistetamatu on, milliseid kõrvalkinnistuid on vallavalitsus silmas pidanud ning mida tähendab „ansambel“. Kaebajate kinnistute läheduses paiknevad kinnistud on erineva suuruse ja kujuga ning nendel paiknevad erinevat tüüpi ja erineva välisilmega elamud. Vastupidiselt vallavalitsuse väitele oleksid kaebajate ümberkaudsetest kinnistutest tunduvalt suuremate kinnistuste jagamisel ja liitmisel tekkiva täiendava kinnistu moodustamisel kõik selle piirkonna kinnistud suuruselt tunduvalt sarnasemad. Alusetu on vastustaja seisukoht, et kavandatu olemasolevaga kokku ei sobi, sest vallavalitsus pole näinud ühtegi projekt-dokumenti, pealegi määratakse ehitise projekteerimisnõuded alles detailplaneeringuga planeerimismenetluse tulemusena. Vastustaja pole ka põhjendanud, miks on kategooriliselt võimatu krundijaotust muuta ning kus on sellise otsustuse tegemine kajastatud. Vastustaja on nõus kaebuse osalise rahuldamisega. Detailplaneeringu algatamisest keeldumine pole piisavalt põhjendatud ning on seetõttu õigusvastane. Vallavalitsus on nõus kaebajate avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebajate nõue kohustada vastustajat detailplaneeringut algatama pole kooskõlas planeeringumenetluse olemusega. Kohalikul omavalitsusel on planeeringumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus, kohus saab kontrollida ainult selle teostamise õiguspärasust, mitte aga asuda ise kohaliku omavalitsuse asemel kaalutlusõigust teostama. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlust pole selles, et Rae Vallavalitsuse keeldumine detailplaneeringu algatamisest on ebapiisavalt motiveeritud ja seega õigusvastane, mistõttu kohus seda küsimust põhjalikumalt ei analüüsi. Selle nõude osas tuleb kaebused rahuldada. Rahuldamata jääb aga kaebajate nõue kohustada vallavalitsust detailplaneeringut algatama. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 3 p 1 on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks. PlanS § 10 lg 5 kohaselt algatab ja korraldab detailplaneeringu koostamist kohalik omavalitsus. Seega on detailplaneeringu koostamise algatamise otsustamisel tegemist kohaliku omavalitsuse organite kaalutlusõiguse(diskretsiooni) teostamisega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus üksnes seda, kas otsustuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas pole väljutud diskretsiooni piiridest ning kas pole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Osundatud sätetest nähtuvalt ei saa kohus kohaliku omavalitsuse eest otsustada, kas kaebajate taotletud detailplaneering tuleb algatada või mitte. Vaatamata kohtu sellekohastele selgitustele kohtuistungil ei soovinud kaebajad muuta oma nõuet kohustada vallavalitsust detailplaneeringut algatama, mistõttu see nõue jääb rahuldamata. Kohus saab üksnes kohustada vastustajat kaebajate taotlust mõistliku aja jooksul uuesti läbi vaatama. Kohtu arvates on mõistlikuks ajaks üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kaebajate esindaja advokaat Taimar Ehrlich palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 29 338 kr 45 s tasu kaebajatele osutatud õigusteenuse eest, mille hulka kuulub P.J.ule advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ poolt esitatud arve nr 2007206 järgi ka 160 kr riigilõivu tasumine. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et haldusasja keerukuse astme ja kestusega võrreldes on taotletud menetluskulud põhjendamatult suured. Kohtu arvates oleksid põhjendatud menetluskulud 10 000 kr. Arvestades aga seda, et kaebus osalise rahuldamise korral mõistetakse kohtukulud välja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega(HKMS § 92 lg 2), tuleb Rae Vallavalitsuselt P.J.u kasuks menetluskuludena välja mõista 7000 kr. Kohtunik: D.Maastik