Obsah (4)

§ 36§ 68§ 22§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2007 Tallinn Haldusasja number 3-05- 420 Haldusasi SA Sillamäe Haigla kaebus Eesti H

)§ 36 lg 4 p 4 kohaselt hindab Haigekassa ravi rahastamise lepingu sõlmimisel teenuse osutamise võimalikkust vastavalt majutuse standardtingimustele. Haigekassa Nõukogu 28.20.2004 otsuse nr.21 „Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamise asjaolude hindamise aluste“ (edaspidi Otsus nr 21) p.2.3 kohaselt seda asjaolu mõõdetavate asjaolude puudumise tõttu ei hinnata. Selles osas ei vasta Otsus nr.21 seadusele. Kui muus osas ei ole võimalik hinnata teenuse osutamise võimalikkust vastavalt majutuse standardtingimustele, siis hoonetel kasutusloa olemasolu on võimalik hinnata. Haigekassat ei ole huvitanud, et konkurenthaiglate hoonetel puudub kasutusluba.

1. SA Sillamäe Hooldushaigla ja SA Kirde Kohalik Haigla asuvad ühel aadressil hoones, millel ei ole vajalikku kasutusluba ega raviteenuse osutamiseks vajalikke ruume. Tegemist on kaheks eraldi juriidiliseks isikuks jagatud ühe raviasutusega. Jagunemine on teostatud kunstlikult ravi rahastamise suurendamise eesmärgil. Mõlemas sihtasutuses töötavad suures osas samad isikud. Mõlema raviasutuse tegevusloal toodud töötajad, kelle litsentsidele toetudes on tegevusluba saadud, on samad, va mõned erandid. Mõlema sihtasutuse tegevusloal on spetsialistina märgitud Ljubov Petrova, kes tegelikult töötab SA-s Sillamäe Haigla. Et mõlemad raviasutused asuvad ühel aadressil, raviasutuste asutajad ja juhid on samad, on selge, et tegemist on kaheks eraldi juriidiliseks isikuks jagatud ühe raviasutusega. Jagamine on teostatud kunstlikult ravi rahastamise suurendamise eesmärgil.
2. Vaidlustatud otsus ei vasta õigustatud ootuse printsiibile. Ida-Viru maavanema 8.07.2004 korraldusega nr.142 kinnitatud Ida-Viru maakonna hooldusravi arengukavas aastani 2015 on Sillamäe hooldusravi voodikohad jagatud kahe haigla (SA Sillamäe Hooldusravi Haigla ja SA Sillamäe Haigla) vahel võrdselt. Arengukava on välja töötatud ka Haigekassa osalemisel ja on nende vaheliseks kokkuleppeks. Sillamäe linn on investeerinud miljoneid kroone haigla remonti ja ajakohastamisse, kuid vaidlustatavast otsusest tulenevalt on need kulutused olnud osaliselt mõttetud, kuna haigla ei saa planeeritud mahus ravi jätkata.
3. Haigekassa piirab kaebaja tegevusvabadust ebaseadusliku ja põhjendamatu rahastamisega. Otsus nr.74 rikub kaebaja suhtes võrdse kohtlemise printsiipi, valitud tegevusalal vaba tegutsemise õigust, SA töötajate õigust tööle ja tekitab kaebajale materiaalset kahju. Kui haigla ei saa jätkata endises mahus hooldusravi teenuse osutamist, tuleb osa töötajaid koondada ja maksta suuri koondamishüvitusi.
4. Kaebaja põhjendatud huvi vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks on preventiivne, et vältida tulevikus selliste õigusvastaste otsuste tegemist ja lähtub ka vajadusest hüvitada kahju, kuna halduskohtumenetluse pikaajalisust arvestades ei ole järgmisel aastal tühistatud otsusega midagi teha. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Haigekassa on seisukohal, et Otsus nr 74 on õiguspärane ning palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata.
6. Haigekassa koduleheküljel Internetis on
7. aasta lepingupartnerite valiku materjalid kättesaadavaks tehtud kõigile
8. detsembril
9. Nimetatud materjalid sisaldavad endas ka taotluse esitamise nõudeid (Haigekassa juhatuse
10. novembri 2004 otsus nr 241 „Ravi 3 rahastamise lepingute sõlmimise ja haldamise protseduuri ja ravi rahastamise lepingu miinimummahu arvestuse kinnitamine“), mille punkt 4 sätestab, et taotlusele lisab teenuse osutaja tegevusloa koopia või tõendi, et Tervishoiuametile on tegevusloa taotlus esitatud. Punkt 11 sätestab, et Haigekassa hindab esitatud taotlusi vastavalt Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud asjaoludele ja nende hindamise alustele. Leping sõlmitakse nendega, kes hindamise alusel vastavad kõige enam

§ 36lõikes 4 sätestatud asjaoludele ja nende hindamise alustele.

18. Eesti Haigekassa seaduse (edaspidi HKS) § 12 lg 1 punkt 23 sätestab, et nõukogu kehtestab muuhulgas

§ 36lõikes 4 sätestatud asjaolude hindamise alused.

Haigekassa nõukogu on kinnitanud oma

1. oktoobri
2. a otsusega nr 21 „Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamise asjaolude hindamise alused“. Otsuse nr 21 punkt 1.1 sätestab, et ravi rahastamise lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamiseks hindab Haigekassa

§ 36lõikes 4 sätestatud asjaolusid käesolevas otsuses sätestatud alustel ja korras.

Otsuse nr 21 punkt 2 sätestab ravi rahastamise lepingu sõlmimise üle otsustamise asjaolude hindamise üldised alused. Otsuse nr 21 punkt 2.2 sätestab, et riigi tervishoiupoliitika arengusuundade (

§ 36lõige 4 punkt 7) hindamisel lähtub Haigekassa õigusaktides sätestatust.

1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 55 lg 1 punkt 1 ja lg 3 sätestavad, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haiglavõrgu arengukava, milles määratakse tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja hooldushaiglate loetelu. Haiglavõrgu arengukava töötatakse välja vähemalt 15 aastaks ning Vabariigi Valitsus teeb selles vajaduse korral täiendusi ja muudatusi. Haiglavõrgu arengukava koostamist korraldab Sotsiaalministeerium, kaasates sellesse asjassepuutuvaid valitsusväliseid organisatsioone. Kehtiv volitusnorm kehtestati tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusega [vastu võetud 12.10.2005 ning jõustus 18.11.2005]. Enne 18.11.2005 jõustunud muudatust kehtestas Vabariigi Valitsus arengukava milles määrati piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate ja erihaiglate loetelu. Käesoleva ajani ei ole nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusesse lisatud hooldusravihaiglaid ning lähtudes volitusnormist ei saadud seda ka teha enne 18.11.2005 jõustunud muudatust.
2. Otsuse nr 21 punkt 2.3 sätestab, et

§ 36

lõike 4 punktis 4 kehtestatud asjaolu, teenuse osutamise võimalikkus vastavalt majutuse standardtingimustele, ei hinnata mõõdetavate asjaolude puudumise tõttu.

§ 68

lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja, kellega Haigekassa on sõlminud ravi rahastamise lepingu, on kohustatud tagama kindlustatud isikule statsionaarse tervishoiuteenuse saamise ajaks majutuse standardtingimustes. Majutuse standardtingimused on kehtestatud sotsiaalministri 15.11.2002 määrusega nr 132 „Haiglate majutuse standardtingimused“. Kuna tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud tagama patsientide majutuse standardtingimustes, siis ei ole Haigekassa arvates otstarbekas hinnata asjaolu, millele lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutajad peavad vastama tulenevalt ravikindlustuse seaduses sätestatust. 21. Otsuse nr 21 punkt 10.1 sätestab , et taotluste hindamisel lähtutakse järgmisest: 10.1.1 iga asjaolu hindamise aluse kohta antakse hinnang laekunud taotlustes esitatud andmete ja dokumentide alusel ja/või Haigekassa poolt kogutud tõendite alusel, võrreldes taotlustes esitatud andmeid vajadusel ravikindlustuse andmekogu andmetega vastavalt sellele, kas käesolevas otsuses esitatud nõuded või tingimused on täidetud või ei ole täidetud; 10.1.2 käesolevas otsuses toodud

§ 36

lõikes 4 sätestatud asjaolude hindamise aluste 4 kaalud/mõõdikud on märgitud punkti tabelite veerus „Hindamine“ v. a juhul, kui asjaolul puudub hindamise alus; 10.1.

1. arvutatakse kõikide asjaolude hindamise tulemusena saadud punktide summa osakaal protsentides (edaspidi osakaalu protsent) maksimaalselt võimalikust punktide summast. Protsent arvutatakse kahe koma kohaga. Ning punktid 11.1 ja 11.2 sätestavad, et ettepanek ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks tehakse nendele taotlejatele, kes said kõige suurema osakaalu protsendi. Kui kõige suurema osakaalu protsendi saanud taotleja/d, arvestades arstide arvu ja patsientide senist arsti valikut, ei kata väljakuulutatud vajadust teenuste järele ja teenuste kättesaadavust, tehakse ettepanek ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks isikutele, kes said järgmise kõrgema osakaalu protsendi. Analoogselt toimitakse kuni väljakuulutatud vajadus teenuse järele on kaetud ja teenuse kättesaadavus tagatud.
2. Ka Otsusest nr 21 olid teadlikud kõik
3. aasta valikul osalenud tervishoiuteenuse osutajad, kuna nimetatud otsus tehti Haigekassa koduleheküljel Internetis kättesaadavaks kõigile
4. novembril 2004, samuti sisaldus viide hindamise alustele Haigekassa koduleheküljel Internetis
5. detsembril 2004 avaldatud
6. aasta lepingupartnerite valiku materjalides.
7. Haigekassa juhatus on oma
8. detsembri 2004 otsusega nr 259 kinnitanud „Valikule kuuluvate tervishoiuteenuste, nende mahu ja osutamise kohtade kinnitamine
9. aastal ravi rahastamise lepingute sõlmimise otsustamiseks“, mille punktiga 1 kinnitati ravi rahastamise lepingute sõlmimise otsustamiseks valikule kuuluvad ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi erialad ning ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi, hooldusravi ja hambaraviteenuste mahud ravijuhtudes ja teenuste osutamise soovitud kohad
10. aasta ravi rahastamise lepingute sõlmimise otsustamiseks piirkondlike osakondade kaupa.
12. veebruaril 2005 toimus Haigekassa Viru osakonnas ambulatoorse eriarstiabi, hooldusravi ja hambaravi Haigekassa Viru piirkonna tervishoiuteenuse osutajate valiku komisjon. Komisjon, vaadanud läbi Haigekassa Viru osakonnas
13. veebruaril 2005 hinnatud ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi ja hooldusravi teenuse osutamiseks esitatud taotlused Otsuse nr 21 ja Haigekassa juhatuse
14. novembri 2004 otsuse nr 241 kohaselt, otsustas teha ettepaneku Viru osakonna direktorile alustada läbirääkimisi ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks perioodil
15. aprill 2005 kuni
16. märts 2008 ja lepingu mahu üle perioodiks
17. aprill 2005 kuni
18. detsember 2005 kvalifitseerunud tervishoiuteenuse osutajatega, et tagada Viru osakonna kindlustatud isikute ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi teenuste vajaduse rahuldamine ja eriarstiabi teenuste kättesaadavus.
19. Haigekassa juhatus on Otsusega nr 74 kinnitanud Haigekassa piirkondlike osakondade poolt läbi viidud tervishoiuteenuse osutajate valiku. Otsuses nr 74 on valiku hindamist põhjendatud järgmiselt: taotlused esitati tervishoiuteenuse osutaja asukohajärgsele Haigekassa piirkondlikule osakonnale, kus taotlusi hinnati iga taotluses esitatud teenuse osas eraldi. Taotluse hindamisel lähtus Haigekassa piirkondlik osakond nõukogu Otsusest nr
20. Hindamise tulemusel moodustus pingerida, mille alusel selgitati välja taotluse esitaja, kellega Haigekassa sõlmib ajavahemikuks
21. aprill 2005 kuni
22. märts 2008 ravi rahastamise lepingu väljakuulutatud erialal ja kohas. Kui samal erialal samas kohas oli esitatud taotlus mitme teenuse osutaja poolt, sõlmitakse leping teenuse osutajaga, kes said hinnatavate asjaolude alustest tulenevalt kõige suurema osakaalu protsendi. Kui väljakuulutatud vajadus teenuse järele ja kättesaadavus ei ole nimetatud teenuse osutaja poolt kaetud, tehakse ettepanek lepingu sõlmimiseks isikutele, kes said järgmise kõrgema osakaalu protsendi, toimides analoogselt kuni väljakuulutatud vajadus teenuse järele on kaetud ja teenuse kättesaadavus tagatud. Seega oli tervishoiuteenuse osutajatel teada, et Haigekassa hindab esitatud taotlusi 5 vastavalt Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud asjaoludele ja nende hindamise alustele. Leping sõlmitakse nendega, kes hindamise alusel vastavad kõige enam

§ 36lõikes 4 sätestatud asjaoludele ja nende hindamise alustele.

1. Otsus nr 21 sisaldab endas ravikindlustuse seaduse asjakohaseid sätteid, asjaolusid, hindamise aluseid ning hindamist punktides. Hindamise tulemusena selgusid kvalifitseerunud tervishoiuteenuse osutajad selleks, et tagada Viru osakonna kindlustatud isikute ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi teenuste vajaduse rahuldamine ja eriarstiabi teenuste kättesaadavus. Kuna hindamise asjaolud ning alused sisalduvad Otsuses nr 21 ja hindamise tulemused sisalduvad Viru piirkonna tervishoiuteenuse osutajate valiku komisjoni otsuses, mis on kättesaadav tervishoiuteenuse osutajale Viru piirkondlikus osakonnas, ei pea Haigekassa otstarbekaks esitada juba kõiki teadaolevaid asjaolusid uuesti Otsuses nr
3. HMS §-st 54 lähtudes peab õiguspärane haldusakt olema antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastav vorminõuetele. Haldusmenetluse seaduses on õigusliku aluse nõue sätestatud absoluutsena, s.t õiguslik alus peab olema igal haldusaktil. Õigusliku aluse olemasolu ei sõltu sellest, kas alus on haldusaktis endas märgitud, oluline on vaid see, kas õiguslik alus seadustes või määrustes tegelikult eksisteerib ja kehtib. Haldusaktis õigusliku aluse äramärkimise kohustus on osa haldusakti põhjendamise kohustusest, mis on seaduse reservatsiooni põhimõttest sõltumatu vorminõue haldusaktile.
4. Lähtudes HMS § 4 lõikest 1 on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kuna kõik taotlejad said hindamisel võrdse arvu punkte, siis otsustas Haigekassa, kasutades talle antud kaalutlusõigust, sõlmida kõikide taotlejatega ravi rahastamise leping võrdsele ravijuhtude arvule, kuna ettepanek ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks tehakse nendele taotlejatele, kes said kõige suurema osakaalu protsendi.
5. HMS § 56 lõike 1 teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Käesoleva vaidluse puhul on sellisteks dokumentideks Haigekassa juhatuse
6. novembri 2004 otsus nr 241 „Ravi rahastamise lepingute sõlmimise ja haldamise protseduuri ja ravi rahastamise lepingu miinimummahu arvestuse kinnitamine“, Otsus nr 21, milledele on sisuliselt viidatud ka Otsuses nr
7. Sellest tulenevalt ei nõustu Haigekassa kaebuse esitaja seisukohaga, et põhjendamise kohustus ei ole täidetud, kuna Otsuses nr 74 on viidatud õiguslikele alustele, milledest selle tegemisel on lähtutud. Käesoleval juhul on otsuse põhjendused tuletatavad haldusaktis viidatud dokumentidest. Haigekassa on viidanud Otsuses nr 74 just asjasse puutuvale õigusaktidele ning juhatuse ja nõukogu otsustele.
8. Tulenevalt HKS § 17 lõikest 9 avaldatakse Haigekassa nõukogu otsused Haigekassa koduleheküljel Internetis. Otsus nr 74 saadeti kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele koos konkreetset tervishoiuteenuse osutajat puudutava osaga. Seega kaebuse esitaja, saades Otsuse nr 74, millest tema arvates ei nähtu põhjendus miks SA-ga Sillamäe Haigla sõlmiti ravi rahastamise leping kokkulepitud mahus, oleks pidanud ka ise astuma kohaseid samme selleks, et Haigekassa Viru osakond oleks väljastanud temale Viru piirkonna tervishoiuteenuse osutajate valiku komisjoni otsuse ning Otsuse nr 74 täies mahus või muid kaebuse esitaja seisukohalt olulisi dokumente. 6
9. Eeltoodust tulenevalt on Haigekassa seisukohal, et Otsus nr 74 õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastav vorminõuetele. Sealjuures vastavalt HMS §-le 58 ei too vormiviga kaasa haldusakti tühistamist, kui viga ei võinud mõjutada asja otsustamist.
10. Vastavalt TTKSi §-i 21 lõikele 1 võib haiglavälist eriarstiabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus. TTKS
11. peatüki
12. jaost lähtuvalt kuulub tervishoiuteenuste osutajatele tegevuslubade andmine ning kehtetuks tunnistamine Tervishoiuameti pädevusse. TTKS § 43 lg 1 sätestab, et tegevusloa annab välja Tervishoiuamet. TTKS § 42 lg 1 sätestab, et tegevusloa väljaandja kontrollib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning teeb otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates kahe kuu jooksul. TTKS § 43 lg 3 sätestab, et tegevusloa väljaandmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vabariigi Valitsuse
13. jaanuari 2002 määruse nr 9 „Tervishoiuteenuste osutamise tegevuslubade riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 12 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et registrisse kantud andmed on avalikud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Registrisse kantud andmetele tagatakse juurdepääs registri veebilehelt ja volitatud töötleja juures kohapeal kooskõlas avaliku teabe seaduse, andmekogude seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega. Nimetatud määrusest tulenevalt kontrollib Haigekassa tegevuslubade olemasolu tegevuslubade registrist. Registriandmetest lähtuvalt on
14. märtsil 2003 Sillamäe Hooldushaigla SA-le väljastatud tegevusluba nr L00232 kehtivusega 25.03.2003 25.03.
15. ning SA-le Kirde Kohalik Haigla on
16. novembril 2004 väljastatud tegevusluba nr L00699 kehtivusega 03.11.2004 - 03.11.
17. Vaidlus, kas Tervishoiuamet on tegevuslubade andmisel järginud õigusakte, ei kuulu Haigekassa pädevusse. Haigekassa lähtub registriandmetest ning eeldab, et registris avaldatakse kehtivad otsused. Kui kaebuse esitaja on seisukohal, et tegevusload on Sillamäe Hooldushaigla SA-le ning SA-le Kirde Kohalik Haigla väljastatud ebaseaduslikult ning kaalumata ja arvesse võtmata tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid, siis tuleb selleks pöörduda Tervishoiuameti poole seletuse saamiseks, kuna Tervishoiuameti pädevusse kuulub tervishoiuteenuse osutajatele tegevuslubade andmine ja kehtetuks tunnistamine.
18. Kaebuses on asutud seisukohale, et Ida-Viru maavanema
19. juuli 2004 korraldusega nr 142 kinnitatud Ida-Viru maakonna hooldusravi arengukava aastani 2015, mis on välja töötatud erinevate tervishoiusüsteemi korraldavate osapoolte vahel (ka Haigekassa), on nendevaheliseks kokkuleppeks. Haigekassa ei nõustu antud seisukohaga ning vaidleb sellele vastu. Maakonna tasemel kokkulepitud hooldusravivõrgu arengukavad on juhenddokumentideks kohalikele omavalitsustele, tervishoiu- ja hoolekandeteenuste pakkujatele hooldusraviteenuste arendamisel ning samas ka aluseks Haigekassalt ja kohalikelt omavalitsustelt hooldusraviteenuste rahastamise taotlemisel. Maavanema poolt kehtestatud arengukava ei ole Haigekassa jaoks siduv selleks, et otsustada milliste tervishoiuteenuse osutajatega sõlmida ravi rahastamise leping ning vale on ka asjaolu, et kaebuse esitaja väidete kohaselt on Haigekassa nimetatud dokumendi väljatöötamises osalenud. Samuti ei ole õige kaebuse esitaja väide, et Otsus nr 74 ei vasta õigustatud ootuse printsiibile lähtudes maavanema poolt kehtestatud arengukavast.
20. Kaebuses on asutud ka seisukohale, et Otsus nr 74 rikub SA Sillamäe Haigla suhtes võrdse kohtlemise printsiipi, valitud tegevusalal vaba tegutsemise õigust, SA töötajate õigust 7 tööle ja tekitab SA-le materiaalset kahju. Haigekassa ei nõustu ka nende esitatud väidetega ning vaidleb nendele vastu. Haigekassa on kohelnud kõiki kolme ravi rahastamise lepingu taotlejat võrdselt lähtudes Haigekassa juhatuse
21. novembri 2004 otsusest nr 241 ja Otsusest nr 21, milledele on sisuliselt viidatud ka Otsuses nr
23. Haigekassa on seisukohal, et ebaõige on pidada riivatuks võrdse kohtlemise printsiipi, valitud tegevusalal vaba tegutsemise õigust ja töötajate õigust tööle siis, kui avaliku sektori rahaliste vahendite käsutaja otsustab seaduses sätestatud kriteeriumide alusel tervishoiuteenuse osutajatega lepingu sõlmimise üle. HMS § 3 lg 1 sätestab, et haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.

§ 36

sätestab ravi rahastamise lepingu sõlmimise ning lepingu tähtaja üle otsustamise asjaolud. HKS § 12 lõige 1 punkt 23 sätestab, et nõukogu kehtestab muuhulgas

§ 36

lõikes 4 sätestatud asjaolude hindamise alused.

§ 36

lõige 2 sätestab, et Haigekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega. Antud juhul on koheldud kõiki kolme taotlejat võrdselt, kuna saades võrdse arvu punkte valikul, sõlmiti kõigi kolme taotlejaga võrdses mahus ravi rahastamise leping. Isegi, kui Haigekassa ei oleks sõlminud SA-ga Sillamäe Haigla ravi rahastamise lepingut, säiliks SA-l Sillamäe Haigla tulenevalt Põhiseadusest õigus osutada tervishoiuteenuseid ning seega ei rikuta antud juhul valitud tegevusalal vaba tegutsemise õigust, SA Sillamäe Haigla töötajate õigust tööle ning ei tekitata materiaalset kahju.

1. Samuti on Haigekassa teinud
2. märtsil 2005 SA-le Sillamäe Haigla pakkumuse ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks ja SA Sillamäe Haigla andis sellele nõustumuse allkirjastades ravi rahastamise lepingu
3. aprillil
4. “Võlaõigusseaduse”
5. peatüki
6. jagu sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ning nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
7. Kolmandate isikute SA Sillamäe Hooldushaigla ja SA Kirde Kohalik Haigla seisukohad on sarnased. Kolmandad isikud ei tunnista kaebust ja paluvad jätta kaebuse rahuldamata (I kd tl 158-165).
8. Kolmandad isikud leiavad, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi Otsuse nr 74 lisa 2 punkti 1 õigusvastaseks tunnistamiseks. Selliseks huviks ei saa olla kaebaja soov tulevikus õigusvastaste otsuste mitte vastuvõtmiseks, samuti tehtud investeeringute õigustamine. Kaebaja põhjendatud huviks ei saa olla ka kahju hüvitamise vajadus, kuna kaebaja ei ole esitanud sellist nõuet.
9. Kohus ei saa kohustada haldusorganit sõlmima kaebajaga 158 ravijuhu rahastamise lepingut. See on täitevvõimu, mitte kohtu pädevuses. Lisaks on kaebajaga juba sõlmitud leping 105 ravijuhu osas. Ülejäänud ravijuhtude osas on lepingud sõlmitud teiste osalejatega ja neid lepinguid ei ole vaidlustatud ja need kehtivad. Ka vaidemenetluses ei vaidlustanud 8 kaebaja haldusakti selles osas, milles on määratud rahastatavate ravijuhtude arv kolmandate isikutega.
10. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud Otsust nr 21, mistõttu jääb arusaamatuks kaebuse väide selle otsuse punkti 2.3 mittevastavusest ravikindlustuse seadusele.
11. Vastavalt HMS § 56 lg-le 1 võib haldusakti põhjendus olla toodud dokumentides, millele on viidatud haldusaktis. Vaidlustatavas haldusaktis on olemas viited erinevatele õigusaktidele, mille alusel valik teostati, sealhulgas on viide Otsusele nr
12. Nimetatud otsuses on konkreetselt märgitud kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks osalejad, kellel on õigus lepingut sõlmida (p 2.3-üldkriteeriumid, p 6-antud valiku jaoks), samuti nende isikute määramise kord. Punktis 6 märgitud kriteeriumid ei kuulu hindamisele. Punktis 2.3 hinnangule kuulusid kuus kriteeriumi, millede järgi said kolm osalejat võrdse punktide arvu. Lähtudes sellest, et osalejate arv oli kolm, ravijuhtude arv oli 315, sai iga osaleja õiguse lepingu sõlmimiseks 105 ravijuhu osas.
13. Ebaõige on kaebaja viide sellele, et temal oli teiste osalejate ees eelis teenuse kõige madalama hinnapakkumise kriteeriumi järgi. Kõik osalejad pakkusid hinda, mis oli piirhinnast 10% madalam ja seetõttu saidki nad võrdse punktide arvu selle kriteeriumi järgi. Teiste kriteeriumide kohta ei ole kaebaja esitanud väiteid tema eelise kohta teiste osalejate ees.
14. Ebaõige on ka kaebaja väide selle kohta, et vaidlustatav haldusakt ei vasta õigustatud ootuse printsiibile. Kaebaja viitab siin maavanema arengukavale. Esiteks on igal osalejal ootus, et tema ettepanek on teistest parem ja et just nimelt temaga sõlmitakse seetõttu leping teenuse osutamiseks. Muidu ei oleks mõtet valikus osaleda. Ühe osaleja õigustatud ootust ei saa lugeda tema eeliseks võrreldes teiste osalejate samasuguse ootusega. Teiseks ei ole Otsuse nr 21 alusel ühe või teise osaleja olemasolu maakonna arengukavas hindamiskriteeriumiks.
15. Kaebaja investeeringud ja nende suurus haigla remondiks ei olnud samuti hindamiskriteeriumiks. Kolmandad isikud peavad vajalikuks märkida, et investeerides oma äri, taotleb haigla palju teisi eesmärke, mitte ainult eesmärki saada valiku võitjaks. Asjaolu, et investeeringuid tegi Sillamäe linn, ei oma tähtsust, kuna linn ei olnud valiku osalejaks.
16. Tõele ei vasta kaebaja väide haiglavoodite ja pindade ebapiisavat arvust. Hooldusraviosakond paikneb Sillamäel Pavlovi 12A asuva maja teisel korrusel. Osakond on täiesti renoveeritud ja vastab kõikidele Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitsetalituse poolt kinnitatud eeskirjadele, mille järgi on osakonnas 30 voodikohta. Maja omanik on OÜ Perearstide Keskus Neeme. Nimetatud voodifondi jagamine kolmandate isikute vahel toimub vastavalt voodite täitmisele ning kasutuslepingutele. Valikus said kumbki kolmas isik 105 ravijuhtu. Vastavalt 105-le ravijuhule peab kumbki raviasutus kasutama korraga ainult 8 voodit oma voodifondist. Seega kasutavad kolmandad isikud Haigekassa lepingu täitmiseks mitte rohkem kui 16 voodit 30-kohalisest voodifondist. Seadus ei määra piiri voodifondi kasutamiseks erinevate raviasutuste puhul.
17. Õige ei ole kaebaja väide, et vastavalt

§ 36

lg-le 4 ja sotsiaalministri 25.01.2002 määrusele nr 25 peab kolmandatel isikutel olema Sillamäel Pavlovi 12A asuva hoone kasutusluba. Nimetatud õigusaktid ei kehtesta nõuet hoonele kasutusloa olemasolu vajaduse kohta. Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus ehitusseaduse alusel. Sillamäel Pavlovi 12A asuva hoone kasutusluba on kehtiv ja omavalitsus ei ole esitanud pretensioone hoone kasutamise kohta.

1. Kolmandate isikute poolt ravibaasi ühine kasutamine hooldusraviteenuse osutamisel on põhjendatud majandusliku efektiivsusega ja ei ole seadusega vastuolus. Nimetatud asutuste 9 tegevusliigid on erinevad. SA Kirde Kohalik Haigla tegeleb lisaks ka ambulatoorse abi osutamisega. Seetõttu on põhjendatud nende eraldi osalemine valikus. Arstide töötamine üheaegselt mõlemas asutuses ei ole vastuolus tööseadusega. Nende koormus mõlemas asutuses vastab tööaja normidele, eriti silmas pidades asjaolu, et voodikohtade arv on väike.
2. 19.03.2007 kohtusse saabunud vastuväidetes (II kd tl 32-35) märgivad kolmandad isikud, et nad omavad mõlemad Tervishoiuameti poolt väljastatud litsentsi. Litsentsi saamiseks esitasid nad Tervishoiuametile haiglaruumide plaani ja nende asukoha Pavlovi 12A asuvas hoones. Samuti esitati Tervishoiuametile haiglas töötavate medõdede ja arstide nimekiri. Nende andmete alusel väljastas Tervishoiuamet kolmandatele isikutele tegevusload, mis on siiani kehtivad. Haigekassa kontrollis kolmandatel isikutel litsentside olemasolu. 2006.aasta kevadel esitas kaebuse esitaja Tervishoiuametile kaebuse mõlema haigla peale, milles palus annulleerida neile väljastatud tegevusload. Kaebuse alusel viidi läbi kontroll ja Tervishoiuameti järelevalveosakond ei tuvastanud mingeid seaduse rikkumisis kasutatavate ruumide ja meditsiinilise personali osas kolmandate isikute haiglates ning litsentse ei annulleeritud. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
4. Vastavalt HKS § 5 lg-le 1 on Haigekassa Eesti Haigekassa seadusega loodud avalikõiguslik juriidiline isik. HKS 2 lg 1 kohaselt on Haigekassa eesmärk ravikindlustushüvitiste võimaldamine ravikindlustuse seadusele, muudele õigusaktidele ja Haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele. Vaidlustatud Otsuses nr 74 osutatud HKS § 2 lg 2 p 1 kohaselt korraldab Haigekassa oma eesmärgi saavutamiseks ravikindlustust, tagades ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise. HKS § 3 p 1 kohaselt on Haigekassal kohustus Eesti Haigekassa seadusest ja ravikindlustuse seadusest, Haigekassa põhikirjast ning teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid tervise edendamise, haiguste ennetamise ja tervishoiuteenuste eest tasumiseks ning muude ülesannete täitmiseks. Samas

§ 36

lg-st tulenevalt ei ole Haigekassa kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega. Vastavalt kuni 01.04.2005 kehtinud HKS § 12 lg 1 punktile 23 Haigekassa nõukogu kinnitab

§ 22

lõikes 1 nimetatud lepingu tüüptingimused ja § 36 lõikes 4 sätestatud asjaolude hindamise alused. Haigekassa nõukogu on

1. oktoobri 2004 otsusega nr 21 kinnitanud „Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamise asjaolude hindamise alused“ (I kd tl 88-97).
2. Vaidlustatud Otsusest nr 74 nähtuvalt kuulutas Haigekassa
3. detsembril 2004 välja ravi rahastamise lepingu valikule kuuluvate tervishoiuteenuste osutamise kohad ja mahud ja juhised taotluste esitamiseks ning taotluste esitamise tähtaja Haigekassa koduleheküljel ja üleriigilistes ajalehtedes. Vastustaja kirjalikust seletusest kaebuse kohta nähtub, et Otsus nr 21 tehti Haigekassa koduleheküljel Internetis kättesaadavaks kõigile
4. novembril 2004, samuti sisaldus viide hindamise alustele Haigekassa koduleheküljel Internetis
5. detsembril 2004 avaldatud
6. aasta lepingupartnerite valiku materjalides. Kaebaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et kaebajale oli Otsus nr 21 ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks taotluse esitamisel teada (I kd lk 177). Kaebaja on taotluse esitanud 07.01.2005 (I kd lk 195). Kaebaja ei ole Otsust nr 21 vaidlustanud. Vaidlustamata haldusakt kehtib reeglina sõltumata võimalikust õigusvastasusest ja kehtiva haldusaktiga tuleb nii üksikisikutel, haldusorganitel kui ka kohtutel kehtivuse vältel arvestada (HMS § 60 lg 2). 10
7. Kaebuses vaidlustatud Otsuses nr 74 on märgitud, et taotluse hindamisel lähtus Haigekassa piirkondlik osakond Otsusega nr 21 kinnitatud alustest. Samuti on Otsuses nr 74 märgitud, et Otsuse nr 21 punkti 1.2 alusel kinnitas Haigekassa juhatus 17.detsembri 2004 otsusega nr 259 „Valikule kuuluvate tervishoiuteenuste, nende mahu ja osutamise kohtade kinnitamine 2005.aastal ravi rahastamise lepingute sõlmimise otsustamiseks“ ja
8. novembri 2004 otsusega nr 241 „Ravi rahastamise lepingute sõlmimise ja haldamise protseduuri ja ravi rahastamise lepingu miinimummahu arvestuse“.
9. Kaebaja juhatuse liige kinnitas kohtuistungil, et Haigekassa juhatuse
10. novembri 2004 otsus nr 241 (I kd lk 57-87) oli kaebajale ravi rahastamise taotluse esitamisel olemas ja teada (I kd lk 179). Haigekassa juhatuse
11. detsembri 2004 otsusega nr 259 (tl 98-109) kinnitati ravi rahastamise lepingute sõlmimise otsustamiseks valikule kuuluvad ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi erialad ning ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi, hooldusravi ja hambaraviteenuste mahud ravijuhtudes ja teenuste osutamise soovitud kohad
12. aasta ravi rahastamise lepingute sõlmimise otsustamiseks piirkondlike osakondade kaupa. Nimetatud otsusega määrati kindlaks valikule kuuluvate ravijuhtude arv statsionaarses hooldusravis Sillamäel -
13. See otsus on praeguseni kättesaadav Haigekassa koduleheküljel Internetis ja kaebaja ei ole väitnud, et seda ei olnud avaldatud Haigekassa koduleheküljel Internetis
14. detsembril 2004 avaldatud
15. aasta lepingupartnerite valiku materjalides. Seega, kuna kaebaja osales valikus, pidi kaebaja selle otsuse sisust samuti teadlik olema.
16. Otsuse nr 21 punkti 1.1 kohaselt hindab Haigekassa ravi rahastamise lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamiseks

§ 36lg-s 4 sätestatud asjaolusid Otsuses nr 21 sätestatud alusel ja korras.

Kohus leiab, et Otsusest nr 21 tuleb piisava selgusega välja, kuidas hinnatakse

§ 36kg-s 4 sätestatud ravi rahastamise lepingu sõlmimise üle otsustamise asjaolusid.

Otsuses nr 21 on tabeli kujul konkreetselt välja toodud

§ 36

lg 4 asjakohane punkt, asjaoluna nimetatud punkti tekst, selgelt ja arusaadavalt välja kirjutatud nimetatud punkti nõude hindamise alus ja konkreetne hindepunktide arv. Otsuse nr 21 punktis 2.3 on tabeli kujul välja toodud ravi rahastamise lepingu sõlmimise üle otsustamise üldised hindamise alused ja punktis 6 on tabeli kujul välja toodud statsionaarse hooldusraviteenuse osutajaga ravi rahastamise lepingu sõlmimise üle otsustamise hindamise alused. 55. Otsuse nr 21 punktis 2.3 on märgitud, et teenuse osutamise võimalikkust vastavalt majutuse standardtingimustele (

§ 36lg 4 p 4) ei hinnata mõõdetavate asjaolude puudumise tõttu.

Seda ei ole Haigekassa hindamise tabelist (I kd lk 134) nähtuvalt ka teinud. Kuna mõõdetavad asjaolud puuduvad, saaksid nimetatud asjaolude hindamisel kõik isikud ühepalju punkte, mistõttu ei mõjutaks see lõpptulemust. Kuna nimetatud asjaolusid ei ole hinnatud ühegi taotleja osas, ei eelista ega diskrimineeri nende asjaolude mittehindamine ühtegi taotlejat. 56.Arvestades, et Otsus nr 21 on kehtiv ja kaebaja ei ole Otsust nr 21 vaidlustanud, siis on käesolevas haldusasjas asjakohatu kaebuse väide Otsuse nr 21 punkti 2.3 õigusvastasusest osas, milles ei hinnata, et teenuse osutamise võimalikkust vastavalt majutuse standardtingimustele.

1. Asjakohatu on ka kaebuse argument, mille kohaselt oleks Haigekassa pidanud kaaluma haiglate poolt tegevusloa saamiseks esitatud andmete õigsust. Haigekassa pädevusse ei kuulu tervishoiuteenuste osutajatele tegevuslubade väljaandmine ega nende kehtetuks tunnistamine. TTKSi
2. peatüki, mis sätestab nõuded tervishoiuteenuste osutamiseks,
3. jaost nähtuvalt kuulub tervishoiuteenuste osutajatele tegevuslubade andmine ning kehtetuks tunnistamine 11 Tervishoiuameti pädevusse. TTKS § 43 lg 1 kohaselt annab tegevusloa välja Tervishoiuamet. TTKS § 42 lg 1 sätestab, et tegevusloa väljaandja kontrollib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning teeb otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta sama seaduse §-s 41 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates kahe kuu jooksul. TTKS § 45 lg 1 punkti 2 kohaselt tegevusluba ei väljastata, kui tegevusloa taotleja ei vasta nõuetele, mis esitatakse taotletavate tervishoiuteenuste osutamiseks. Haigekassa juhatuse
4. novembri 2004 otsuse nr 241 „Ravi rahastamise lepingute sõlmimise ja haldamise protseduuri ja ravi rahastamise lepingu miinimummahu arvestuse kinnitamine“ lisa 1 punktist 4 tulenevalt tuli taotlusele ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks perioodiks 01.04.2005 kuni 31.03.2008 lisada teenuse osutaja tegevusloa koopia või tõend, et Tervishoiuametile on tegevusloa taotlus esitatud ning ja lisas 2 taotluse vormi punktis 1.3 tuli märkida tegevusloa number ja kehtivus. Nii kaebaja kui kolmandad isikud on taotlustes tegevusload märkinud (I kd lk 186-191, 194-195) ja vastustaja kirjalikust seletusest nähtuvalt on Haigekassa enne ravi rahastamise lepingute sõlmimist kontrollinud tegevuslubade olemasolu tegevuslubade registrist. Registriandmetest nähtuvalt on SA-le Sillamäe Haigla väljastatud 11.detsembril 2003 tegevusluba L00378 kehtivusega 11.12.2003-11.12.2008 (I kd lk 209-211), SA-le Sillamäe Hooldushaigla on väljastatud
5. märtsil 2003 tegevusluba nr L00232 kehtivusega 25.03.2003–25.03.2008 (I kd lk 212-213) ning SA-le Kirde Kohalik Haigla on
6. novembril 2004 väljastatud tegevusluba nr L00699 kehtivusega 03.11.2004–03.11.2009 (I kd lk 214-5). Kuna vastavalt TTKS § 22 lg-le 2 võib haiglat pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus ja kolmandatel isikutel SA-l Sillamäe Hooldushaigla ja SA-l Kirde Kohalik Haigla on kehtivad tegevusload, oli Haigekassa õigustatud eeldama, et tegevuslubasid omavad haiglad vastavad kehtestatud nõuetele. Eeltoodut arvestades on asjakohatud ka kaebuse väited kolmandatel isikutel SA-l Sillamäe Hooldushaigla ja SA-l Kirde Kohalik Haigla raviteenuse osutamiseks väidetavalt hoone kasutusloa, vajalike ruumide ja meditsiinipersonali puudumise kohta.
7. Puudutavalt kaebuses osutatud Haigekassa 21.04.2005 vastuses nr 1-6/583-2 (I kd lk 2223) väljendatud seisukohta, siis on selles õigesti märgitud, et hindamise alused annavad võrdse punktide arvu nii piirhinnast 10% kui ka 15% madalamaks pakutud hinna puhul. Otsuse nr 21 punktis 2.3 on teenuse hinna (

§ 36

lg 4 p 3) osas märgitud hindamise alusena tervishoiuteenuse osutaja poolt kõigile tema poolt pakutavatele teenustele

§ 31

lg 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhinnast madalama hinna pakkumine. Hindamisel annab piirhindadest 10% madalam hind 10 punkti, piirhindadest 5% madalam hind 5 punkti ja pakkumine piirhindadega annab 0 punkti (II kd lk 89). Seega ei saanud kaebaja väidetavalt pakutud piirhinnast 15% madalam hind anda kaebajale rohkem kui 10 punkti.

1. Arvestades, et taotluste hindamisel on lähtutud Otsusega nr 21 kinnitatud alustest ja nimetatud otsuses ei ole hindamise alustena toodud maakonna hooldusravi arengukava, ei pidanud Haigekassa hindamisel ka sellega arvestama.
2. Otsuse nr 21 punkti 10.1.1 kohaselt antakse iga asjaolu hindamise aluse kohta hinnang laekunud taotluses esitatud andmete ja dokumentide alusel ja/või Haigekassa poolt kogutud tõendite alusel, võrreldes taotluses esitatud andmeid vajadusel ravikindlustuse andmekogu andmetega vastavalt sellele, kas Otsuses nr 21 esitatud nõuded on täidetud või ei ole täidetud. Punkt 10.1.2 selgitab, et Otsuses nr 21 toodud

§ 36

lg-s 4 sätestatud asjaolude 12 hindamise aluste kaalud/mõõdikud on märgitud punkti tabelite veerus „Hindamine“ v.a. juhul, kui asjaolul puudub hindamise alus. Punkti 10.1.3 kohaselt arvutatakse kõikide asjaolude hindamise tulemusena saadud punktide summa osakaal protsentides (edaspidi osakaalu protsent) maksimaalselt võimalikust punktide summast. Protsent arvutatakse kahe koma kohaga. Otsuse nr 21 punktist 11.1 tulenevalt tehakse ettepanek ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks nendele taotlejatele, kes said kõige suurema osakaalu protsendi ja punkti 11.2 kohaselt kui kõige suurema osakaalu protsendi saanud taotleja/d, arvestades arstide arvu ja patsientide senist arsti valikut, ei kata väljakuulutatud vajadust teenuste järele ja teenuste kättesaadavust, tehakse ettepanek ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks isikutele, kes said järgmise kõrgema osakaalu protsendi. Analoogselt toimitakse kuni väljakuulutatud vajadus teenuse järele on kaetud ja teenuse kättesaadavus tagatud.

1. Hindamise tabelist (I kd lk 134) nähtuvalt said kaebuse esitaja SA Sillamäe Haigla ja kolmandad isikud SA Kirde Kohalik Haigla ja SA Sillamäe Hooldushaigla hindamisel kõik 100 % maksimumpunktidest. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et punktide arv oleks vale. Haigekassa juhatuse
2. novembri 2004 otsuse nr 241 punkti 6.6.6.10 kohaselt kui pakkumise hindamisel saab kaks või enam pakkumist võrdse osakaalu, siis planeerib komisjon neile lepingumahu võrdsetel alustel. Eeltoodut arvestades ei ole Otsuse nr 74 lisa 2 punkt 1 osas, milles otsustati Haigekassa Viru osakonna tervishoiuteenuse osutajate valiku tulemuste alusel sõlmida ravi rahastamise lepingud hooldusravis statsionaarses hoolduses Sillamäel 315 väljakuulutatud ravijuhtude arvule SA-ga Sillamäe Haigla 105-le rahastatavale ravijuhule, SA-ga Kirde Kohalik Haigla 105-le rahastatavale ravijuhule ja SA-ga Sillamäe Hooldushaigla rahastatavale 105-le ravijuhule, õigusvastane. HMS § 58 kohaselt ei saa nõuda sisult õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele.
3. Kuna hindamisel kohaldatavas Otsuses nr 21 on kehtestatud taotlustele antavate punktide süsteem ja täpsed kriteeriumid, mille eest kui palju punkte antakse, on Haigekassa tegelik diskretsiooniruum taotluste hindamisel minimaalne. Samuti on Otsusest nr 21 tulenevalt tagatud taotlejate võrdne kohtlemine taotluste hindamisel.
4. HMS § 56 lõike 1 teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud otsuses on selgelt ja arusaadavalt toodud kaebajaga ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolud. Otsuses nr 74 on selgitatud, et taotluse hindamisel lähtus Haigekassa piirkondlik osakond Otsusega nr 21 kinnitatud hindamise alustest. Hindamise tulemusel moodustus pingerida, mille alusel selgitati välja taotluse esitaja, kellega Haigekassa sõlmib ajavahemikuks 1.aprill 2005 kuni
5. märts 2008 ravi rahastamise lepingu väljakuulutatud erialal ja kohas. Kui samal erialal samas kohas oli esitatud taotlus mitme teenuse osutaja poolt, sõlmitakse leping teenuse osutajaga, kes said hinnatavate asjaolude alustest tulenevalt kõige suurema osakaalu protsendi. Kui väljakuulutatud vajadus teenuse järele ja kättesaadavus ei ole nimetatud teenuse osutaja poolt kaetud, tehakse ettepanek lepingu sõlmimiseks isikutele, kes said järgmise kõrgema osakaalu protsendi, toimides analoogselt kuni väljakuulutatud vajadus teenuse järele on kaetud ja teenuse kättesaadavus tagatud. Otsuses on viidatud asjasse puutuvatele ravikindlustuse seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Eesti Haigekassa põhikirja vastavatele sätetele. Samuti on viidatud otsuse aluseks olevatele Haigekassa nõukogu ja juhatuse otsustele, mis on avaldatud Haigekassa kodulehel internetis ja olid kaebajale kättesaadavad. Otsusest nähtub, 13 et Haigekassa on kaalunud kõiki olulisi asjaolusid. Seega vastab vaidlustatud otsus kohtu hinnangul HMS §-s 56 sätestatud nõuetele.
6. Kohus leiab, et vaidlustatud Otsus nr 74 ja selle lisa 2 punkt 1 osas, mis puudutab statsionaarset hooldusravi Sillamäel, ei piira kaebaja tegevusvabadust ega riku kaebaja valitud tegevusalal vaba tegutsemise õigust. Kaebajal säilib õigus osutada tervishoiuteenuseid sõltumata sellest kui suures mahus temaga on sõlmitud ravi rahastamise leping.
7. Eeltoodut arvestades, kuna Otsus nr 74 ja selle lisa 2 punkt 1 osas, mis puudutab statsionaarset hooldusravi Sillamäel ei ole õigusvastane, puudub alus selle otsuse lisa 2 punkti 1 osaliseks tühistamiseks ning seega ka Haigekassa kohustamiseks SA-ga Sillamäe Haigla statsionaarse hoolduse 158 ravijuhu rahastamise lepingu sõlmimiseks. Aili Maasik Kohtunik 14