3-07-306/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.mail 2007.a. Tallinnas Haldusasja number 3-07-306 Haldusasi A.K. kaebus Murru Vangla direktori 4.12.2006.a. käskkirja nr 58-i tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.05.2007.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja A.K., vastustaja Murru Vangla esindajad Jaanika Kõrgmaa ja Meeli Maiorov RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 4.12.2006.a. Murru Vangla direktori käskkirjaga nr 58-i kohaldati A.K. suhtes vangistusseaduse(VaS) § 69 lg 2 p 4 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ja paigutati ta julgeolekuspetsialisti A.Ambrosi 23.11.2006.a. koostatud ettekande alusel kolmeks kuuks eraldatud lukustatud kambrisse. A.K. on süstemaatiline distsipliinirikkuja, omades 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane määrati 27.09.2006.a. ning mõjutab oma käitumisega negatiivselt ka kaaskinnipeetavaid, mistõttu ohustab vangla julgeolekut. A.K. vaide jättis Murru Vangla rahuldamata. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine pole karistus, vaid ennetav abinõu, mille eesmärgiks on ära hoida tulevased võimalikud seaduserikkumised ning nende läbi kinnipeetava enda või teiste isikute psüühiline või füüsiline kahjustamine. 7 kehtivat distsiplinaarkaristust omav A.K. provotseerib oma käitumisega ka teisi kinnipeetavaid allumatusele ning võib seega osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule. Seega on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tema suhtes põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud käskkiri tühistada. Vastavalt VaS §-le 63 lg 3 võib iga distsiplinaarüleastumise eest määrata ainult ühe karistuse. Kaebaja on oma 7 kehtiva rikkumise eest juba karistatud. Pealegi polnud need kuritahtlikud distsiplinaarüleastumised, vaid tühised rikkumised, mis teistesse kinnipeetavatesse ei puutunud. Käskkirjas pole ühtegi tõendit, mis põhjendaksid kaebaja kiire isoleerimise vajadust – puuduvad viited kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tunnistajaütlustele, mis tõendaksid kaebaja kuritahtlikke rikkumisi. On vaid julgeolekutöötaja A.Ambrosi abstraktne formuleering, mis pole piisav kaebaja õiguste piiramiseks ja tema isiku mõjutamiseks samade üleastumiste eest, mille eest teda varem on juba korra karistatud. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. VaS § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VaS-i või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. A.Ambrosi ettekandes väljatoodud asjaolud on õiged – kaebaja omab 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 4 on määratud 2006.a., ning distsipliinirikkumised provotseerivad ka teisi kinnipeetavaid allumatusele. Kaebajale pole ühe ja sama rikkumise eest kohaldatud mitut karistust, sest täiendavad julgeolekuabinõud pole karistus, vaid ennetavad abinõud, mille eesmärgiks on ära hoida tulevased võimalikud rikkumised ning nende läbi kinnipeetava enda või teiste isikute psüühiline või füüsiline kahjustamine. Julgeolekuosakonna spetsialistil on õigus temale teadaolevate andmete põhjal koostada ettekanne direktorile, kellel on õigus VaS § 69 alusel kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetava suhtes, kes vastab mõnele VaS §-s 69 lg 1 sätestatud tingimusele. Kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja, A.Ambrosi ettekandes toodud väide 7 kehtiva distsiplinaarkaristuse kohta on kontrollitav kinnipeetava isikliku toimiku kaudu ja kinnipeeturegistri kaudu, mistõttu pole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ettekandele täiendavaid tõendeid lisatud. Alusetud on kaebaja väited, et tema distsipliinirikkumised on kerge iseloomuga, pole pahatahtlikud ja ei mõjuta kaaskinnipeetavaid. Kaebajat on karistatud vanglateenistujatega ebaviisaka käitumise eest ning loendusel suitsetamise eest, mis näitab halba eeskuju teistele kinnipeetavatele; teistelt kinnipeetavatelt laenamise eest, mis on samuti negatiivseks eeskujuks teistele kinnipeetavatele, ühtlasi võib võlgade võtmine tekitada kinnipeetavate vahel konflikte, mis on ohuks vangla julgeolekule. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja paigutamine eraldatud lukustatud kambrisse on kooskõlas VaS §-ga 69, mis sätestab, et kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VaS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, kohaldab vangla direktor või kõrgem kohalviibiv vanglaametnik täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: 1)kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2)isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3)kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4)eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5)ohjeldusmeetmete kasutamine. Tegemist pole karistamisega, vaid ennetava abinõuga, mille eesmärgiks on ära hoida kaebaja enda ja/või teiste kinnipeetavate füüsiline või psüühiline kahjustamine. Täiendava julgeolekuabinõu määramine ja valik on vangladirektori või muu seda rakendava vanglaametniku kaalutlusõiguse(diskretsiooni) teostamine. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust, halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul üksnes võimalik kontrollida, kas selle juures on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtu hinnangul neid põhimõtteid rikutud ei ole. Kaebaja omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi järgmiste distsipliinirikkumiste eest: 15.10. 2005.a. ja 27.10.2005.a. läks kaebaja omavoliliselt võõra(neljanda) eluosakonna juurde, 23.11. 2005.a. suitsetas loendusel, novembris-detsembris võttis teistelt kinnipeetavatelt laenuks teed ja sigarette; 27.02.2006.a. keeldus minemast eluosakonda, kuna tal olid tekkinud võlad teiste kinnipeetavate ees; 23.07.2006.a. läks teise kinnipeetava nime all esinedes lühiajalisele kokkusaamisele; 7.08.2006.a. väljus omavoliliselt kambrist eesmärgiga kasutada telefoniautomaati võõra telefonikaartiga, ei täitnud vanglateenistuja korraldust esitada telefonikaart või naasta kambrisse ning väljendus vanglateenistuja suhtes solvavalt ja ebakorrektselt. Nende distsipliinirikkumiste eest on kaebajat karistatud vastavalt noomitusega, 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega 3-kuulise katseajaga, 1 lühiajalise kokkusaamise keeluga, 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, 1 lühiajalise kokkusaamise keeluga ja 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Eelnevast nähtuvalt on kaebaja süstemaatiliselt rikkunud VaS-i ja vangla sisekorraeeskirja nõudeid, ohustades sellega vangla julgeolekut, mistõttu tema suhtes täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine on põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist pole tühiste üleastumistega ning et kaebaja käitumine mõjutab negatiivselt kaaskinnipeetavaid. Et võlgade võtmine võib tekitada kinnipeetavate vahel konflikte, kinnitab kaebaja enda käitumine, kui ta 27.02.2006.a. keeldus minemast eluosakonda põhjendusega, et tal on tekkinud võlad teiste kinnipeetavate ees. Kohtunik: D.Maastik