Obsah (4)

§ 12§ 1§ 217§ 218

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1062 Haldusasi L.B. kaebus Tallinna Ringkonnakohtu kantseleis teht

) § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse

alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvatest kohtuotsustest ja määrustest tsiviilasjades. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 655 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt jõustub ringkonnakohtu otsus eelkõige kui otsuse peale kassatsioonkaebust ei esitata ja kui otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kassatsioonimenetlus lõpetatakse. Seega ei ole Tallinna Ringkonnakohtu otsuste jõus- tumine sõltuvuses otsusele lisatavast jõustamismärkest, vaid otsused jõustuvad seaduses sätestatud ajal. Juhul kui kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu kantselei on kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-04-152 teinud vale jõustumismärke, oleks kaebajal kõige otstarbekam pöörduda esmalt Tallinna Ringkonnakohtu kantseleisse nimetatud otsuse jõustamismärke parandamiseks, kus jõustamismärge üle kontrollitakse ja juhul kui jõustumismärge on ebaõige, märge muudetakse ( TsMS § 458 lg 1). 5.

§ 12

lg 1 kohaselt võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. detsembri 2004 otsuses nr 3-2-1-152-04 on käsitletud olukorda, kus täitemenetlus on algatatud kohtuotsuse täitmiseks, millel on olnud jõustumismärge, aga mis tegelikult ei ole täitemenetluse algatamisel olnud jõustunud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma
2. detsembri 2004 otsuses nr 3-2-1-152-04 leidnud järgmist: „Täitemenetluses täidetavateks lahenditeks on

§ 1lg 1 p 1 järgi ka kohtuotsused ja määrused tsiviilasjades. Täita saab Ts

MS § 243 lg 1 kohaselt aga üksnes jõustunud kohtuotsuseid, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus tuleb seadusest tulenevalt või kohtulahendi kohaselt viivitamata täita. Viivitamata täitmise juhud on sätestatud TsMS §-s 244 ning vaidlusalune Harju Maakohtu otsus selliste otsuste hulka ei kuulu. Seega sai seda otsust täita üksnes jõustumise korral. Jõustumismärke võib otsuse teinud esimese astme kohus otsusele teha TsMS § 241 lg 10 järgi pärast otsuse jõustumist. Täiendavalt jõustumismärke tegemise korda ja tähendust seaduses ei reguleerita. Kolleegiumi arvates loob jõustumismärge kohtuotsusel küll kohtutäituri jaoks eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita, kuid ei muuda jõustumata otsust jõustunuks./…/ Jõustumata kohtuotsuse puhul puudub täitedokument, mille alusel täitemenetlust läbi viia ning algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada. Kuigi

§-s 35 ei ole selgesõnaliselt sätestatud täitemenetluse lõpetamise alusena asjaolu ilmnemist, millest tuleneb, et täitedokumendina esitatud kohtulahendit ei või täita, tuleneb see kolleegiumi arvates siiski TsMS § 243 lg-st

1. Riigikohus on selles lahendis kohtutäituri otsuse tühistanud ja lõpetanud Harju Maakohtu tehtud otsuse täitmiseks algatatud täitemenetluse vaidlustatud täiteasjas. Viidatud kohtulahendist nähtub, et selliseid vaidlusi lahendab maakohus täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamist reguleerib Täitemenetluse seadustiku (

) VII osa „Kaebused ja hagid täitemenetluses“.

§ 217

lg 1 kohaselt kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teda või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kuid seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse.

§ 218

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

§ 217

on käsitatav üldnormina, mis reguleerib täituri tegevuse vaidlustamist kõigi täitetoimingute teostamisel (vt Riigikohtu erikogu 15.03.2002.a määrus nr 3-3-4-3-02). Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamiseks

kehtestab HKMS-st erineva menetluse. Seetõttu ei ole kohtutäituri tegevus vaidlustatav halduskohtus. Vaidlus tuleb lahendada

§ 218järgi maakohtus.

2

1. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta esitada kohustatud isik kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Sama seaduse § 29 kohaselt juhul kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusevastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kohtumääruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul. Riigikohtu erikogu on oma 15.märtsi 2002 määruses nr 3-3-4-5-02 leidnud, et kohtutäituri seaduse §-i 28 ei saa tõlgendada selliselt, et maa- või linnakohtus kuulub vaidlustamisele üksnes kohtutäituri tasu suurus. Seaduse § 28 alusel saab üldkohtusse pöörduda ka kaebusega kohtutäituri tegevuse peale tasu sissenõudmisel. Selline järeldus tuleneb Kohtutäituri seaduse §-st 29, mis sätestab kohtutäituri kohustuse tagastada alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule, kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse kindlaksmääramisel seadusevastaseks. Kaebus kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta on avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamiseks kohtutäituri seadus kehtestab HKMS-st erineva menetluse. Seetõttu ei ole kohtutäituri tasu ebaõige määramine vaidlustatav halduskohtus. Vaidlus tuleb lahendada KTS § 28 järgi maakohtus.
2. Vastavalt HKMS § 11 lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda esmalt Tallinna Ringkonnakohtu kantseleisse ja seejärel kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks esitada kaebus kohtutäiturile ja kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta esitada kaebus Harju Maakohtusse. Aili Maasik Kohtunik 3